Sa oled siin

Elanikkonnakaitse rakkerühm

 

 

Elanikkonnakaitse rakkerühma moodustamise otsustas Vabariigi Valitsus 3. detsembril 2015.

Elanikkonnakaitse eesmärk on tõsta elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks ning tagada erinevate asutuste koostöös elanike kaitse.

Tegevus on rahastatud ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine".

Valitsus kiitis kontseptsiooni heaks 15. veebruaril 2018.

 

Elanikkonnakaitse kontseptsioon (1.82 MB)

Foto: Riigikantselei

 

Rakkerühma ülesanded

  • Eesti elanikkonnakaitse kontseptsiooni koostamine ning selle raames erinevate asutuste elanikkonnakaitsealaste ülesannete jaotuse väljatöötamine ning konkreetsete tegevustega sidumine;
  • Elanikkonnakaitsealase kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine;
  • Kriisiteadlikkuse tõstmiseks ja kontseptsiooni ning kommunikatsioonistrateegia sobivuse hindamiseks vajalike teavitustegevuste algatamine
  • Põhimõtete, eesmärgipärase uuringu metoodika ja küsimustiku väljatöötamine elanike kriisialase teadlikkuse ja valmisoleku edaspidiseks hindamiseks;
  • Vajadusel ettepanekute tegemine õigusaktide muutmiseks.

Rakkerühm moodustati riigisekretäri 15.01.2016 käskkirjaga (107.33 KB).

Rakkerühm oli kahetasandiline:

Juhtgrupi ülesanne oli rakkerühma töö tulemuste sisuliste valikukohtade üle otsustamine, sh elanikkonnakaitse kontseptsiooni ja kommunikatsioonistrateegia sisuline kinnitamine ning elanikkonnakaitse arendamiseks vajalike tegevuste kavandamine ja heakskiitmine.

Eksprtgrupi ülesanne oli rakkerühma väljundite ettevalmistamine ja väljatöötamine koostöös rakkerühma juhiga.

Rakkerühma kuulusid esindajad järgmistest asutustest: Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Häirekeskus, Kaitseväe Peastaap, Kaitseliit, Keskkonnaamet, Sisekaitseakadeemia, Maksu- ja Tolliamet, Tervisamet, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit.

Elanikkonnakaitse rakkerühma loomisel seati eesmärgiks suurendada elanike teadlikkust võimalikest kriisiolukordadest ning parandada nendega toimetuleku oskusi ja valmisolekut nendeks ning tagada eri asutuste koostöös elanike kaitse.

Külma sõja perioodil oli elanikkonnakaitse keskne eesmärk kaitse massihävitusrelvade mõju eest. Maailmas toimunud loodus- ja tööstuskatastroofid, relvakonfliktid ning terrorirünnakud on andnud tõuke, et elanikkonnakaitse uus lähenemine oleks terviklik ning pakuks kaitset nii tsiviil- kui ka sõjaliste ohtude korral.

Elanikkonnakaitse laia käsituse all peetakse silmas kõiki ühiskonnas rakendatavaid ennetavaid, ettevalmistavaid, reageerivaid ja taastavaid meetmeid, millega hoitakse ära eri kriisidega kaasnev oht inimeste elule, tervisele, varale, elutähtsatele teenustele ja muudele ühiskonna väärtustele. 

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni väljatöötamisel on keskendutud neile meetmetele, mis on vajalikud inimeste elu ja tervise kaitseks kriiside korral. Selle saavutamiseks on kaks samaväärse olulisusega tegevussuunda:

  1. inimeste vastupanuvõime suurendamine.
  2. riiklike ja kogukondlike (KOV) kaitsemeetmete loomine.

Nõnda on elanikkonnakaitse kontseptsioonis kirjeldatud erinevaid tegevusi ja soovitusi riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning elanikele. 

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni elluviimist koordineerib kaks asutust: siseministeerium koordineerib elanikkonnakaitse kontseptsioonis hädaolukordadega ning riigikantselei riigikaitseliste kriisidega seotud tegevuste elluviimist ja soovituste kaalumist.

Elanikkonnakaitse on meetmete süsteem, mille eesmärk on kaitsta inimesi hädaolukordade ning riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral.

Elanikkonnakaitse kontseptsiooni ellurakendamise tulemusel:

  • Inimesed on hariduse omandamise käigus, täienduskoolituste või iseõppimise teel saanud vajalikud teadmised kriisiolukordades hakkamasaamiseks ja oskavad saadud teadmisi kasutada.
  • Inimesed on teadlikud võimalikest riskidest, nende mõjudest ja asjakohastest käitumisjuhistest.
  • Inimesi hoiatatakse ohu korral õigel ajal.
  • Inimestele edastatakse kriisiolukorras ohule vastavaid käitumisjuhiseid.
  • Inimesed on oma kodu ja kogukonna tasandil teinud ettevalmistusi iseseisvaks hakkamasaamiseks, toimib toetav kogukond ja toetatakse abivajajaid.
  • Inimesi ollakse valmis ohu korral ohutusse kohta evakueerima.
  • Inimestel on võimalik ohu eest varjuda.
  • Inimestele on abitusse olukorda sattumisel tagatud elu päästmiseks ja tervise kaitseks kiire abi.
  • Inimestele on tagatud vajaduspõhine lisaabi, et luua inimväärsed tingimused ja aidata pöörduda tavapärase elukorralduse juurde.
  • Inimeste abistamiseks pikaajalistes ja ulatuslikes kriisiolukordades on ühiskonnas loodud vajalikud ja piisavad varud.

 

Mis on rakkerühm?

 

Rakkerühmi hakati riigikantselei juurde looma 2011. aastal.

Rakkerühm moodustatakse mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus vajatakse valdkondadeülest koostööd.

Varem on Riigikantselei juures tegutsenud inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise rakkerühm, vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm ning e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühm.

Lähemalt rakkerühmadest.

 

 

Kontakt

 

 

Margo Klaos

elanikkonnakaitse rakkerühma juht

 Telefon: 50 35 112
margo.klaos[at]rescue[dot]ee

 

 

Viimati uuendatud: 15. veebruar 2018