Sa oled siin

Osakondade põhimäärused

Peaministri büroo põhimäärus

KINNITATUD riigisekretäri 19.03.2010. a käskkiri nr 20
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20 
MUUDETUD riigisekretäri 27.04.2015 käskkirjaga nr 14
MUUDETUD riigisekretäri 16.03.2016 käskkirjaga nr 19  

''Vabariigi Valitsuse seaduse'' paragrahvi 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009.a määruse nr 180 ''Riigikantselei põhimäärus'' § 11 lõike 2 alusel kehtestan peaministri büroo põhimääruse.

1. Üldsätted

1.1. Peaministri büroo (edaspidi büroo) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada peaministri nõustamine ja tema tegevuse toetamine.

1.2. Büroo allub peaministrile ja teenistuslikult riigisekretärile.

2. Ülesanded

Oma põhiülesande täitmiseks büroo:
1) tagab peaministri nõustamise, konsulteerimise ja abistamise, materjalide ja töökava ettevalmistamise, selle sisulise ja organisatsioonilise täitmise;
2) jälgib peaministri poolt vastu võetud otsuste ja korralduste täitmist ning analüüsib valitsusele lahendamiseks saabunud materjalide kooskõla valitsuskoalitsiooni poliitiliste seisukohtadega;
3) korraldab peaministri suhteid ja informatsioonivahetust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, üksikisikute ja organisatsioonidega nii sise- kui välisriiklikul tasemel;
4) planeerib peaministri poolt läbiviidavate kohtumiste ja nõupidamiste kava, korraldab nende ettevalmistamise ja protokollimise;
5) kogub ja analüüsib poliitilist ja majandusalast informatsiooni, koostab ülevaateid ning nõustab peaministrit;
6) peaministri ülesandel esindab peaministrit töörühmades, komisjonides ja nõupidamistel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Büroo tööd juhib peaministri büroo juhataja (edaspidi büroo juhataja), kes allub vahetult peaministrile ja kellega sõlmib töölepingu riigisekretär.

3.2. Büroo juhataja ülesanded büroo juhtimisel:
1) planeerib büroo tööd ning tagab büroole käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise;
2) tagab büroo teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib büroo ametnikke ja töötajaid;
3) loob büroo tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.
 

3.3. Büroo juhatajal on õigus:
1) kirjutada alla büroo tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus või iseloom eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole juhataja pädevuses;
2) lubada büroo töötajaid puhkusele ning suunata ametnikke ja töötajaid välislähetusse.

3.4. Büroo juhataja esindab bürood ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks büroo ametnikke ja töötajaid ning annab peaministrile ja riigisekretärile aru büroo tegevusest.

3.5. Büroosisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ning büroo juhataja tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Büroo juhatajat asendab tema äraolekul tema määratud peaministri nõunik.

 

Strateegiabüroo põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 05.01.2010 käskkirjaga nr 1
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20

Strateegiabüroo põhimäärus kinnitatakse “Vabariigi Valitsuse seaduse” § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009.a määruse nr 180 “Riigikantselei põhimäärus” § 11 lõike 2 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Strateegiabüroo (edaspidi büroo) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi konkurentsivõime tõstmise ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade koostamise ja elluviimise koordineerimine. Büroo tagab peaministri toetamise ja nõustamise Teadus- ja Arendusnõukogu (edaspidi TAN) töö juhtimisel ning TANi ja valitsust nõustava säästva arengu komisjoni tehnilise teenindamise.

1.2. Büroo allub riigisekretärile.

2. Büroo ülesanded

Oma põhiülesande täitmiseks büroo:
1) koordineerib riigi konkurentsivõime ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiate koostamist ja elluviimist ning nõustab peaministrit ja riigisekretäri konkurentsivõime ja säästva arengu küsimustes;
2) vahetab informatsiooni ja teeb koostööd Euroopa Komisjoniga ning teiste liikmesriikide konkurentsivõime strateegiate ja säästva arengu strateegiate elluviimise eest vastutavate ametkondadega ning kujundab Eesti seisukohti konkurentsivõime strateegia osas;
3) koordineerib Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi koostamist ja elluviimist;
4) nõustab peaministrit ja riigisekretäri strateegilise planeerimisega seotud küsimustes, analüüsib valdkondlikke arengukavasid, nende lähteülesandeid ja täitmise aruandeid, valmistab lähtuvalt analüüsist ette Riigikantselei seisukohad nende vastavuse tagamiseks Vabariigi Valitsuse strateegilistele eesmärkidele ja Euroopa Liidu strateegilistele arengukavadele;
5) analüüsib organisatsioonipõhiseid arengukavasid ning valmistab ette peaministri kohtumised ministritega arengukavade arutamiseks;
6) korraldab strateegiliste arengukavade ja muude strateegiadokumentide eelnõude ettevalmistamist valitsuse istungile või nõupidamisele, sh dokumentide tehnilist ettevalmistamist, valitsuse, peaministri ja riigisekretäri teavitamist eelnõude sisust ja nendega seotud olulistest asjadest ning vajadusel ministeeriumidevaheliste erimeelsuste lahendamist;
6¹) koordineerib hea riigivalitsemise arendamist;
7) toetab ja nõustab peaministrit TANi töö juhtimisel ning korraldab valitsust nõustavate kogude tööd ja teenindamist.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Büroo tööd juhib strateegiadirektor (edaspidi direktor), kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Direktori ülesanded büroo juhtimisel:
1) planeerib büroo tööd ning tagab büroole käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab büroo teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib büroo ametnikke ja töötajaid;
3) loob büroo tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Direktoril on õigus:
1) anda büroo tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele büroo ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid;
3) anda büroo tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid;
4) kirjutada alla muudele büroo tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole direktori pädevuses.

3.4. Direktor esindab bürood ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks büroo ametnikke ja töötajaid ning annab riigisekretärile aru büroo tegevusest.

3.5. Büroosisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ning direktori tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Direktorit asendab tema äraolekul strateegiadirektori asetäitja.

 

Istungiosakonna põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 03.02.2010 käskkirjaga nr 11
MUUDETUD riigisekretäri 31.01.2011 käskkirjaga nr 6
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20

1. Üldsätted

1.1. Istungiosakond (edaspidi osakond) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada Vabariigi Valitsuse (edaspidi valitsus) istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldus.

1.2. Osakond allub riigisekretärile.

2. Osakonna ülesanded

2.1. Oma põhiülesande täitmiseks osakond:
1) korraldab valitsusele esitatud asjade (v.a õigustloovate aktide ja haldusaktide eelnõude, Euroopa Liidu asjade ning strateegiliste arengukavade ja nendega seotud asjade) ettevalmistamist valitsuse istungile või nõupidamisele, sh dokumentide tehnilist ettevalmistamist, valitsuse, peaministri ja riigisekretäri teavitamist asjade sisust ja nendega seotud olulistest asjadest ning vajadusel ministeeriumidevaheliste erimeelsuste lahendamist;
2) koordineerib kooskõlastamise, teabe esitamise ja otsuste sõnastamise ühtse praktika kujundamist ja järgimist valitsusele esitatavate eelnõude ja muude asjade ettevalmistamisel;
3) korraldab valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamist ja läbiviimist, sh päevakordade kujundamist ning protokollimist või kokkuvõtte koostamist;
4) korraldab valitsuse õigusaktide ja muude otsuste vormistamist ning nende avaldamiseks esitamist või neist teavitamist;
5) peab Riigikogu, valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete täitmise arvestust;
6) korraldab valitsuse ametlikku suhtlemist Riigikoguga ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega;
7) alapunktides 1 – 6 nimetatud ülesannete täitmisel nõustab ministeeriume ja juhendab Riigikantselei teisi struktuuriüksusi;
8) korraldab valitsusele ja peaministrile saadetud kirjadele vastamist.

2.2. Osakond täidab ka järgmisi lisaülesandeid:
1) riigisekretäri ülesandel korraldab muude nõupidamiste teenindamist;
2) nõustab Riigikantselei ametnikke ja töötajaid eesti keele õige kasutamise küsimustes.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Osakonnajuhataja ülesanded osakonna juhtimisel:
1) planeerib osakonna tööd ning tagab osakonnale käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavaga püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab osakonna teenistuskohtade täitmise sobiva personaliga, arendab ja motiveerib osakonna ametnikke ja töötajaid;
3) loob osakonna tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Osakonnajuhatajal on õigus:
1) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele osakonna ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid;
3) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks osakonna ametnikke ja töötajaid;
4) kirjutada alla muudele osakonna tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks osakonna ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole osakonnajuhataja pädevuses.

3.3¹ Riigikogule esitatavad eelnõud, Euroopa Liidu asjad ja muud küsimused allkirjastab Vabariigi Valitsuse nimel ja edastab valitsuse nõunik või tema äraolekul osakonnajuhataja.

3.4. Osakonnasisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhenditega ning osakonnajuhataja tööalaste korralduste ja juhistega.

3.5. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks osakonna ametnikke ja töötajaid ning annab riigisekretärile aru osakonna tegevusest.

3.6. Osakonnajuhatajat asendab tema äraolekul osakonnajuhataja asetäitja.

 

Õigusloomeosakonna põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 03.02.2010 käskkirjaga nr 9
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20

“Vabariigi Valitsuse seaduse” § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009.a määruse nr 180 “Riigikantselei põhimäärus” § 11 lõike 2 alusel kinnitan õigusloomeosakonna põhimääruse.

1. Üldsätted

1.1. Õigusloomeosakond (edaspidi osakond) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja seadustele vastavus.

1.2. Osakond allub riigisekretärile.

2. Osakonna ülesanded

2.1. Oma põhiülesande täitmiseks osakond:
1) tagab Vabariigi Valitsuse istungile esitatud eelnõude, mis riigisekretäri otsusel läbivad õigusliku ekspertiisi, vastavuse põhiseadusele ja seadustele;
2) korraldab õigustloovate aktide ja haldusaktide eelnõude ettevalmistamist valitsuse istungile või nõupidamisele, sh dokumentide tehnilist ettevalmistamist, valitsuse, peaministri ja riigisekretäri teavitamist eelnõude sisust ja nendega seotud olulistest asjadest ning vajadusel ministeeriumidevaheliste erimeelsuste lahendamist;
3) nõustab peaministrit, riigisekretäri ja Riigikantselei põhitegevuse üksusi õiguslikes küsimustes.

2.2. Lisaks põhiülesandele täidab osakond järgmisi lisaülesandeid:
1) korraldab Riigikantseleile kooskõlastamiseks esitatud õigusaktide eelnõude kooskõlastamist koos asjaomaste osakondadega;
2) vaatab läbi Vabariigi Valitsusele, peaministrile ja riigisekretärile saadetud õiguslikku analüüsi nõudvad märgukirjad ja selgitustaotlused ning valmistab ette asjakohased vastused;
3) osaleb Riigikantselei koostatavate õigusaktide eelnõude koostamises.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Osakonnajuhataja ülesanded osakonna juhtimisel:
1) planeerib osakonna tööd ning tagab osakonnale käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavaga püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab osakonna ametikohtade täitmise sobiva personaliga, arendab ja motiveerib osakonna ametnikke;
3) loob osakonna tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Osakonnajuhatajal on õigus:
1) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
11) lubada struktuuriüksuse ametnikke puhkusele ning suunata välislähetusse;

2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele osakonna ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid;
3) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks osakonna ametnikke;
4) kirjutada alla muudele osakonna tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks osakonna ametnikke, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole osakonnajuhataja pädevuses.

3.4. Osakonnasisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhenditega ning osakonnajuhataja tööalaste korralduste ja juhistega.

3.5. Osakonnajuhataja esindab osakonda ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks osakonna ametnikke ning annab riigisekretärile aru osakonna tegevusest.

3.6. Osakonnajuhatajat asendab tema äraolekul osakonnajuhataja asetäitja.

 

Euroopa Liidu sekretariaadi põhimäärus

Kinnitatud Rrigisekretäri 06.01.2010 käskkirjaga nr 2
MUUDETUD riigisekretäri 31.01.2011 käskkirjaga nr 6
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20
MUUDETUD riigisekretäri 21.06.2013 käskkirjaga nr 31
MUUDETUD riigisekretäri 14.8.2016 käskkirjaga nr 44

Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009. a määruse nr 180 ''Riigikantselei põhimäärus '' § 11 lõike 2 alusel kehtestan Euroopa Liidu sekretariaadi põhimääruse.

1. Üldsätted

1.1. Euroopa Liidu sekretariaat (edaspidi sekretariaat) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) asjades Eesti seisukohtade kujundamise ja elluviimise ning EL õigusaktide ülevõtmise koordineerimine, peaministri nõustamine ja toetamine EL asjades ja Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamisel ning Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimine.

1.2. Sekretariaat allub riigisekretärile.

2. Sekretariaadi ülesanded

2.1. Sekretariaadi ülesanded põhiülesande täitmisel jagunevad sisekoordinatsiooni ja üldküsimusi, Coreper I valdkondi ja Coreper II valdkondi ning Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimist puudutavateks ülesanneteks.

2.2. Sisekoordinatsiooni ja üldküsimuste valdkondade ülesannete täitmiseks sekretariaat:
1) toetab peaministrit Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 36 lõikes 52 sätestatud ülesannete täitmisel ning koordineerib Euroopa Ülemkogu ja valitsusjuhtide tasandi kohtumiste ettevalmistamist;
2) koordineerib Vabariigi Valitsuse strateegiadokumentide ettevalmistamist ja kujundamist EL poliitika valdkondades;
3) korraldab Euroopa Liidu asjades eelnõude ettevalmistamist valitsuse istungile või nõupidamisele, sh dokumentide tehnilist ettevalmistamist, valitsuse, peaministri ja riigisekretäri teavitamist eelnõude sisust ja nendega seotud olulistest asjadest ning vajadusel ministeeriumidevaheliste erimeelsuste lahendamist;
4) valmistab ette EL koordinatsioonikogu istungeid ja jälgib selle otsuste täitmist ning teeb ettepanekuid EL küsimuste alase riigisisese koordinatsioonisüsteemi korraldamise ja tõhustamise kohta;
5) osaleb teabevahetuses EL institutsioonidega, koordineerib Eesti EL suunalist personalipoliitikat ning EL institutsioonide juurde Eesti esindajate ja ekspertide nimetamist;
6) koordineerib EL õigusaktide rakendamist, jälgib EL õiguse ülevõtmist, esitades regulaarselt ülevaateid Vabariigi Valitsusele ning korraldab Euroopa Komisjoni teavitamist EL õigusaktide ülevõtmisest;
7) korraldab EL otsustusprotsessiga seotud dokumentide haldamist ja nende edastamist vastavatele ministeeriumidele.

2.3. Coreper I valdkondade ülesannete täitmiseks sekretariaat:
1) osaleb riigi seisukohtade ettevalmistamises ja nõustab Vabariigi Valitsust ning peaministrit konkurentsivõime, põllumajandus- ja kalandusküsimustes, keskkonnaküsimustes, transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikaküsimustes, sotsiaal- ja tööhõive küsimustes ning haridus- ja kultuuriküsimustes;
2) tagab nimetatud valdkondades “Vabariigi Valitsuse seaduse“ paragrahvis 201 toodud EL õigusaktide eelnõude ja muude EL asjade kohta esitatavate Eesti seisukohtade eelnõude vastavuse riigi pikaajalistele arengusuundadele ja valitsuse poliitilistele eesmärkidele ning nende õigeaegse esitamise Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks;
3) annab ja kooskõlastab Coreper I tööks vajalikke juhiseid;
4) valmistab vajadusel ette oma valdkondi käsitlevaid materjale visiitideks ning kohtumisteks, vajaduse korral osaleb visiitidel ja kohtumistel ning varustab vajadusel teisi ministeeriume oma valdkonda kuuluva teabega.

2.4. Coreper II valdkondade ülesannete täitmiseks sekretariaat:
1) osaleb riigi seisukohtade ettevalmistamises ja nõustab Vabariigi Valitsust ning peaministrit EL üld- ja institutsionaalsete küsimuste, laienemise, välissuhete, justiits- ja siseküsimuste ning majandus- ja rahandusküsimuste osas ning läbirääkimistel EL esmaste õigusaktide ettevalmistamisel;
2) tagab nimetatud valdkondades „Vabariigi Valitsuse seaduse“ paragrahvis 201 toodud EL õigusaktide eelnõude ja muude EL asjade kohta esitatavate Eesti seisukohtade eelnõude vastavuse riigi pikaajalistele arengusuundadele ja valitsuse poliitilistele eesmärkidele ning nende õigeaegse esitamise Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks;
2¹) annab ja kooskõlastab Coreper II tööks vajalikke juhiseid;
3) valmistab vajadusel ette oma valdkondi käsitlevaid materjale visiitideks ning kohtumisteks, vajaduse korral osaleb visiitidel ja kohtumistel ning varustab vajadusel teisi ministeeriume oma valdkonda kuuluva teabega;
4) vastutab Eesti seisukohtade ettevalmistamise eest Euroopa Ülemkogu kohtumisteks.

2.5. Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimisel sekretariaat:
1) koordineerib eesistujariikide kolmiku tööprogrammi koostamist;
2) vastutab Eesti EL Nõukogu eesistumise programmi koostamise eest;
3) planeerib koostöös ministeeriumidega eesistumise ettevalmistusi, töötab välja ja uuendab eesistumise ettevalmistuste tegevuskava ning koostab selle põhjal keskse eelarve;
4) koordineerib eesistumise ettevalmistuste tegevuskava elluviimist ja keskse eelarve täitmist;
5) korraldab Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamiseks moodustatud valitsuskomisjoni tööd, sh täidab või koordineerib komisjoni antud ülesannete täitmist ja annab sellest aru valitsuskomisjonile.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Sekretariaadi tööd juhib Euroopa Liidu asjade direktor (edaspidi direktor), kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Direktori ülesanded sekretariaadi juhtimisel:
1) planeerib sekretariaadi tööd ning tagab sekretariaadile käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab sekretariaadi teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib sekretariaadi ametnikke ja töötajaid;
3) loob sekretariaadi tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Direktoril on õigus:
1) anda sekretariaadi tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse või volitada seda tegema direktori asetäitjaid;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele sekretariaadi ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid või volitada seda tegema direktori asetäitjaid;
3) anda sekretariaadi tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks sekretariaadi ametnikke ja töötajaid;
3¹) anda resolutsioone, millega määrab EL koordinatsioonikogu ettepanekul EL asjad, mis tuleb esitada Vabariigi Valitsusele;
4) kirjutada alla muudele sekretariaadi tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks sekretariaadi ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole direktori pädevuses.

3.4. Direktor esindab sekretariaati ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks sekretariaadi ametnikke ja töötajaid ning annab peaministrile ja riigisekretärile aru sekretariaadi tegevusest.

3.5. Sekretariaadisisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ning direktori tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Direktoril on kolm asetäitjat. Direktori asetäitja Coreper I valdkondades vastutab põhimääruse punkti 2.2 alapunktis 5, punktis 2.3 ja Coreper I valdkondades punkti 2.5 alapunktides 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmise eest ning asendab direktorit tema äraolekul. Direktori asetäitja Coreper I valdkondades nimetab ametisse riigisekretär kooskõlastatult Välisministeeriumi kantsleriga. Direktori asetäitja Coreper II valdkondades vastutab põhimääruse punkti 2.2 alapunktis 5, punktis 2.4 ja Coreper II valdkondades punkti 2.5 alapunktides 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmise eest ning asendab direktorit tema ja direktori asetäitja Coreper I valdkondades äraolekul. Direktori asetäitja Eesti EL Nõukogu eesistumise  ettevalmistamise ja läbiviimise valdkonnas vastutab põhimääruse punkti 2.2 alapunktis 5 ja punktis 2.5 sätestatud ülesannete täitmise eest ning asendab direktorit tema ja direktori asetäitjate Coreper I ning Coreper II valdkondades äraolekul.

 

Valitsuse kommunikatsioonibüroo põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 03.02.2010 käskkirjaga nr 10
MUUDETUD riigisekretäri 26.04.2010 käskkirjaga nr 28
MUUDETUD riigisekretäri 31.01.2011 käskkirjaga nr 6
MUUDETUD riigisekretäri 21.05.2012 käskkirjaga nr 36
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20
MUUDETUD riigisekretäri 23.12.2014 käskkirjaga nr 43

 ''Vabariigi Valitsuse seaduse'' paragrahvi 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009.a määruse nr 180 ''Riigikantselei põhimäärus'' § 11 lõike 2 alusel kehtestan Valitsuse kommunikatsioonibüroo põhimääruse.

1. Üldsätted

1.1. Valitsuse kommunikatsioonibüroo (edaspidi büroo) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada Vabariigi Valitsuse ja peaministri avalike suhete korraldamine ja Euroopa Liiduga seotud riigisisene teavitustegevus, valitsuskommunikatsiooni ja avalikkuse hädaolukorras teavitamise arendamise koordineerimine ning riigisümboolikaga seonduva korraldamine.

1.2. Büroo allub riigisekretärile. Peaminister võib anda büroole ülesandeid vahetult.

2. Ülesanded

2.1. Oma põhiülesande täitmiseks büroo:
1) planeerib ja korraldab teavitust valitsuse eesmärkidest ja tegevusest; sh koostab ja edastab valitsuse ja peaministri tegevusest teavitavaid pressiteateid, korraldab valitsuse ja peaministri pressikonverentse, vastab ajakirjanike päringutele valitsuse ja peaministri tööd puudutavates küsimustes, korraldab peaministri meediasuhteid, koordineerib ning vahendab meediakanalitele ja avalikkusele valitsusasutuste eelinfot ning korraldab infoteenuste, sh meediamonitooringute tellimist, arendab ja haldab valitsuse veebilehte;
2) korraldab Euroopa Liidu (edaspidi EL) alast teavitustegevust, koordineerib regionaalse EL teabevõrgustiku tööd, sh korraldab infotöötajate koolitust, toetab teavitusprojektide läbiviimist, EL alaste infomaterjalide koostamist ja koolitusprogrammide ettevalmistamist ning viib läbi siseriiklikke turundus- ja kommunikatsioonikampaaniaid ELga seonduvate projektide osas;
3) korraldab valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste tegevuspõhimõtete väljatöötamist ja rakendamist, koordineerib valitsusasutuste kommunikatsiooniüksuste koostööd ja arendamist;
4) algatab ja viib läbi riigi ja valitsuse kui institutsiooni identiteeti kujundavaid projekte;
5) Kehtetu
6) arendab ja haldab valitsuse kriisikommunikatsioonisüsteemi koostöös julgeoleku koordinatsioonidirektori bürooga ja Siseministeeriumiga;
7) korraldab psühholoogilise kaitset;
8) korraldab riigisümboolikaga seonduvat, sh annab kooskõlastusi valitsusasutuste, kaitseväe ja maakonna sümbolite ja teenetemärkide kohta ning selgitusi riigivapi ja Eesti lipu kasutamise korra ja hea tava kohta, juhib tähelepanu selle järgimise vajadusele ning peab dokumendiplankide ja pitserite näidiste registrit;
9) toetab Riigikantselei väliskommunikatsiooni.

2.2. Lisaks põhiülesandele annab büroo arvamusi kohaliku omavalitsuse üksuste lipu ja vapi kavandite kohta.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Büroo tööd juhib valitsuse kommunikatsioonidirektor (edaspidi direktor), kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Direktori ülesanded büroo juhtimisel:
1) planeerib büroo tööd ning tagab büroole käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab büroo teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib büroo ametnikke ja töötajaid;
3) loob büroo tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Direktoril on õigus:
1) anda büroo tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele büroo ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid;
3) anda juhiseid valitsuskommunikatsiooni korraldamiseks või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid, kooskõlastades üldised kirjalikud juhised eelnevalt riigisekretäriga;
4) kirjutada alla muudele büroo tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks büroo ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab peaministri või riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole direktori pädevuses.

3.4. Direktor esindab bürood ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks büroo ametnikke ja töötajaid ning annab peaministrile ja riigisekretärile aru büroo tegevusest.

3.5. Büroosisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ning direktori tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6 Direktorit asendab tema äraolekul valitsuse meedianõunik.

 

Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo põhimäärus

 

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 05.07.2017

Kehtib kuni: 05.07.2022

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 (1)

Teabevaldaja: Riigikantselei

 
Riigisekretäri 20.02.2012 käskkiri nr 17
MUUDETUD riigisekretäri 23.12.2014 käskkirjaga nr 43
MUUDETUD riigisekretäri 05.07.2017 käskkirjaga nr 30

 

   
Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo põhimäärus

 

Tippjuhtide kompetentsikeskuse põhimäärus

Kinnitatud riigisekretäri 06.01.2010 käskkirjaga nr 3
MUUDETUD riigisekretäri 02.04.2013 käskkirjaga nr 20

Kinnitan tippjuhtide kompetentsikeskuse põhimääruse ''Vabariigi Valitsuse seaduse'' paragrahvi 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2009. a määruse nr 180 ''Riigikantselei põhimäärus'' § 11 lõike 2 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Tippjuhtide kompetentsikeskus (edaspidi keskus) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on tagada avaliku teenistuse seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud ametnike (avaliku teenistuse tippjuhtide) värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise korraldamine, sealhulgas tippjuhtide valikukomisjoni töö korraldamine.

1.2. Osakond allub riigisekretärile.

2. Keskuse ülesanded
 

Oma põhiülesande täitmiseks keskus:
1) toetab tippjuhtide värbamist ja valikut, sealhulgas korraldab sobivate tegevuspõhimõtete ja meetodite väljatöötamist ning tippjuhtide valikukomisjoni tööd, peab tippjuhikandidaatide arvestust;
2) korraldab tippjuhtide hindamist ja arendamist, analüüsib tippjuhtide arenguvajadusi, nõustab tippjuhte nende arendamisel ning pakub ja korraldab neile selleks vajalikke arendustegevusi, haldab ja arendab e-kompetentsikeskust;
3) teeb koostööd teiste riikide avaliku teenistuse tippjuhtide arendamise eest vastutavate ametkondadega ning osaleb vastavates Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste võrgustike töös.

3. Juhtimine ja töökorraldus

3.1. Keskuse tööd juhib keskuse juhataja, kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2. Keskuse juhataja ülesanded keskuse juhtimisel:
1) planeerib keskuse tööd ning tagab keskusele käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise;
2) tagab keskuse teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib keskuse ametnikke ja töötajaid;
3) loob keskuse tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ning vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3. Keskuse juhatajal on õigus:
1) anda keskuse tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
1¹) lubada struktuuriüksuse ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse;
2) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele keskuse ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid;
3) anda tippjuhtide valiku, hindamise ja arendamise korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks keskuse ametnikke ja töötajaid;
4) kirjutada alla muudele keskuse tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks keskuse ametnikke ja töötajaid, välja arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole keskuse juhataja pädevuses.

3.4. Keskuse juhataja esindab keskust ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks keskuse ametnikke ja töötajaid ning annab riigisekretärile aru keskuse tegevusest.

3.5. Keskusesisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ning keskuse juhataja tööalaste korralduste ja juhistega.

3.6. Keskuse juhatajat asendab tema äraolekul nõunik.


 

Tugitegevuste osakonna põhimäärus

KINNITATUD riigisekretäri 02.05.2014 käskkirjaga nr 19
MUUDETUD riigisekretäri 30.05.2014 käskkirjaga nr 23
MUUDETUD riigisekretäri 22.12.2015 käskkirjaga nr 34
MUUDETUD riigisekretäri 20.07.2017 käskkirjaga nr 33

Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõike 7 ja Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. a määruse nr 140 ''Riigikantselei põhimäärus'' § 8 lõike 2 alusel kehtestan tugitegevuste osakonna põhimääruse.

 1.      Üldsätted

1.1.  Tugitegevuste osakond (edaspidi osakond) on struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on Riigikantselei põhitegevuste toetamine.

1.2.  Osakond allub riigisekretärile.

 
2.      Ülesanded

2.1.  Peaministri protokollialase teenindamise ja Riigikantselei protokollitöö (edaspidi protokolli valdkond) korraldamiseks osakond:
       1) valmistab vormiliselt ette peaministri välisvisiidid ja kõrgete külaliste visiidid;
       2) valmistab ette ja korraldab peaministri, riigisekretäri ja Riigikantselei pidulikud vastuvõtud ja muud üritused;
       3) toetab Riigikantselei üksusi ametialaste ürituste korraldamisel ning abistab protokollilistes küsimustes;
       4) hoolitseb peaministri ja Riigikantselei kingituste ja Stenbocki maja siseilme eest vastavalt heale tavale ja Stenbocki maja stiiliraamatule;
       5) tagab peaministri esmase teenindamise asjaajamise alal ning korraldab Stenbocki maja vestibüülis peaministri ja Riigikantselei külaliste
       teenindamist.

2.2.  Protokolli valdkond juhindub oma töös Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna suunistest.

2.3.  Riigikantselei personalitöö (edaspidi personalitöö valdkond) korraldamiseks osakond:
       1) korraldab Riigikantselei põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetava personalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist;
       2) koostab personaliplaani ja -eelarve ning analüüsib nende täitmist;
       3) koordineerib ja toetab personali värbamise ja valiku läbiviimist;
       4) koordineerib ja toetab arenguvestluste läbiviimist ja kompetentside hindamist;
       5) arendab koolitussüsteemi ja korraldab tööalast koolitust;
       6) arendab palga- ja motivatsioonisüsteemi ning korraldab selle rakendamist;
       7) koordineerib personalitööga seotud organisatsiooniliste dokumentide koostamist, tagab personalidokumentide vormistamise ja
       personaliarvestuse pidamise ning personalistatistika koondamise ja analüüsimise;
       8) kavandab ja toetab organisatsioonikultuuri tugevdavaid ja ühiseid väärtusi kujundava tegevusi;
       9) nõustab ametnikke ja töötajaid (edaspidi koos teenistujad) personalijuhtimise alal ning kavandab ja korraldab Riigikantselei personalitöö
       arengu ja toimimise tagamiseks vajalikke koolitusi;
     10) korraldab korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse  ja kohustustest kinnipidamise kontrolli tagamiseks vajalikke tegevusi;
     11) teenindab Vabariigi Valitsust ja peaministrit personalitöö alal.

2.4.  Riigikantselei eelarvestamise ja finantsarvestuse (edaspidi finantsvaldkond) korraldamiseks osakond:
       1) korraldab Riigikantselei põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetava finantsjuhtimise väljatöötamist ja elluviimist;
       2) tagab vahendite tõhusa ja õiguspärase kasutamise ning korraldab eelarvestamist ja usaldusväärse aruandluse koostamist;
       3) tagab Euroopa Liidu struktuuritoetusega seotud tegevuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajaliku finantskontrollisüsteemi olemasolu;
       4) nõustab teenistujaid finantsjuhtimise alal ning kavandab ja korraldab finantsjuhtimise arengu ja toimimise tagamiseks vajalikke koolitusi.

2.5.  Riigikantselei asjaajamise korraldamiseks ja õigusalaseks teenindamiseks ning teabe avalikustamiseks (edaspidi asjaajamis- ja õigusvaldkond) osakond:
       1) korraldab Riigikantselei põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetava asjaajamise ja arhiivihalduse, arendab
       elektroonilist asjaajamist ja haldab dokumendihaldushaldussüsteemi;
       2) koordineerib teabe avalikustamise ja teabenõuete menetlemisega seonduvat ning
       tagab isikuandmete kaitse nõuete täitmise;
       3) tagab struktuuriüksuste õigusalase teenindamise ja nõustamise;
       4) nõustab ametnikke ja töötajaid asjaajamise ja arhiivinduse alal ning kavandab ja korraldab Riigikantselei asjaajamise valdkonna arengu ja
       toimimise tagamiseks vajalikke koolitusi.
       5) korraldab ajakirjanduse, erialase kirjanduse, tõlgete ja kontoritarvete tellimist ning peab arvestust Riigikantselei raamatute üle;
       6) koordineerib lähetustega seotud reisiteenuste osutamist.

