Sa oled siin

Ekspertrühmad

Ekspertrühmad võimaldavad kiiresti lahendada rakkerühmadega võrreldes väiksemaid või konkreetsemaid probleeme. Ekspertrühma loomine otsustatakse ministeeriumide kantslerite nõupidamisel ning nende tööd aitab korraldada Riigikantselei strateegiabüroo.

 

Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

 

 

Hetkel töös olevad ekspertrühmad

 

Krattide ekspertrühm

Ekspertrühma ülesanne on koostada seaduseelnõu, et muuta võimalikuks krattide ehk täisautonoomsete infosüsteemide kasutamine kõikvõimalikes eluvaldkondades ning tagada õigusruumi selgus ja vajalik järelevalve.

Samuti töötab ekspertrühm välja Eesti tehisintellekti strateegia, kus on kirjeldatud, kus ja millistest krattidest võib enim kasu olla nii avalikus kui erasektoris ning meetmed, millega nende kasutuselevõtmist edendada.

Ekspertrühma töö tähtaeg on 2019. aasta juuni.

Kontakt: Marten Kaevats, Riigikantselei strateegiabüroo digi-innovatsiooni nõunik (marten.kaevats[at]riigikantselei[dot]ee, telefon: 56 242 603)

 

Töö lõpetanud ekspertrühmad

 

Varjumise ekspertrühm

Ekspertrühma eesmärk oli vastavalt 15.02.2018 valitsuskabineti nõupidamisel heakskiidetud elanikkonnakaitse kontseptsioonile koostada  2018. aasta lõpuks analüüs ühiskasutatavate varjumislahenduste alternatiividest, maksumusest ja vastutajatest ning esitada see valitsusele poliitikavalikute tegemiseks.

Riigikantselei juhtimisel koos käinud ekspertrühm analüüsis kuut alternatiivset lahendust ning soovitas arendada elanike kaitseks mõeldud avalikke varjumiskohtasid olemasoleva taristu baasil.

Ekspertrühma soovituste põhjal ei hakata varjumise jaoks eraldi uusi ehitisi ehitama. Tulenevalt avaliku teabe seadusest on ekspertrühma töö kokkuvõtte asustusesiseseks kasutamiseks.

 

Taastuvenergia statistikakaubanduse ekspertrühm

Ekspertrühma loomine otsustati 26. märtsil 2018.

Ekspertrühma eesmärk oli toetada oma tegevusega taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide alast müügitööd, muuhulgas aidates nii võimalike ostjate kaardistamise, müügistrateegia koordineerimise kui ka väärtuspakkumistes kasutatavate konkurentsivõimeliste projektide nimekirja väljatöötamisel.

Ekspertrühm kaardistas Euroopa Liidu riigid, kes oleksid huvitatud koostööst Eestiga. Samuti koostati ülevaade võimalikest koostöömeetmetest ja -projektidest ning loodi väärtuspakkumised koostööst huvitatud riikidele. Ekspertrühm töötas välja  ka müügistrateegia, kus on kindlaks määratud riigiasutuste omavaheline rollijaotus ja vastutus, erasektori esindajate panus ning plaan pikemaajaliseks koostööks.

Kokkuvõte (323.44 KB)

 

Haldusreformi ekspertrühm

Haldusreformi ekspertrühm otsustati luua 8. veebruaril 2016.

Ekspertrühma tegevuse eesmärk oli toetada haldusreformi eesmärgipärast ja õigeaegset elluviimist, sh toetada kohalike omavalitsuste ja elanike kaasatust ja teadlikkust reformi läbiviimisest ja põhimõtetest. Läbiviidavate tegevustega toetati haldusreformi ekspertkomisjoni ja piirkondlike komisjonide tööd kvaliteetsete soovituste kujundamisel, sihtrühmade kaasamisel ja reformi eesmärkide kommunikeerimisel.

Kokkuvõte (256.99 KB)

 

Ruumiloome ekspertrühm

Ekspertrühma loomine otsustati 3. juulil 2017.

Ekspertrühma eesmärk oli kaardistada riigi ruumilise arengu ja elukeskkonna kujundamist ja suunamist mõjutavad otsustusprotsessid ning töötada välja  valdkonna arendamiseks vajalikud poliitikaettepanekud.

Ekspertrühma lõpparuanne (533.25 KB).
Lisa 1 Vahearuanne (1.16 MB)
Lisa 2 Töörühmade lõpparuanded (343.61 KB)
Lisa 3 Ruumiloome memorandum (372.21 KB)
Lisa 4 Kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid (194.57 KB)
Lisa 5 Intervjuud (647.71 KB)
Lisa 6 KOV uuring (5.92 MB)
Lisa 7 Rahvusvahelise uuringu lähteülesanne (208.89 KB)
Lisa 8 RLS struktuuivisand (241.62 KB)
Lisa 9 Riigi üldised huvid ruumilises arengus (207.39 KB)
Tabel 1 (91.34 KB)
Tabel 2 (66.77 KB)
Riigi roll ruumiloome eestvedamisel: ruumiloome meeskondade töövahendite ja profiilide võrdlev analüüs (8.58 MB)

 

Isejuhtivate sõidukite ekspertrühm

Isejuhtivate sõidukite ekspertrühm otsustati luua 15. augustil 2016.

