Sa oled siin

Säästva arengu indikaatorid kirjeldavad majanduskriisi mõju inimeste tervisele ja elujärjele

13. jaanuar 2012 - 16:22

Tallinn, Stenbocki maja 13. jaanuar 2012 – Riigikantselei ja statistikaameti ekspertide koostatud kogumikku „Säästva arengu näitajad“ tutvustaval seminaril tõdeti, et majanduskriisi järelmeid säästvale arengule on näha juba täna, kuid laiemat mõju ja pikemaid trende saab hinnata alles mitme aasta pärast.

Säästva arengu kogumik käsitleb nelja laiemat valdkonda, millest täna toimunud seminaril keskenduti detailsemalt tootlikkuse ja tööhõive muutustele kriisi ajal ning kriisi mõjule inimeste tervisenäitajatele.

Uuringutekeskuse Centar vanemanalüütiku Janno Järve sõnul on Eesti tootlikkuse kasv viimase tosina aasta jooksul olnud väga suur.

„Oleme tootlikkuse näitajaga jõudnud 43lt 69 protsendini Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Viimase majanduskriisi mõju tootlikkusele oli tagasihoidlik, ning see väljendus pigem kasvu pidurdumises, mitte languses. Seda võib pidada märgiks Eesti ettevõtete heast kohanemisvõimest, mis omakorda loob eelduse tööhõive kiireks kasvuks,“ lausus Janno Järve.

Praxise tervisepoliitika analüütik Riina Sikkut tõi seminaril esinedes välja arenenud riikide üldise trendi, et suremus ja oodatav eluiga kriisi ajal ei vähene – selle põhjuseks on üldine kõrgem elatustase ja väljakujunenud sotsiaalsüsteemid.

„Ka Eesti kohta võib öelda, et varasemast tugevam sotsiaalsüsteem ja suhteliselt kõrge elatustase on hoidnud kriisi mõjud tervishoiunäitajatele võrdlemisi tagasihoidlikena,“ ütles Sikkut.

Positiivsete näidetena võib Sikkuti hinnangul käsitleda inimeste oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate kasvu ka kriisiaastatel. „Negatiivsele poolele jääb muu hulgas 2008. ja 2010. aastal sagenenud uute psühhiaatriliste ravijuhtude esinemise ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvenemine – inimeste osakaal, kel enda hinnangul oli probleeme vajadusel arstiabi saamisega, kasvas nii 2010. kui ka 2011. aastal. Ja paistab välja see, et 2010. aastal hukkumissurmade üldarv küll vähenes, kuid hukkumine tulekahjude ja külmumiste tõttu mõnevõrra suurenes. Seega võib pikk ja külm talv mõjutada suremusnäitajaid enam kui kriis,“ ütles Praxise analüütik Riina Sikkut.

Kokkuvõtteks tõdesid seminaril esinejad, et kuigi üldistes näitajates ei ole kriis olulist halvenemist põhjustanud, tuleks vaadata teemadele detailsemalt – osa ühiskonna rühmi mõjutas kriis ebaproportsionaalselt valusalt. Teise olulise trendina toodi välja, et kriisi pikaajaline mõju võib olla suurem, sest inimeste elatustaseme halvenemine saabub makromajanduslike näitajate langemisega võrreldes viibega. Ja kolmandaks oluliseks tõsiasjaks on teadmine, et Eesti inimesed on oma tervisenäitajate poolest isegi Euroopa Liidu keskmistest veel kaugel maal.

Kogumiku „Säästva arengu näitajad“ näol on tegemist statistikaameti poolt iga kahe aasta järel avaldatava ülevaatega sellest, kuidas edeneb Eesti säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" nelja eesmärgi - Eesti kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal – saavutamine. Kogumik vaatleb nimetatud valdkondade arenguid 75 näitaja põhjal.

Kogumik „Säästva arengu näitajad“ on elektrooniliselt leitav aadressilt:
http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=25638

2012.01.06 - Tootlikkus_JannoJarve.pdf (182 KiB)Janno Järve ettekanne: Tööjõu tootlikkus ja tööhõive – kas vastanduvad eesmärgid?(pdf, 182 KiB)

2012.01.13_RiinaSikkut.pdf (135 KiB)Riina Sikkuti ettekanne: Tervisenäitajate suundumustest kriisiaastatel(pdf, 135 KiB)

Lisainfot riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoni tegemistest:
http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastev-areng/saastva-arengu-komisjon

Säästva arengu teemalisi uudiseid on võimalik oma e-postile tellida valitsuse veebilehelt:
http://valitsus.ee/et/uudised/telli-uudiskiri

Valdkond: