Sa oled siin

Üleminek rohemajandusele eeldab mõtteviisi muutust

13. detsember 2012 - 14:35

Säästva arengu komisjoni tellimusel on valminud ülevaade rohetöökohtade potentsiaalist Eestis neljas sektoris: ehitus, metsandus, põllumajandus ja transport. Eesti Maaülikooli juhitud ekspertrühma raport „Rohetöökohtade potentsiaal Eestis“ on esimene põhjalikum analüüs, kus püütakse lahti mõtestada rohetöökoha olemust ja selle tähendust Eesti tööturule ja kõrgharidussüsteemile.

Rohetöökohad on töökohad, mis aitavad kaasa energia kokkuhoiule, tarbimise ja kasvuhoonegaaside heite piiramisele, keskkonna reostamise ja loodusvarade raiskamise vähendamisele, ökosüsteemide ja nende mitmekesisuse kaitsele, parandades samal ajal inimeste heaolu ja sotsiaalset võrdsust. Rohetöökohad panustavad uute tööstusharude, tehnoloogiate ja teenuste arengusse ning keskkonnateadlikkuse suurenemisesse.

Raportist järeldub, et tänased töökohad muutuvad „rohelisemaks“. Sellele kaasaaitamiseks on vaja kõrgkoolide õppekavades olevatesse ainetesse lõimida rohkem roheoskusi ja -teadmisi. Fookuses peaks olema süsteemne keskkonnamõjudega arvestamine, mis hõlmab kogu toimimisahelat nii tootmises kui halduses. Lisaks peaks kõrgkoolilõpetajate ettevalmistuses sisalduma erialale vastavalt näiteks keskkonnahoidlike hangete koostamise, energiatõhususe tõstmise ja jäätmetekke vähendamise oskuste arendamine.

„Kuna praegu õpetatakse keskkonnatemaatikat peamiselt ühe-kahe eraldiseisva aine raames, on tulevikus oluline interdistsiplinaarsem lähenemine ning roheteadmiste ja -oskuste sidumine erialaspetsiifikaga“, märkis raportit koostanud töörühma juht Rando Värnik.

Nii raporti koostanud eksperdid kui küsitletud ettevõtjad leidsid, et roheteadmisi ja -oskusi peaksid tulevikus omandama kõik töötajad juhi ja spetsialisti tasemel (raport keskendus kõrg- ja rakenduskõrghariduse lõpetajatele).

Lisaks roheoskuste lõimimisele õppekavade põhiainetega toob raport soovitustena välja õppejõudude oskuste arendamise, roheoskustega seotud teadus- ja koostöö tõhustamise ning vastavate täienduskoolituste loomise tööturul olevatele spetsialistidele. Lisaks tuleb Eestil jälgida ning osaleda rahvusvahelisel tasandil võrreldava rohemajanduse statistika väljatöötamisel, et paremini hinnata rohemajanduse ja rohetöökohtade arengut.

Laiemas käsitluses peaksid tulevikus olema kõik töökohad rohetöökohad, kuivõrd ressursi- ja energiasääst, heite ja muu inimmõju vähendamine looduskeskkonnale peaks olema iga inimese tegevuse juhtmõtteks.

Raport on koostatud ajavahemikul novembrist 2011 kuni septembrini 2012 Säästva Arengu Komisjoni liikme Rektorite Nõukogu eestvedamisel. Viimane kaasas töösse Eesti Maaülikooli, Säästva Eesti Instituudi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eksperdid.

Säästva arengu komisjon on 1996. aastal loodud asjatundjate komisjon, kelle ülesandeks on analüüsida riigi pikaajalist säästva arengu poliitikat ning mis koosneb seitsmeteistkümne valitsusvälise organisatsiooni esindajatest. Komisjon keskendub oma töös igal aastal 1-2 fookusteemale, mille osas viiakse läbi uuringuid, analüüse ja raporteid ning töötatakse välja konkreetsed ettepanekud. Fookusteemad valitakse välja komisjoni liikmete poolt ning raportile valitakse liikmete seast raportöör. Komisjoni teenindab riigikantselei.

Raport „Rohetöökohtade potentsiaalist Eestis“ on leitav riigikantselei kodulehelt
http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastev-areng/saastva-arengu-komisjon/rohetookohtade-potentsiaal-eestis

Lisainfo:
Prof Rando Värnik, Eesti Maaülikool, rando.varnik[at]emu[dot]ee
Kaja Peterson, Säästva arengu komisjoni esimees, kaja.peterson[at]seit[dot]ee
Märt Loite, Riigikantselei strateegiabüroo, Säästva arengu komisjoni sekretariaat, mart.loite[at]riigikantselei[dot]ee

Valdkond: