Sa oled siin

OECD soovitab suurendada valitsuse paindlikkust

27. veebruar 2015 - 11:22

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) esitles täna Eesti ja Soome kohta valminud ühisraportit riigivalitsemise korraldusest ja piiriüleste e-teenuste arendamisest ning soovitab suurendada valitsuse paindlikkust oma ressursside kasutamisel ja alustada piiriüleste e-teenuste pilootprojektide läbiviimist.

OECD soovitab valitsuse tegevust rohkem fokusseerida ja keskenduda kolmele kuni viiele strateegilisele eesmärgile ning suurendada valitsuse õigust organisatsiooniliste, rahaliste ja personaliressursside kasutamisel, et neid rohkem valitsuse prioriteetide elluviimisele suunata.

„Kodanikele tulemuste pakkumine algab valitsuste suutlikkusest efektiivselt koostada ja ellu viia riigi visioonil põhinevat strateegiat. See nõuab tugevat juhtimist ja efektiivset valitsuse kui terviku koordineerimist, mis tugineb strateegilisele ettenägelikkusele,“ ütles OECD asepeasekretär Mari Kiviniemi. „Valitsus peab tegutsema tervikuna selles suunas, et kõik ministrid töötaksid ühiste prioriteetide nimel. Need peavad olema selgelt määratletud, tähtajalised ja kergesti arusaadavad.“

Peaminister Taavi Rõivas ütles aastatagust valitsuse moodustamist kommenteerides, et valitsus vajab rohkem paindlikkust. „Pärast esimesi samme paindlikkuse suurendamisel ja vastutusvaldkondade ümberkorraldamisel ministrite vahel vastavalt valitsuse prioriteetidele, olen veendunud, et sellist paindlikkus tuleb veelgi suurendada,“ lisas Rõivas.

Raportis soovitatakse ka luua valitsuse strateegiliste prioriteetides  elluviimist toetavaid programmirahastuid ning läbi viia eelarve revisjone, et selgitada välja väheprioriteetsed või vähetõhusad rahakasutuse kohad, et sealt vabanenud vahendeid prioriteetsetele aladele ümber suunata.

Raporti hinnangul on nii Eesti kui Soome valitsemise peamine probleem killustatus, nii eesmärkides, organisatsioonides kui ressursside kasutamises. Ametkondlike barjääride lammutamise vajadus on mõlemal ühine. OECD hinnangul tuleb horisontaalset koostööd takistavad asjaolud tuvastada ja seejärel töötada välja tegevuskava nende institutsionaalsete tõkete kõrvaldamiseks. Raport toob heade näidetena esile Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide arendamise süsteemi kui positiivse näite ühtse meeskonna loomisest. Samuti tõstetakse esile EL asjade menetlemise süsteemi hea ministeeriumidevahelise koordinatsiooni näitena.

OECD soovitab hinnata avaliku teenistuse tippjuhtide töötulemusi mitte ainult ministeeriumi eesmärkide, vaid ka valitsuse prioriteetide saavutamise järgi. Tugevdada tuleks ka mõjude hindamise süsteemi, luues  selleks ekspertrühm, kes annab hinnangu olulisemate eelnõude mõjude hindamise kvaliteedile. OECD näeb ka vajadust luua riigikantselei juurde tulevikuseire võimekus.

OECD hindab Eesti valmisolekut piiriülesteks e-teenusteks väga heaks, sest paigas on nii õiguslik kui ka tehnoloogiline raamistik. Piiriüleseks IKT-alaseks koostööks Soomega soovitatakse töötada välja ja leppida kokku tegevuskava piiriüleste e-teenuste arendamiseks, sh konkreetsed teenuste pilootprojektid (nt maksude, sotsiaalkindlustuse, äriregistrite ja e-tervise alal), nende elluviimise korraldus ning talletada ühisprojektides tehtavat tööd ja õppetunnid, et saaks koostöö tulemused  eeskujuna EL tasemele viia.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et raporti abiga loodab Eesti koos Soomega olla eeskujuks ja innustada Euroopa Liitu digitaalse ühtse turu suunas liikumisel ja piiriüleste  e-teenuste arendamisel.

Ühisanalüüs  "Valitsuseülese strateegilise suutlikkuse ja piirideüleste e-teenuste edendamine" on OECD praktikas esmakordne ja seega ainulaadne. Samuti on tegu OECD esimese raportiga digitaalse valitsemise ja piiriüleste teenuste valdkonnas. Raport koostamisel kasutati nii ühisarutelusid kui ka teiste OECD liikmesriikide kogemusi Eesti ja Soome olukorra hindamiseks. Seni on e-valitsemist käsitletud peamiselt siseriiklikust vaatest. Raporti koostamist Eestis korraldas riigikantselei strateegiabüroo.

Raport toetub Soome (2010) ja Eesti (2011) kohta varem koostatud OECD analüüsidele. Neist järeldus, et mõlemal riigil on omad tugevused ja nõrkused muidu suhteliselt sarnase institutsionaalse ülesehitusega riigikorralduses. Eestile on kasulik Soome kogemus valitsuse üldise toimimise ja tulevikuseire alal, Soomele meie kogemus e-teenuste ja vastava taristu ülesehitamise alal. IKT valdkond on mõlema riigi jaoks lisaks prioriteetne omavaheliste piiriüleste e-teenuste potentsiaali tõttu, millest võidaksid mõlema riigi kodanikud ja ettevõtted. Ühised piiriülesed e-teenused oleksid ka eeskujuks üle-Euroopaliste digitaristu arendamisel. Mõlema riigi peaministrid kinnitasid soovi ja valmisolekut riigivalitsemise vallas koostööd teha 2013. aasta suvel kohtudes.

Raport on avaldatud siin https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/oecd-riigivalitsemise-raport

Pilte esitluselt: https://riigikantselei.ee/et/galeriid/oecd-raporti-esitlus-27022015

Esiltluse salvestus: https://valitsus.ee/et/erakorralise-pressikonverentsi-salvestus

Lisainfo: Margus Sarapuu, riigikantselei strateegiadirektor, 693 5623, margus.sarapuu[at]riigikantselei[dot]ee

Veel uudiseid samal teemal

20.06.2018|Riigikantselei

Peaminister Ratas: „Eesti 2035“ koostamine annab võimaluse vaadata kaugemale valimistsüklitest

Enam kui 200 juhti, tippeksperti ning arvamusliidrit rohkem kui 130st era-, kolmanda ja avaliku sektori organisatsioonist osaleb täna strateegia „Eesti 2035“ koostamise avaseminaril, kus tutvustatakse strateegia loomise plaani ning võimalusi selles kaasa lüüa.

Riigisekretär ja OECD asepeasekretär arutasid riigivalitsemise raportite elluviimist
23.09.2016|Riigikantselei

Riigisekretär ja OECD asepeasekretär arutasid riigivalitsemise raportite elluviimist

Riigisekretär Heiki Loot kohtus täna Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) asepeasekretäri Mari Kiviniemiga, et arutada OECD riigivalitsemise raportites tehtud soovituste elluviimist.