Ekspertrühma ülesanne oli töötada välja ettepanekud Eesti seadusandluse kohandamiseks ja vajaliku järelevalve korraldamiseks, et muuta võimalikuks isejuhtivate sõidukite kasutamine Eesti teedel ja tänavatel ning pakkuda lahendusi selleks, et Eesti oleks rahvusvahelistele ettevõtetele atraktiivne testkeskkond. Eesti näeb enda võimalusena ka isejuhtiva tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamisel. 

Ekspertrühma lõppraport: Isejuhtivate sõidukite ajastu algus (12.85 MB)

 

Lennuühenduste parandamise ekspertrühm

Ekspertrühma loomine otsustati 30. mail 2016.

Ekspertrühma eesmärk oli teha ettepanekud mis aitaksid saavutada olukorda, kus EL liikmesriigil on võimalik toetada piisava sagedusega ja sihtkohtadega lennuühenduste võrku. Ettepanekud pidid olema rakendatavad enamuse EL lennundusturul kas turu väiksuse või geograafilise asukoha tõttu kehvemas konkurentsipositsioonis olevates EL riikides.

Ekspertrühma töö tulemusena kirjeldati olemasolevaid ning uusi lahendusi lennuühenduste parandamiseks, mille pinnalt tehti ka ettepanekud edasisteks tegevusteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Analüüs: Improving the functioning of the EU air services market (813.08 KB)

Lõpparuanne (116.39 KB)

 

Kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühm

Kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühm otsustati Riigikantselei juurde luua 4. jaanuaril 2016.

Ekspertrühma eesmärk oli tervishoiusektori kui terviku ja seal tegutsevate tervishoiuasutuste kriisivalmiduse ja vastava juhtimisvõimekuse tõstmine ning kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptuaalne korrastamine, millega pannakse alus avaliku sektori ja tervishoiuteenuste osutajate süsteemsele koostööle.

Ekspertrühm koostas kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni ja rakendusplaani, kus kirjeldatakse asutuste ülesandeid ning soovituslikke olulisemaid arendustegevusi tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse tõstmiseks. Kontseptsioon ja rakendusplaan kiideti kantslerite nõupidamisel heaks 13. novembril 2017. Tulenevalt avaliku teabe seadusest on kontseptsioon ja rakendusplaan asutusesiseseks kasutamiseks.

Lisaks koostati Eesti oludele kohandatud Hospital Major Incident Medical Management and Support (HMIMMS) metoodika koos tegevuskaartidega; HMIMMSi metoodikal põhinev näidiskriisiplaan haiglatele; HMIMMSi koolitused haiglate juhtidele ning kriisiplaanide koostajatele; tervishoiuvaldkonna õppus Tervex 2017, kus kontrolliti uute kriisiplaanide toimimist; MIMMS metoodikal põhinevad ühtsed tegevuskaardid sündmuskohal reageerimiseks kiirabidele koos lisabrigaadide aktiviseerimise süsteemi kirjeldusega. 

Kriisiaja tervishoiukorralduse ekspertrühma juhtis dr Ahti Varblane ning ekspertrühma kuulusid erinevate valdkondade esindajad (183.95 KB).

 

Üleriigilise kriisiinfotelefoni ekspertrühm

Üleriigilise kriisiinfotelefoni ekspertrühm otsustati luua 4. jaanuaril 2016.

Ekspertrühma eesmärk oli koostöös asjassepuutuvate asutustega kokku leppida ja välja töötada üleriigilise kriisiinfotelefoni loomise ja  toimimise põhimõtted, teabega varustamise tööprotsessid, osapoolte rollid ning kriisiinfotelefoni  käivitamise töökorraldus ja selleks vajalik eelarve.

Üleriigilise kriisiinfotelefoni rakendamise mudel ja õiguslik analüüs esitati 2016. a novembris Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile. Komisjon pidas üleriigilise kriisiinfotelefoni loomist Häirekeskuse baasil vajalikuks eeldusel, et rahastus tagatakse ühtselt riigieelarvest. Selleks esitab Siseministeerium vastava lisataotluse riigi eelarvestrateegiasse 2018-2021.

Õiguslik analüüs Häirekeskuse pädevusest loodava kriisiinfotelefoni valdkonnas (486.82 KB)

Üleriigilise kriisiinfotelefoni kontseptsiooni rakendamise mudel (1.4 MB)

 

 

Viimati uuendatud: 4. aprill 2019