Sa oled siin

Riigikantselei alustas uue avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamist

31. oktoober 2019 - 13:16
AVP seminar 30.10.2019. Foto: Raul Mee
AVP seminar 30.10.2019. Foto: Raul Mee

Riigikantselei on koostöös ministeeriumide ja vabakonnaga alustanud Eesti avatud valitsemise partnerluse (AVP) uue tegevuskava koostamist aastateks 2020-2022 ning see esitatakse valitsusele järgmise aasta suvel.

„Eesti maine on avatud valitsemise valdkonnas rahvusvaheliselt hea ja seda eriti tänu IT-lahendustele,“ tõdes tegevuskava avaseminaril riigisekretär Taimar Peterkop.

Senistes AVP tegevuskavades on olnud 53 tegevust lisaks digiriigi tugevdamisele ka kaasamise hea tava levitamiseks ja ametnike kaasamispädevuse tõstmiseks. „Rahvusvaheliselt enim tähelepanu on Eesti AVP tegevustest teeninud kollektiivse pöördumise platvorm rahvaalgatus.ee,“ ütles riigisekretär ning kutsus üles mõtlema senisest veelgi julgemalt ja leidma avatud valitsemise põhimõtteid toetavaid tegevusi ka seni katmata valdkondadest.

Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago rõhutas, et praegu on väga õige aeg seada uusi sihte, sest 2020. aastal lõpevad väga paljud Eesti strateegilised arengudokumendid ning ettevalmistamisel on pikaajaline laiapindne strateegia „Eesti 2035“, kus lepitakse järgmiseks viieteistkümneks aastaks kokku nii eesmärgid kui ka reformid, mis nende saavutamiseks läbi viia tuleb.

"Eesti 2035" reformikava arutades leiti kokkupuutepunkte avatud valitsemisega muu hulgas ringmajanduse ja teadmistepõhise riigivalitsemise osas. Samuti toodi esile avatud valitsemise põhimõtete toetav mõju riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö parandamiseks ning seeläbi regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks. „Me peame arendama Eestis dialoogikultuuri,“ ütles vabakonna eestkõneleja Teele Pehk.

Maarja-Leena Saar Eesti Koostöö Kogust viitas, et väga paljud plaanitud reformid eeldavad andmete heaperemehelikku kasutamist ja küsis: „Kes ja kuidas kontrollib krati maailmavaadet?“ Kui Eesti on võtmas suunda proaktiivsete automatiseeritud teenuste poole, siis peaks riigil olema ka mehhanism, kuidas tagada, et algoritmid ei diskrimineeriks haavatavaid sihtrühmi, kellele ei pruugi standardlahendus sobida.

AVP ümarlaua eestvedaja Alari Rammo tõstatas aga küsimuse, kas Eesti AVP tegevuskava ei peakski keskenduma koosloomelise poliitikakujundamise tööristakasti väljatöötamisele, mis arvestaks nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka era- ja vabasektori vajadustega.

AVP tegevusakava avaseminaril osales paarkümmend eksperti ja vabakonna esindajat, sealhulgas Vabaühenduste Liidust, Eesti Noorteühenduse Liidust, Külaliikumisest Kodukant, Eesti Koostöö Kogust, E-riigi akadeemiast, Korruptsioonivaba Eestist.

Eesti AVP tegevuskava fookusteemad lepitakse kokku ministeeriumite ja vabakonna koostöös ning tulemus esitatakse Vabariigi Valitsusele järgmise aasta suvel.

AVP on rahvusvaheline algatus, mille eesmärgiks on suurendada avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja dialoogi inimestega. Eesti liitus 2012. aastal ning see ühendab hetkel 76 ruuju. AVP tegevusi planeeritakse ja viiakse ellu riigi ning vabakonna koostöös kaheaastaste tegevuskavadega.

Lisainfo: Ott Karulin, riigikantselei strateegiabüroo nõunik, 693 5222, ott.karulin[at]riigikantselei[dot]ee

Veel uudiseid samal teemal

20.05.2020|Riigikantselei

Eesti ja Soome säästva arengu komisjonid korraldasid virtuaalkohtumise

Eesti ja Soome säästva arengu komisjonid korraldasid ühise videokoosoleku, et jagada kogemusi ning anda ülevaade mõlema riigi ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmise tegevuskava peamistest tulemustest.

20.05.2020|Riigikantselei

Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava ootab värskeid ideid

Riigikantselei kuulutab välja ideekorje, et koguda uusi ideid avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava sisustamiseks aastateks 2020 – 2022.