„Eesti 2020“ eesmärgid

Kavas seatud eesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu riikide poolt kokku lepitud Euroopa 2020 strateegia eesmärkidega.


Eesti seadis tuleviku kasvu silmas pidades „Eesti 2020“ reformikavale kaks peamist eesmärki:

  • saavutada tootlikkuse kiire kasv, seda nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu
  • taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase

Kavas seati lisaks eelnevatele veel 15 eesmärki, mis jagunevad nelja valdkonna vahel:

  • Haritud rahvas ja sidus ühiskond
  • Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
  • Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika
  • Jätkusuutlik ja kohanduv riik

 

Esimene peaeesmärk: tootlikkuse tõstmine hõivatu kohta


Eesti eesmärgiks on tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni ning 2020. aastaks 80%ni.

Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine on konkurentsivõime edendamisel üks peamisi ülesandeid ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenemas arenenud riikide tasemele. Sihttaseme saavutamine eeldab, et Eestis tootlikkus hõivatu kohta kasvab keskmiselt umbes 2 protsendipunkti kiiremini kui EL-i näitaja.

2000. aastal oli Eesti tootlikkus töötaja kohta vaid 47,2% Euroopa Liidu keskmisest. Madalalt tasemelt on Eesti tootlikkuse näitaja hõivatu kohta kasvanud Euroopa Liidus keskmisest kiiremini. 2008. aastal alanud majanduskriisi tagajärjel langes Eesti tootlikkuse näitaja EL-i keskmise suhtes ning aastal 2010. aastal toimus tootlikkuse (sh Euroopa Liidu keskmise suhtes) kiire kasv. Kuigi Eesti majandus kasvas ka 2011. aastal, siis teiste liikmesriikidega võrreldes ülikiire hõive taastumisega seotult tootlikkus hõivatu kohta EL-i keskmisele ei lähenenud. 

Aastaks 2014 kasvas Eesti ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisega võrreldes 74,7%ni . Seega on 2014. aasta näitajate põhjal 2015. aastaks seatud tootlikkuse eesmärk täidetud. 

2015. aastal langes tootlikkuse näitaja taas 71,7%ni ning taastus alles 2017. aastaks, jõudes 74,4%ni. Aastal 2018 kasvas Eesti ettevõtete tootlikkus 77, 9%ni EL-27 keskmisest.

 

Teine peaeesmärk: tööhõive määra tõstmine vanusegrupis 20-64


Eesti eesmärgiks on tõsta tööhõive määra 20-64 aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ning 2020. aastaks 76%ni.

Tööhõive näitaja osas saavutas Eesti 2020. aastaks seatud eesmärgi 2015. aastal kui hõive määr tõusis 2014. aastaga võrreldes 2,2 protsendipunkti võrra, jõudes 76,2%-ni.  2015. aasta eesmärk täitus juba 2013. aastaks majandusolukorra üldise paranemise tõttu. Järgnevatel aastatel on oluline saavutatud taset hoida.

2015. aasta eesmärk oli saavutatud 2013. aastaks. 2016. aastal kõrge hõive määr säilis (76,3%), 2017. aastal kasvas 78,5%ni ning 2018. aastal 79,2%ni. 2019. aastal osales tööhõives 79,9% tööealisest elanikkonnast, mis on läbi aastate kõrgeim tase.

Valdkondade eesmärgid

Haritud rahvas ja sidus ühiskond

Valdkond keskendub tööturu toimimise teemadele, sealhulgas kõikide ühiskonnagruppide aktiivsele kaasamisele ühiskonnas ja kvalifitseeritud tööjõu pakkumisele ning hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele kõigil haridustasemetel.

Haridustee katkestajate osakaalu vähendamine


Eesti eesmärk on vähendada haridustee katkestajate osakaalu 18-24 aastaste seas 2015. aastaks 11%ni ning 2020. aastaks 9,5%ni.

Eesmärgi saavutamiseks on vaja täielikult rakendada käimasolevad väljalangevust vähendavad ja edasiõppimist soodustavad poliitikamuudatused ning töötada välja lisameetmed.

Eesmärgi saavutamisega sooviti vähendada haridustee varaste katkestajate arv ligikaudu 12 100 inimese võrra võrreldes 2009. aasta tasemega. Madala haridustasemega õpingud katkestanud 18–24-aastaste noorte osakaal oli 2017. aastal 10,8%, 2018. aastal 11,3% ning 2019. aastal 9,8%

Kõrgharidusega inimeste osakaalu suurendamine


Eesti eesmärk on suurendada kõrghariduse või sellele samaväärse haridusega (ehk kolmanda taseme haridusega) inimeste osakaalu 30-34 aastaste seas 2015. aasaks 40 protsendini, 2020. aasta eesmärk on seda taset hoida.

