Sa oled siin

Teisipäeval tähistatakse vastupanuvõitlusepäeva

21. september 2020 - 15:48
Korporandid austust avaldamas
Võimaluste otsimine ja sisemise väärikuse säilitamine on vajalik ka tänapäeval, ajaloo tundmine ja meeles pidamine on osa sellest. 22. septembril juhime tähelepanu ajaloolisele faktile, et Eesti väljendas oma soovi olla iseseisev.

Teisipäeval, 22. septembril tähistatakse vastupanuvõitluse päevaga tähistatakse ligi pool sajandit kestnud võitlust Eesti iseseisvuse taastamise nimel.

Vastupanuvõitlusepäeva tähistamine algab kell 7.06 lipuheiskamisega Pika Hermanni torni. Sinimustvalge Eesti lipu heiskavad 21. Kooli liputoimkonna liikmed.

Kell 9.00 kogunetakse Metsakalmistul Otto Tiefi hauale, mälestuskimbu asetab ja kõneleb rahvastikuminister Riina Solman ning korp! Rotalia esindaja.

Kell 10.00 asetatakse pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister Jüri Luik, mälestuspärja asetab ka Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik ja Eesti Korporatsioonide Liidu nimel asetab pärja korp! Revelia. Kõneleb kaitseminister Jüri Luik.

Pärastlõunal, kell 14.30 korraldab Eesti Mälu Instituut mälestusürituse ja vestlusringi metsavendade tegevuse uurijate Martin Andrelleri ja Peeter Kaasikuga. Kõnelevad justiitsminister Raivo Aeg ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Metsavennalaule esitab ansambel Põldsepp ja Pojad.

Riigivanemate mälestusjumalateenistus toimub sel aastal kell 16.00 Keila Miikaeli kirikus. Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Keila linnapea Enno Fels. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Kell 18.45 toimub akadeemiliste organisatsioonide traditsiooniline rongkäik Raekoja platsilt mööda Harju tänavat Vabaduse väljakule Vabadussõja võidusamba jalamile. Samba jalamil toimub pidulik kõnekoosolek koos lipuvalvetega. Sõnavõttudega astuvad üles korp! Rotalia senior Georg Kirsberg ning E!K!L!i esindajana korp! Revelia vanamees Imre Kaas. Lisaks esineb korp! Rotalia meeskoor.

Rahvusarhiivi ja Riigikantselei koostöös valmis näitus Jüri Uluotsast. Näitusega saab tutvuda Tartu Ülikooli muuseumis ja Riigikantselei veebilehel.

 

18. septembril 1944, päev pärast Saksa sõjavägede tagasitõmbamise algust, nimetas viimase sõjaeelse valitsuse peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots ametisse uue Eesti Vabariigi Valitsuse. Valitsus võttis vastu otsuse Eesti iseseisvuse taastamisest ja sõjas neutraalseks jäämise kohta. Otto Tiefi juhitud valitsus käis koos 19. – 21. september 1944 tänases Eesti Panga majas. 22. septembril 1944 okupeerisid Punaarmee üksused Tallinna. Saksa vägesid sel ajal enam linnas ei olnud ja vastupanu osutasid peamiselt vähesed Soomest naasnud Eesti vabatahtlikud. Sinimustvalge Eesti lipp Pika Hermanni tornis langetati. Algas ligi viiskümmend aastat kestnud vastupanu.