Sa oled siin

Ligipääsetavuse rakkerühm

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikdele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. 

Eesti ühiskonna kujundamisel ei ole tihti arvesse võetud inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna võimalusi täiel määral kasutada. Tegemist on probleemiga, mis vajab terviklikke lahendusi ning eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust.

Valitsus otsustas 26. septembril 2019 luua ligipääsetavuse rakkerühma, kelle ülesanne on esitada 2021. aasta suveks valitsusele oma ettepanekud.

 

Rakkerühma ülesanded:

  • Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused, ühiskasutatavad välijõusaalid, kergliiklusteed, spordihooned, jm), riigi ja erasektori teenustele (pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused jmt), e-teenustele, elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele.
  • Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju; samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt.

Rakkerühma liikmed:

Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Kultuuriministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Riigikantselei
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
MTÜ Lastekaitse Liit
Tallinna linn
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Õiguskantsler
Võrdõigusvolinik
Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Tööandjate Keskliit

 

Koosolekute kokkuvõtted

21.11.2019 kokkuvõte (480.85 KB), ettekanne (1.33 MB)

 

Ligipääsetavusest

 

Mis on ligipääsetavus?

  • Ligipääsetavus = kaasav disain
  • See on laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete ja teenuste disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Lahendus peab vastama kõikide kasutajate vajadustele.
  • Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet.

 

Graafik: võimekuse kaar

Milles on probleem?

  • Eesti ühiskond on kujundatud n-ö keskmisele inimesele, võtmata arvesse inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna võimalusi täiel määral kasutada.
  • Ehitatud keskkond on ajas muutumatu, samas kui inimese võimekus elukaare vältel muutub olulisel määral.
  • Seetõttu on ühiskonnast suuremal või vähemal määral ära lõigatud või nende ühiskonnas osalemine raskendatud mitmetele sihtgruppidele: lapsed, väikelaste vanemad, eakad (kellel on sageli vanusest tulenevad igapäevaelu toimingute piirangud), erivajadustega inimesed, ajutise vigastuse või meditsiinilise protseduuri tagajärjel piiratud inimesed jpt.
  • Riik peab tegelema juba praegu nii füüsilise kui e-keskkondade ligipääsetavaks muutmisega sellepärast, et aastaks 2050 on meil 65+ vanuses inimesi 105 000 võrra rohkem kui täna. Umbes samavõrra vähem on tööealist elanikkonda vanuses 19-64 aastat.
  • 65+ vanuses inimeste seas on ca 62% inimesi, kelle igapäevategevused on mõningal või suuremal määral piiratud. Et need inimesed saaksid olla iseseisvad ja tööturul aktiivsed on vajalik, et inimene pääseks kodust välja ning saaks liikuda iseseisvalt sihtpunkti ning talle oleksid arusaadavad ja ligipääsetavad riigi ja erasektori e-teenused.
  • Vastasel juhul peab riik hakkama keskkonna ligipääsetavuse puudujääke kompenseerima riigieelarvest sotsiaaltoetuste jt vahenditega ning erasektoril on saamata jäänud kasum klientide näol, kes tema teenuseni ei pääse (nii füüsiliselt või e-keskkonnas).

Olulised põhimõtted

  • Ligipääsetavus on odav kui seda teha algusest peale (nt ehituse planeerides, teenust disainides, veebikeskkonda kujundades)
  • Väga oluline on teadlikkus kõikide osapoolte seas: ettevõtjad, kaupade ja teenuste pakkujad, poliitikakujundajad, arhitektid, planeerijad, tellijad jpt.

 

Mis on rakkerühm?

Rakkerühmi hakati riigikantselei juurde looma 2011. aastal.

Rakkerühm moodustatakse mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus vajatakse valdkondadeülest koostööd.

Varasemalt on Riigikantselei juures tegutsenud inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise rakkerühm, vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm, e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühm, avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm, hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, elanikkonnakaitse rakkerühm, kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühm, bürokraatia vähendamise rakkerühm.

Lähemalt rakkerühmadest »

 

 

Kontakt

 

Keit Parts

rakkerühma juht

 

 Telefon: 53 486 415
keit.parts[at]riik[dot]ee

 

 

Viimati uuendatud: 6. detsember 2019