Euroopa Liidu lipp on sinisel lipuväljal sõõrina paigutatud kaksteist kuldset tähekest. Lipp sümboliseerib lisaks Euroopa Liidule ja Euroopa Nõukogule laiemalt ka Euroopa identiteeti ja ühtsust. Euroopa Liidu lipu kasutamise õigus on igaühel.
Euroopa Liidu lippu kasutatakse Eesti lipu seadusega kehtestatud korra järgi ja kooskõlas lippude kasutamisega seotud hea tavaga. Lipu kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei.
Euroopa Liit kasutab oma sümbolina 29. maist 1986. aastast Euroopa lippu. Nimelt siis heisati tähelipp esmakordselt Euroopa Komisjoni hoonele Brüsselis. Lipuheiskamisele eelnes 1985. a Milano tippkohtumisel Euroopa Liidu Nõukogu vastav otsus.
Euroopa lipu kujunduse kinnitas 8. detsembril 1955. aastal inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuuri edendamisega tegelev Euroopa Nõukogu.
Euroopa lipp loodi eesmärgiga väljendada Euroopa rahvaste, riikide ja ühenduste solidaarsust, kultuuritraditsioone ja demokraatlikke väärtuseid.
Kasutamine
Kasutusvabadus

Lipupäevad
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval.

Euroopa Parlamendi valimise päev
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp ka Euroopa Parlamendi valimise päeval.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise poolaasta
Vabariigi Valitsuse korralduse alusel heiskavad Eesti eesistumise ajaks Riigikantselei ja kõik ministeeriumid, võimaluse korral ka Eesti Vabariigi välisesindused koos alaliselt heisatud Eesti lipuga Euroopa Liidu lipu.
Eesti ja Euroopa Liidu lipp Riigikantselei hoonel.
Alaline heiskamine
Vabariigi Valitsus on määranud ka piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp.
Paiknemine lipurivis
Euroopa Liidu lipp heisatakse Eestis alati koos Eesti lipuga. Kuivõrd Eesti lipp võtab endale lipurivi kõige auväärsema positsiooni, siis kaheses lipurivis paigutub Euroopa Liidu lipp Eesti lipust vasakule (vaataja poolt vaadatuna paremale).

Omavalitsuse või asutuse lipu heiskamine koos Eesti ja Euroopa Liidu lipuga
Omavalitsused on alaliselt heisanud ka oma linna- või vallalipu. Euroopa Liidu lipu heiskamisel paigutub Eesti lipp lipurivi keskele ning lipurivi keskpunktist paremal paiknevasse lipumasti heisatakse Euroopa Liidu lipp ning vasakul paiknevasse lipumasti omavalitsuslipp.
Analoogselt omavalitsuslipuga heisatakse ka asutuse lipp.
Eesti ja Euroopa Liidu lipu heiskamine koos Narva-Jõesuu valla lipuga.
Välisriigi lipu heiskamine koos Eesti ja Euroopa Liidu lipuga
Väliskülaliste tervitamiseks on tavaks heisata külalise koduriigi lipp. Välisriikide lipud paigutatakse Eesti lipu järele ning Euroopa Liidu, omavalitsuse, asutuse või organisatsiooni lipu ette.Eesti ja Euroopa Liidu lipu heiskamine Taani Kuningriigi lipuga.
Eesti ja Euroopa Liidu lipu heiskamine koos Pranstsusmaa ja Mäetaguse valla lipuga.

Korduvad küsimused ja vastused
Kas Euroopa Liidu lipp on Euroopa lipp?
Euroopa Liit kasutab alates 1986. aastast Euroopa lippu – sinisel lipuväljal sõõrjalt paigutatud kaksteist kuldset tähekest ning liputeaduse seisukohalt Euroopa Liidule ei olegi lippu kujundatud ja kinnitatud. Samas, Eesti õigusruumis on reguleeritud just Euroopa Liidu lipu kasutamine ja seepärast on juriidilises keeles korrektne rääkida Euroopa Liidu lipu kasutamisest.
1955. aastal Euroopa Nõukogu poolt kinnitatud lipu laius on 2 ühikut ja lehviva külje pikkus 3 ühikut. Euroopa Liidu poolt on täpsemalt määratud ka tähtede ja sõõri mõõdud ning lipu värvused. Loe täpsemalt Euroopa Komisjoni väljaannete veebilehelt.
Kui suur Euroopa Liidu lipp valid heiskamiseks?
Kuna Euroopa Liidu lipp heisatakse Eestis alati koos Eesti lipuga ning Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava näevad ette, et lipurivis on heisatud lippude laiused (st vardapoolne külg) võrdsed, siis tuleb lähtuda Euroopa Liidu lipu valikul heisatud Eesti lipu suurusest. Eesti lipu laius on 1/6 lipumasti kõrgusest ja 1/3 lipuvarda pikkusest.
Heisatud Eesti lipu mõõdud (laiusxpikkus (cm)) | Heisatava Euroopa Liidu lipu mõõdud (laiusxpikkus (cm)) |
---|---|
105x165 | 105x158 |
115x180 | 115x173 |
135x212 | 135x203 |
150x236 | 150x225 |
165x259 | 165x248 |
183x288 | 183x275 |
200x314 | 200x300 |
Mis kellaajaks tuleb Euroopa Liidu lipp heisata ning millal langetada?
Nii nagu Eesti lippki heisatakse Euroopa Liidu lipp päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipud langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Lipp võib olla katkematult heisatud ka pikema ajaks, kuid siis tuleb lipud pimedal ajal valgustada.
Loetelust võtab Eesti lipp endale lipurivi kõige auväärsema positsiooni – kolme lipumasti korral lipurivi keskmise masti, keskmisest lipust paremale (vaatajate poolt vaadates vasakule) jääb lipp on järjestuselt järgmine, vasakule (vaatajate poolt paremale) jääv lipp järjestuselt ülejärgmine.
Kuna nii Euroopa Liit kui NATO on rahvusvahelised organisatsioonid, siis paigutatakse nende lipud alati riigilippude järele ning maakonna, omavalitsuse, asutuse või organisatsiooni lippude ette. Rahvusvaheliste organisatsioonide lipud järjestatakse eestikeelse nime tähestikulises järjekorras, st esmalt siis Euroopa Liidu lipp ja seejärel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lipp.
