
1786. aasta suvel alustatud ja seejärel veel mitmeid kordi läbi viidud vähempakkumiste tulemusena nõustus 72 000 rubla eest 1787. aasta suvel kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas.
Loe krahv Jakob Pontus Stenbocki kohta lähemalt siin!
Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning ametiasutuste ehituseks ettenähtud raha eraldamine Peterburist lõpetati. Selle tagajärjel ei suutnud kubermanguvalitsus ehitusettevõtja ees võetud lepingulisi kohustusi enam täita ja jäi tema ees võlgu. Poolelioleva maja oli valitsus sunnitud andma Stenbocki omandisse. Tingimustes, kus oli olemas odav tööjõud pärisorjadest talupoegade näol ning kohale toimetatud ka enamus vajalikust ehitusmaterjalist, otsustas krahv ehituse lõpule viia. Ta võis loota, et riik edaspidi hoonest huvitudes finantseerimist jätkab ja temalt tagasi ostab. Samuti võis brigaadikindral kalkuleerida hoone väljaüürimist ametiasutustele ja kohtutele.

Tegelikult oli hoone kauemat aega rüütelkonna kasutuses, kusjuures alates 1855. aastast on selles asunud Toomkooli pansion, seejärel müüdud 1873. aastal Eestimaa Rüütelkonnale. Seejärel kanti maja 1891. aastal Eestimaa Kubermanguvalitsuse nimele, kes võttis ehitise sada aastat pärast selle valmimist esmakordselt kasutusele kohtuhoonena. Pärast Eesti iseseisvumist läks hoonetekompleks 1924. aasta 8. märtsil riigi valdusse. Esimesel iseseisvusperioodil asus selles rahukohus, mille järgi ka tänav omale nime on saanud. Nõukogude võimu ajal on Stenbocki majas asunud Tallinna juriidiline kool, ENSV Ülemkohus, erinevad jaoskonnakohtud, apteekide peavalitsus, notariaalkontor ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiklassid.
Kuni 1987. aasta novembrini asusid hoones viimaste institutsioonidena Tallinna Oktoobri- ja Kalinini rajooni rahvakohtud, kes läbilaskvate katuste, pragunenud seinte, tuult läbilaskvate akende, külmunud veetorude ja kasutamiskõlbmatuks muutunud ahjude tõttu siit lahkusid. Kaarekujulises kõrvalhoones on 20. sajandil asunud erinevate ametiasutuste kõrval ka eluruumid, kusjuures viimased elanikud kolisid sellest lagunemisohtlikust majast välja alles 1980ndate aastate lõpul.
Valitsuse ja Riigikantselei majaks
Hoone on kolmel korral olulisel määral ümber ehitatud: esimest korda siis, kui see kohandati ümber Toomkooli pansioniks, teist korda 1891. aastal siia esmakordselt kohtuasutuste paigutamise tõttu ning kolmandat korda, kui hoone renoveeriti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei tarvis.

Renoveerimisel lammutatud laekonstruktsioonide ja vaheseinte tagant paljastusid mitmel pool peahoones seina- ja laemaalingud, kõige suuremas ulatuses tulid need krohvi alt välja II korruse keskmistes ruumides. Krohvpinnale kantud maalingu motiiviks oli näiteks II korruse keskteljel asuvas ruumis tammelehtedest ornament. Renoveerimise käigus kaeti maalingud konserveeritult taas krohvi alla, sest nende fragmentaalsuse tõttu ei olnud neid võimalik taastada ega eksponeerida.
Ümberehituse käigus uuendati suurem enamus katustest, siseseintest ja lagedest ning ka peaaegu kõik hoone akendest ja ustest, kuigi viimased valmistati renoveerimise käigus eemaldatud algsete eeskujul. Peahoone peatrepikoja I ja II korruse vahelises osas on kõik trepiastmete ja mademete paeplaadid asendatud uutega, II ja III korruse vahel aga säilitati olemasolevad. Ka III korruselt pööningukorrusele viiv puutrepp on suuremas enamuses säilitatud 19. sajandi lõpust pärineval kujul.
Nelinurkse peatrepikoja keskel on säilitatud läbi maja ulatuv šaht, kus enne viimast ümberehitust paiknes kaubalift ning mis on praegu pimeda ajal illumineeritud.
Kogu ansambli taastamistööd jõudsid lõpule 2000. aasta alguses ning 23. veebruaril tutvustati seda esmakordselt ka ajakirjanikele. Riigikantselei ametnike esimene tööpäev selles 6795 ruutmeetrise tööpinnaga majas oli 26. juunil. Taastustööd läksid riigile maksma 69 miljonit ning sisustus 3,37 miljonit krooni. Vabariigi Valitsus pidas Stenbocki majas oma esimese istungi 8. augustil 2000. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Jaan Kiiviti poolt läbi viidud hoone sisseõnnistamistseremoonia toimus 2000. aasta 6. septembril.
Üldprojekteerija - Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo
Ehitustööd - Restor AS
Sisekujundus - Vaikla Disain (Argo ja Katrin Vaikla, Peeter Tambu, Angeelika Pärna, Raja Gonestov, Tiina Teng), konsultandid Leila Pärtelpoeg ja Mart Kalm
Ehitustööd - Restor AS
Sisekujundus - Vaikla Disain (Argo ja Katrin Vaikla, Peeter Tambu, Angeelika Pärna, Raja Gonestov, Tiina Teng), konsultandid Leila Pärtelpoeg ja Mart Kalm