Eesmärk on seatud eeldusel, et pikemas perspektiivis on hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine. Eestis on kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 10 aastaga märgatavalt suurenenud: alates 2000. aastast on kõrgkooli lõpetajate arv järsult tõusnud ning viimastel aastatel stabiliseerinud.

2017. aastal moodustas kolmanda taseme haridusega 30–34-aastaste inimeste osakaal Eestis 48,4%, mis tähendab märkimisväärset kasvu võrreldes 2016. aasta 45,4%ga. Aastal 2018 langes osakaal 47,2%ni ning 2019. aastal 46,2%ni

Mis on kolmanda taseme haridus?
Kolmanda taseme haridus tähendab kõrgharidust või sellele samaväärset haridust.
Inglise keeles on kasutusel väljend tertiary education.

Allikas: Statistikaamet

Elukestvas õppes osalemise kasvatamine täiskasvanute seas


Eesti eesmärk on suurendada täiskasvanute (25-64 aastaste) elukestvas õppes osalemise määra 2015. aastaks 15%ni ning 2020. aastaks 20%ni.

Aastatel 2001–2006 oli Eesti täiskasvanute elukestvas õppes osalemine vahemikus 4–7%. 2008. aastal toimus murrang ja Eesti näitaja ületas ELi keskmist taset. 2009. aastal tõusis elukestvas õppes osalemise määr 10,5%ni. 2015. aastal oli näitaja 12,4%. 2017. aastal oli elukestvas õppes osalemine kasvanud 17,2%ni, 2018. aastal 19,7%ni ning 2019. a tulemusega 20,2% jõuti püstitatud eesmärgini.

Mida tähendab elukestev õpe?
Elukestev õpe tähendab kõiki inimese poolt elu jooksul ette võetud õppetegevusi, et oma teadmisi ja oskusi parandada ning end ise igakülgselt täiendada.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium, "Elukestva õppe strateegia 2005-2008"

Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu vähendamine


Eesti eesmärk on vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64 aastased) osakaalu 2015. aastaks 32%ni ning 2020. aastaks 30%ni.

Suur osa Eesti tööjõust (vanusegrupis 25–64) on kas põhi- või üldkeskharidusega ning ei oma erialast haridust (kutse- või kõrgharidus). 2010. aastal oli vastav näitaja 31,7%, mille põhjal sai seatud siht 30% aastaks 2020.

2015. aastal oli näitaja 28,9%. Ilma erialase hariduseta isikute arv on kõige suurem vanusegrupis 25–44 aastat (2016. aastal 30%). 2017. aastal vähenes eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal vanusegrupis 25–64 eluaastat 28,6%ni ning 2018. ja 2019. aastal 27,0%ni, millega on saavutatud eesmärgid nii 2015. kui ka 2020. aastaks.

Pikaajalise töötuse määra vähendamine


Eesti eesmärk on vähendada pikaajalise töötuse määra 2015. aastaks 4%ni ning 2020. aastaks 2,5%ni.

Majanduslangusest tingitud töökohtade vähenemise tõttu suurenes 2010. aastal hüppeliselt pikaajaliste töötute hulk. Kui 2008. aastal moodustasid pikaajalised töötud kõigist töötutest 31%, siis 2011. aastal 57% ja 2012. aastal 54%.

Pikaajalise töötuse määr kogutööjõus on näidanud stabiilset langustendentsi. 2018. aastal moodustasid pikaajalised töötud kõigist töötutest 24,9% ja pikaajalise töötuse määr oli 1,3%. 2019. aastal moodustasid pikaajalised töötud kõigist töötutest ligi 20% ja pikaajalise töötuse määr langes 0,9%ni. Sellega on saavutatud nii 2015. kui ka 2020. aasta eesmärk

Noorte töötuse määra vähendamine


Eesti eesmärk on vähendada noorte (15-24 aastased) töötuse määra 2015. aastaks 15%ni ning 2020. aastaks 10%ni.

Töökohtade vähenemise tõttu majanduslanguse ajal suurenes keskmisest kiiremini noorte töötuse määr, ulatudes 2010. aastal 32,9%ni. Siiski hakkas näitaja seejärel jõudsalt vähenema. 2018. aastal oli noorte töötus 11,8% ning 2019. aastal 11,1% mis on aga endiselt ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes üle kahe korra suurem.

Suhtelise vaesuse määra vähendamine peale sotsiaalseid siirdeid


Eesti eesmärk on vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 2015. aastaks 16,5%ni ning 2020. aastaks 15%ni.

2009. aasta oli majanduslanguse ja tööhõive vähenemise tingimustes langenud vaesuspiiri tõttu erandlik aasta. Seetõttu võeti eesmärgi seadmisel aluseks 2010. aasta andmed, mille järgi oli suhtelise vaesuse määr pärast sotsiaalseid siirdeid 17,5%.

Vaesuspiiri tõus tööhõive ja sissetulekute suurenemise tulemusena tõstis suhtelise vaesuse määra 21,6%ni 2014. aastal. 2017. aastal oli suhtelise vaesuse määr Eestis 21,9% ning 2018. aastal 21,7%.

Mis on sotsiaalsed siirded?
Sotsiaalsed siirded on kodumajapidamistele makstavad rahalised või mitterahalised toetused, peamiselt riiklikud ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused. Sotsiaalsete siirete alla kuuluvad aga näiteks ka vanaduspension ja emapalk.

Mida näitab suhteline vaesuse määr?

Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes näidates nende inimeste osakaalu, kelle sissetulekute tase jääb alla suhtelise vaesuse kokkulepitud piiri.

Suhteline vaesus on olukord, kus inimese elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset.

Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.

Tööjõus osalemise määra suurendamine


Eesti eesmärk on suurendada tööjõus osalemise määra 15-64 aastaste seas 2015. aastaks 74%ni ning 2020. aastaks 75%ni.

2009.−2010. aasta majanduskriisi ajal suurenenud tööpuudus on asendunud tööjõus osalemise määra stabiilse kasvuga: vähenenud on mitteaktiivse elanikkonna osakaal ja tööturule on liikunud sellest varem eemal olnud inimesed. Üheks selle põhjuseks on kindlasti töövõimereform, mille tulemusel on sisenenud tööturule varem mitteaktiivne sihtgrupp.

2017. aastal oli tööjõus osalemise määr 15–64 vanusegrupis 78,5%, 2018. aastal 78,8% ning 2019. aastal 78,6%, püsides üldjoontes viimastel aastatel samal tasemel. Sellega on saavutatud nii 2015. kui ka 2020. aastaks seatud eesmärgid

Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

Valdkond hõlmab endas mitmeid suuri alavaldkondi, nagu teadus- ja arendustegevus, innovatsioonipoliitika, ettevõtlus ja ettevõtlikkus ning ettevõtete jaoks soodsa õiguskeskkonna ning avaliku infrastruktuuri — ennekõike transpordiühenduste — arendamine.

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõstmine


Eesti eesmärk on tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 2015. aastaks 2%ni ning 2020. aastaks 3%ni SKPst.

Aastatel 2000–2009 oli Eesti keskmine aastane TA investeeringute taseme kasv 10,1%, mis oli Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Algselt madala võrdlustaseme tõttu oli kasv eriti kiire just erasektoris, aastas keskmiselt koguni 18,4%. Majanduskriisi ajal seadis valitsus eesmärgiks teha avaliku sektori investeeringuid algselt planeeritust varem ja suuremas mahus, et luua head alused erasektori TA investeeringute kasvuks, mis majanduskasvu taastudes taas hoogustuvad.

Majandussurutise järgsetel aastatel kasvasid TA investeeringud jõudsalt, ületades 2011.-2012. aastal 2015. aastaks seatud 2%lise eesmärgi, kuid viimastel aastatel on TA kulutused väiksemad eriti erasektori madala investeerimisaktiivsuse tõttu. 2016. aastal ulatusid TA kulutused 1,25%ni, 2017. aastal 1,28% ja 2018. aastal 1,4%ni SKPst.

TA investeeringute mahu tõus on toimunud just avalikus sektoris, kes on viimasel kümnendil teadusesse investeeritud EL28 keskmisest enam (v.a 2016.−2017. aastal, mil ajutine langus oli tingitud investeeringute vähenemisest seoses struktuurivahendite perioodide vahelise ajaga). 2018. aastal ületasid TA avaliku sektori investeeringute poolest meid vaid 4 riiki. Paraku ei ole tõusu toimunud erasektori investeeringutes (2020. a eesmärgiks oli 2% SKPst) ning toimub pigem langustrend − 2016. aastal 0,64%, 2017. aastal 0,6% ja 2018. aastal 0,59% SKPst. Erasektori TA investeeringute mahult jäime kaks korda alla EL28 keskmisele.

Eesti ekspordi osatähtsuse kasvatamine maailma kaubanduses


Eesti eesmärk on suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses 2015. aastaks 0,1%ni ja 2020. aastaks 0,110%ni.

Eesmärkide saavutamise eelduseks oli, et Eesti ekspordimahud kasvavad maailma keskmisest kasvutempost 2–3 protsendipunkti võrra kiiremini. Sellist kasvu pole saavutada suudetud.

2018. aasta andmetel oli Eesti osakaal maailma kaubanduses (kaubad ja teenused kokku) 0,098%, mis on viimaste aastate parim saavutus, kuid jääb 2020. aastaks seatud eesmärgist 0,03% maha. 2019. aastal hakkas eksporti rohkem mõjutama elektriekspordi lõppemine ning madalatest maailmaturuhindadest tingitud langus põlevkiviõlisektoris.

Nii nagu viimasel ajal juba tavapäraseks on muutunud, oli kasv kiirem teenuste segmendis, mistõttu teenuste osakaal Eesti ekspordis suurenes veelgi.

Tööjõukulude kasvu aeglustamine võrdluses tootlikkuse kasvuga


Eesti eesmärk on, et tööjõukulude kasv ei ületaks 2015. ja 2020. aastal tootlikkuse kasvutempot.

Kiire palga ja majanduskasvu tingimustes on Eestis tootlikkus jäänud pidevalt alla palga kasvule. Kui vahepealsetel aastatel ületas tööjõukulude kasv taas tootlikkuse kasvu, siis 2017. aastal kasvas tootlikkus mitme aasta järel esimest korda rohkem kui tööjõukulu. 2019. aastal trend muutus. Tootlikkus kasvas 2,6% hõivatu kohta ja tööjõuühikukulu 2,8%.

Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika

Valdkond hõlmab Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste tõusu kontrolli all hoidmine


Eesti eesmärk on, et kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäär Euroopa heitkogustega kauplemissüsteemi (ETS) välistes sektorites ei ületaks 2015. aastal 6346 miljonit tonni ning 2020. aastal 6467 miljonit tonni.

Eesti eesmärgid kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) vähendamisel põhinevad Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikal. EL on võtnud eesmärgiks vähendada aastaks 2020 KHG heidet 20% võrra 1990. aasta heitkoguste tasemega võrreldes.

Heidet vähendatakse peamiselt kahe mehhanismi kombineerimise abil, milleks on ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi ELi HKS) ja riiklikud kohustused kauplemise süsteemi välistes sektorites. 2013. aastast eraldati ELi HKSi käitistele KHG lubatud heitkoguste ühikuid enampakkumiste kaudu ja osaliselt tasuta ühtlustatud lähenemise alusel. ELi eesmärk on olnud vähendada aastaks 2020 ELi HKSi kuuluvates sektorites KHG heitkoguseid 21% võrreldes 2005. aasta tasemega.

Riiklikud kohustused seati ELi HKSi välistes sektorites (hooned, transport, põllumajandus, väiksemahuline energeetika, jäätmed jm), v.a LULUCF3 sektor, kus Eesti KHG heide ei tohtinud aastaks 2020 suureneda enam kui 11% võrreldes 2005. aasta tasemega ning järgida tuli iga-aastaseid piirmäärasid. Seni ei ole neid piirmäärasid ületatud. 2020. aasta andmetel (KHG inventuuris kajastatakse andmeid kahe aasta taguse aja kohta) oli kasvuhoonegaaside heide kauplemissüsteemi välistes sektorites 2018. aastal 6116 tuhat tonni CO2 ekvivalenti. Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab raamistiku aastani 2020 kehtiva nn jagatud kohustuse otsuse kohaseks kauplemiseks teiste ELi liikmesriikidega.

Praegused ELi kasvuhoonegaaside heitme vähendamise eesmärgid on seatud võrdluses riigi 2005. aasta KHG heitkoguste tasemega. Pikemas vaates on aga Eesti KHG heide 1990. aastast märkimisväärselt vähenenud peamiselt majanduse ümberstruktureerimise tõttu. Kui 1990. aastal oli KHGde arvestuslik heitkogus väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina ligikaudu 40 mln tonni, siis 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt Eesti KHG heide 19,97 mln tonni (v.a LULUCF sektor), mis tähendab ligikaudu 50% vähenemist võrreldes baasaastaga.

Taastuvenergia osakaalu tõstmine


Eesti eesmärk on tõsta taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimisest 2015. aastaks 23,6%ni ning 2020. aastaks 25%ni.

Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises on Eestis üks ELi suurimaid, 2018. aastal suurenes taastuvenergia üldine osakaal energia lõpptarbimises 30%ni.

Taastuvenergia osakaal on kasvanud nii elektri, soojuse ja jahutuse kui ka transpordisektorites. Taastuvenergia osatähtsuse kasvus transpordisektoris on olnud oluline panus kohalikul teise põlvkonna biokütusel − biometaanil. Eesti on ületanud 2020. a taastuvenergia eesmärgi, mistõttu on olnud võimalik ülejäägi müük teistele ELi liikmesriikidele.

Märkimisväärselt on taastuvenergia osakaalu aidanud suurendada toetusmehhanismid taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele soojuse ja elektri koostootmisjaamadele. Suure osa kaugkütte taastuvenergia potentsiaalist oleme saavutanud. Lähiaastatel on peamine tähelepanu taastuvelektri toodangu suurendamisel vähempakkumiste kaudu ning (kohalike) taastuvate energiaallikate kasutamise suurendamisel transpordisektoris

Energiatarbimise taseme säilitamine 2010. aasta tasemel


Eesti eesmärk on 2020. aastaks säilitada energia lõpptarbimise tase 2010. aasta tasemel (2818 ktoe), 2015. aasta eesmärk on mitte ületada energia lõpptarbimist üle 2986 ktoe.

Eesti majandus kasvab ELi keskmisest kiiremini ning seeläbi on ka surve energiatarbimise kasvuks suurem. Energiatõhususe suurendamiseks rakendatavad meetmed hoiavad ära tarbimise kasvu, mistõttu oleme seadnud 2020. aasta eesmärgiks energia lõpptarbimises 2010. aasta taseme hoidmise. 2018. aastal oli energia lõpptarbimine 2960 ktoe, mis tähendab, et oleme eesmärgi saavutamisele lähedal.

Lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel eeldab energiasäästu suurendamist pea kõikides sektorites, millest olulisemad on kodumajapidamised, tööstus, transport ja avalik sektor

Mida tähendab energia lõpptarbimine?
Energia lõpptarbimine tähendab energiat, mis on tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu kütuse kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks, elektrijaamade omatarve ega energiakadu.

Allikas: Statistikaamet

Jätkusuutlik ja kohanduv riik

Valdkonna eesmärgid keskenduvad majandusliku stabiilsuse suurendamisele ning majanduskeskkonna üldiselt soodsa keskkonna loomisele, see tähendab peamiselt maksu- ja eelarvepoliitikat ning lisaks valitsussektori enda arendamisega seotud tegevusi.

Valitsussektori eelarveülejäägi kasvatamine


Valitsuse eesmärgiks on jätkusuutlik eelarvepoliitika. Riigieelarve maht on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena. Alates 2001. aastast ülejäägis olnud eelarve asendus majanduskriisi ajal 2008. ja 2009. aastal paariprotsendise defitsiidiga.

Aastatel 2010 ja 2011 oli Eesti valitsussektor uuesti nominaalses ülejäägis, aastatel 2012 ja 2013 väikeses puudujäägis ning alates 2014. aastast taas ca pooleprotsendises ülejäägis.

Riigieelarve seaduse muutmisega loodi võimalus kasutada varasemate aastate struktuurset ülejääki kuni 0,5% ulatuses SKPst. 2018. aastal tekkis struktuurne defitsiit 1,8% ulatuses ning süvenes 2019. aastal 1,9%ni, peamiselt kuna kiirema majanduskasvuga ei kaasnenud samaväärset maksutulude tõusu.

Käesoleval aastal keskendub valitsus eelarvepoliitikaga koroonaviiruse mõjude leevendamisele ning pikemaid eelarvesihte seab valitsus 2021. aasta eelarve koostamise ajal. 0,5% SKPst struktuurse eelarvepositsiooni parandamise eesmärki ei ole vaja 2020. aastal järgida, kuna koroonakriisi tõttu on rakendunud vabastusklausel.

 

Mis on Euroopa Ülemkogu?

Euroopa Ülemkogu on institutsioon, mis määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid.

Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul. Otsused tehakse Ülemkogul üldjuhul konsensuse alusel.

Allikas: Euroopa Ülemkogu

 

Viimati uuendatud: 3. mai 2020