Sa oled siin

Tagasitulek

27. mai 2015 - 14:55

1988. aastal tõi muinsuskaitseliikumine esimest korda suure avalikkuse ette keelatud rahvusvärvid Tartus. Toona kanti kolme, sinise, musta ja valge lipukangaga lippe rongkäigu eesotsas. Muinsuskaitsepäevadel välja toodud rahvusvärvid kutsusid esile arutelu ajakirjanduses. Okupatsioonivõimu hambutu reageering rahvusvärvide väljatoomisele Tartus andis põhjust julgemalt sinimustvalgeid lippe lehvitada. Rahva survel legaliseerisid võimud 23. juunil 1988. a sinimustvalge värvikolmiku rahvusvärvidena, misjärel ilmusid nii uued kui ennesõjaaegsed sinimustvalged lipud massidesse (öölaulupeod, Tartu muusikapäevad). 1988. aasta teiseks pooleks oli sinimustvalge lipp jõudnud tagasi eestlaste igapäevaellu.

Rahvuslipu heiskamine Pika Hermanni torni leidis aset 24. veebruaril 1989. a. Varahommikul koguti Kaarli kirikusse kokku vastvalmistatud sinimustvalged lipud ning neid õnnistati. Seejärel liikus lipuvägi Toompeale, kus tervitati sinimustvalge trikoloori heiskamist Pika Hermanni torni. Viimati lehvis ta ju seal enam kui 45 aastat tagasi.

Sinimustvalge rahvuslipu massiline kasutamine visualiseeris okupatsioonivõimule rahva tahet iseseisvumiseks ning võõrvõim asus mugandusi tegema: 8. mail 1990. a võeti vastu seadus Eesti sümboolikast, mis muutis riigi nime Eesti Vabariigiks, muutis kehtetuks okupatsioonivõimu sümbolid ning taaskehtestas sinimustvalge trikoloori riigilipuna. 20. augustil 1991. a lõppes okupatsioon ning taasiseseisvus Eesti Vabariik. Selleks ajaks oli sinimustvalge lipp läbi teinud taassünni rahvuslipuna.