Sa oled siin

Eriolukorrast väljumise strateegia

COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia kiitis valitsus heaks 27. aprillil 2020.

Eesti eesmärk on tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana. 

Strateegia loob eriolukorra mõjude leevendamiseks valdkondade ülese raamistiku nii lühi- kui pikaajaliselt ja võtab arvesse erinevate valdkondade vastastikust mõju.

Valitsuskomisjon arutab piirangute leevendamist koostöös teadlaste ja ekspertidega.

 

 

Strateegial on neli eesmärki:

  • Tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis: viiruse leviku pidurdamine ja tervishoiusüsteemile mõju leevendamine nii lühi- kui pikaajalises vaates, samuti kriisiaegne ja –järgne elanikkonna vaimse tervise toetamine;
  • Tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine: eriolukorra piirangutest tuleneva mõju vähendamine inimeste igapäevasele hakkamasaamisele. Sealhulgas töötatakse inimeste sissetulekute vähenemise, töötuse ja hariduse küsimustega;
  • Toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõime kestmist: piirangutest tuleneva mõju vähendamine ettevõtetele ja majanduse konkurentsivõimele;
  • Tagada riigi toimimine: elutähtsate kaupade varu, teenuste pakkumise ning eriolukorraga kaasnevate piirangute järgimise tagamine ning pingete konfliktideks koondumise ennetamine ühiskonnas.

Strateegia on pidevalt täienev, lähtub kõige uuemast statistikast ning varem rakendatud meetmete mõjust.

 

Piirangute leevendamine

 

Võimalikud piirangute leevendamise sammud on seatud ajalisse ja prioriteetsusse järjekorda. Valitsuskomisjon arutab piirangute leevendamist koostöös teadlaste ja ekspertidega.

Vaata lähemalt Vabariigi Valitsuse kodulehel.

 

Planeerimisgrupi liikmed

 

 

Juht - Henry Kattago, Riigikantselei strateegiadirektor

Maris Jesse, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler

Sten Andreas Ehrlich, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler

Robert Lippin, haridus- ja teaduministeeriumi asekantsler (kutse- ja täiskasvanuharidus ning koolivõrk)

Viljar Lubi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler

Timo Tatar, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler

Viola Murd, siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisireguleerimise asekantsler

Kaie Koskaru-Nelk, Statistikaameti peadirektori asetäitja

Eili Lepik, Riigikantselei strateegiabüroo

Ott Karulin, Riigikantselei strateegiabüroo

Lauri Luht, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo

Hannes Krause, Riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroo

Klen Jäärats, Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor

 

 

Korduma kippuvad küsimused

  • Mis on väljumisstrateegia?

    Strateegia eesmärk on luua koordineeritud plaan eriolukorra läbimiseks ning tavapärase elurütmi juurde naasmiseks. Strateegia koostamine ja elluviimise käivitamine ei tähenda veel eriolukorra lõppemist või nakkuse leviku peatumist.

  • Kes teeb väljumisstrateegiat?
    Riigikantselei juures käivitati 27. märtsil planeerimisgrupp, mille ülesanne on töötada välja eriolukorrast väljumise strateegia. Planeerimisgruppi juhib Riigikantselei strateegiadirektor ja tööd toetab Riigikantselei strateegiabüroo. 

  • Millal väljumisstrateegia valmib?
    Väljumisstrateegia esimene versioon avaldati 22. aprillil ning kiideti heaks 27. aprillil.

  • Kuidas toimub kaasamine?
    Kaasamine toimub vajaduspõhiselt. Strateegia koostatakse temaatiliste eesmärkide ja nende alla kuuluvate operatsiooniliinide lõikes. Esmases järjekorras kaasatakse neid osapooli, kes on vastutavad konkreetse operatsiooniliini eest.

  • Mis on strateegia eesmärk?

    • Tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk pidurdada viiruse levik ja leevendada viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühi- kui pikaajalises vaates.
    • Tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk leevendada eriolukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimese sissetulekutele, töötusele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule.
    • Toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõime kestmist ehk leevendada ettevõtetele piirangutest tulenevat mõju.
    • Tagada riigi toimimine ehk hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, suurendada inimeste valmisolekut eriolukorraga kaasnevate piirangute järgimiseks ning ennetada konflikte ühiskonnas.

  • Mis on väljumisstrateegia täitmise tähtaeg?
    Seda ei ole praegu veel otsustatud.

 

Eriolukord

Vabariigi valitsus kuulutas 12. märtsil 2020 seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse leviku laienemisega Eestis välja eriolukorra 1. maini 2020, mida 24. aprillil pikendati 17. maini 2020 (k.a).

Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

Eriolukord kuulutati taasiseseisvunud Eestis välja esimest korda. 12. märtsil 2020 moodustas valitsus ka koroonaviiruse leviku ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni.

Valitsuse eesmärk on tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse, tõkestada COVID-19 levikut Eestis, tagada tervishoiusüsteemi toimetulek COVID-19 tõrje ja raviga, vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil, tagada inimeste toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega,tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Eriolukord võimaldab kehtestada viibimise keelu ja muud liikumispiirangud, inimesi saab kohustada eriolukorra piirkonnast lahkuma; kehtestada avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud eriolukorra piirkonnas; kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjus on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise ja lisaeelarve eelnõu algatamise kohta; kulude katmiseks saab kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et tõkestada viiruse levikut, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi.

Loe lähemalt veebilehelt kriis.ee

 

 

Kontakt

 

Henry Kattago

Riigikantselei strateegiadirektor

 

 Telefon: 693 5629
henry.kattago[at]riigikantselei[dot]ee

 

 

Viimati uuendatud: 30. aprill 2020