2.6.  Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Riigikantselei ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide (edaspidi infosüsteemid) arendamise ja hooldamise  (edaspidi IT‑valdkond) korraldamiseks osakond:
       1) korraldab Riigikantselei põhiülesannete täitmist ja strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavate infosüsteemide arendusprojektide
       läbiviimist;
       2) korraldab infosüsteemide haldamist ja hooldamist ning loob vajaliku infrastruktuuri, tagab kasutajate töövahendid ja tugiteenuse;
       3) korraldab infosüsteemide tööks vajalike väliste teenuste (domeeninimede, sertifikaatide jm) haldamise ning andmete ajakohasuse riigi
       infosüsteemide haldussüsteemis;
       4) korraldab infoturbega seotud ülesannete täitmise ja turvameetmete rakendamise tagab infosüsteemide töökindluse ning nõuetele
       vastava kasutatavuse;
       5) tagab sideteenuse ja korraldab audio- ja videotehnika- ning printimisteenuse osutamist;
       6) nõustab ametnikke ja töötajaid infotehnoloogia alal ning kavandab ja korraldab infosüsteemide toimimise tagamiseks vajalikke koolitusi;
       7) peab arvestust infotehnoloogia varade üle.

2.7.  Riigikantselei valitsemisel oleva riigivara haldamise ja hooldamise tagamiseks ning Riigikantselei töökeskkonna alase tegevuse (edaspidi majanduse valdkond) korraldamiseks osakond:
       1) korraldab Riigikantselei riigivara käsutamise, kasutamise ja valdamisega seotud ülesannete täitmist, sh kinnistute, hoonete ja
       tehnosüsteemide korrashoidu;
       2) korraldab töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust;
       3) korraldab parkimist ning transporditeenuse osutamist;
       4) korraldab Riigikantselei hoonete elektroonilist valvet ja turvalisuse tagamisega seotud ülesannete täitmist;
       5) nõustab ametnikke ja töötajaid riigivara haldamise,  töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutuse alal ning kavandab ja korraldab valdkonna
       arengu ja toimimise tagamiseks vajalikke koolitusi.


3.      Juhtimine ja töökorraldus

3.1.  Osakonna tööd juhib tugitegevuste juht, kelle nimetab ametisse riigisekretär ja kes allub vahetult riigisekretärile.

3.2.   Tugitegevuste juhi ülesanded osakonna juhtimisel:
       1) planeerib osakonna tööd ning tagab osakonnale käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmise ja Riigikantselei arengukavaga
       püstitatud eesmärkide saavutamise;
       2) tagab osakonna teenistuskohtade täitmise sobivate ametnike ja töötajatega, arendab ja motiveerib osakonna ametnikke ja töötajaid;
       3) loob osakonna tööks vajalikud eeldused, planeerib vajalikud ressursid ja vastutab ressursside sihi- ja õiguspärase kasutamise eest.

3.3.  Tugitegevuste juht võib panna käesoleva põhimääruse punktis 2 sätestatud valdkonna (edaspidi tugivaldkond) juhtimise ja ülesannete täitmise tagamise vastava tugivaldkonna juhile.

3.4.  Tugitegevuste juhil on õigus:
       1) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks käskkirju, välja arvatud küsimustes, mille olulisus eeldab riigisekretäri otsust või mille
       otsustamine kuulub õigusaktist tulenevalt riigisekretäri ainupädevusse;
       2) lubada osakonna ametnikke ja töötajaid puhkusele ning suunata välislähetusse või volitada selleks tugivaldkondade juhte ning määrata
       osakonna ametnikele ja töötajatele asendaja;
       3) vastavalt riigisekretäri poolt kinnitatud eelarvele osakonna ülesannete täitmiseks eraldatud eelarvevahendite piires otsustada riigihangete
       läbiviimine ja kinnitada hankemenetluse otsused, sõlmida lepinguid ja tellida riigisekretäriga kooskõlastatud uuringuid või volitada
       selleks tugivaldkondade juhte;
       4) anda osakonna tegevusvaldkonna korraldamiseks vajalikke töökorralduslikke juhiseid või volitada selleks osakonna ametnikke ja töötajaid;
       5) kirjutada alla muudele osakonna tegevusvaldkonnaga seotud dokumentidele või volitada selleks osakonna ametnikke ja töötajaid, välja
       arvatud dokumendid, mille olulisus eeldab riigisekretäri allkirja või millega võetakse kohustusi, mis ei ole tugitegevuste juhi pädevuses.

3.4.1 Kehtetu

3.5.  Tugitegevuste juht esindab osakonda ja oma vastutusalas Riigikantseleid või volitab selleks osakonna ametnikke ja töötajaid ning annab riigisekretärile aru osakonna tegevusest.

3.6.  Osakonnasisene tööjaotus määratakse kindlaks ametijuhendite ja töölepingutega ning tugitegevuste juhi tööalaste korralduste ja juhistega.

3.7.  Tugitegevuste juhti asendab tema äraolekul avaliku võimu teostamisega mitteseotud ülesannete osas asjaajamisjuht, viimase äraolekul finantsjuht või personalijuht.

Viimati uuendatud: 22. august 2017