Sa oled siin

Säästva arengu hariduse ebaühtlane tase takistab inimestel tegemast informeeritud ja jätkusuutlikke otsuseid

28. mai 2012 - 10:45

Tallinn, Stenbocki maja, 23. mai 2012 - Säästva arengu komisjoni eestvedamisel toimus säästva arengu hariduse teemaline arutelu, kus erinevad asutused ja organisatsioonid otsisid vastuseid küsimustele, milline on säästva arengu hariduse olemus ja kättesaadavus Eestis.

Arutelu käigus tutvustatud uuringutest tuleb välja, et noortele koolis antavad teadmised on üldiselt väga head, samas väärtused ja oskused valikute tegemisel ei peegelda alati olemasolevaid teadmisi. Teadmiste tõlkimise puudulikkust oskusteks peegeldavad ka PISA rahvusvahelise uuringu tulemused.

Kui vaadata säästva arengu elemente põhikooli õppekavas, siis suurima osa moodustavad sotsiaal-kultuurilised elemendid, samuti on hästi esindatud keskkonnaelemendid. Alaesindatud on aga teemad nagu ettevõtlus ja majandus, inimõigused, võrdsed võimalused, vaesuse jm. Seega on kriitiline küsimus teemade ühtlane esindatus, mis peegeldub just ettevõtluse ja innovatsiooni teemade alakajastatuses. See takistab säästva arengu hariduse elementide koostoimet ja mõju ning lõppkokkuvõttes ei luba inimestel teha väärtustel põhinevaid ja jätkusuutlikke otsuseid.

Teisalt, vaadeldes õppekavasid tundub kõik olevat nö jokk, kuna vähemal või suuremal määral on säästev areng märksõnana esindatud. Paljuski peitub küsimus õpetamise meetodites, et teadmisi osataks edasi anda selliselt, et need muutuksid väärtusteks. Seetõttu peitub oluline osa lahendusest õpetajakoolituses. Uuringud näitavad, et sageli puuduvad õpetajal metoodilised vahendid, mis lubaksid teemat paremini käsitleda.

Valdkond: