Sa oled siin

Valmis avatud valitsemise partnerluse aruanne

21. september 2016 - 17:58
Valmis avatud valitsemise partnerluse aruanne
Valmis avatud valitsemise partnerluse aruanne

Avatud valitsemist koordineeriv kogu vaatas täna läbi 2014-2016 tegevuskava aruande, mis esitatakse avalikule konsultatsioonile ning seejärel valitsusele.

2014-2016 tegevuskavas oli kolm prioriteeti – kodanikke kaasav ja avatud poliitikakujundamise protsess, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikust lähtuvad avalikud teenused – ning nende all konkreetsed tegevused.

Olulisematest tegevustest on parandatud valitsuse keskse infoallika, eelnõude infosüsteemi (EIS) kasutajamugavust, sh otsingu- ja teavitusvõimalusi, väljanägemist ja selgitavaid tekste, mis lihtsustavad EISi kasutamist ja selles orienteerumist.

EISi on loodud võimalus iga eelnõu menetlemise alguses, kestel või järel lisada teavitusi, mille abil saab näiteks poliitikakujundamise varases etapis teha avalikkusele kättesaadavaks info eelnõu või muu küsimuse väljatöötamise alustamise, menetluse ja väljatöötamises osalemise võimaluste kohta või näiteks lisada eelnõu toimikusse avaliku konsultatsiooni kokkuvõtteid.

Avatud valitsemise partnerlust koordineeriva kogu juht, riigisekretär Heiki Loot tõi esile, et Eesti on teadaolevalt ainuke riik, kus eelnõude menetlemine ja ka ministeeriumidevaheline kooskõlastamisprotsess on nii avalik. „Kui me väliskülalistele oma süsteemidest räägime, siis nad tihtipeale ei usu, et nii on võimalik asju ajada,“ lisas Loot.

Kodanike kaasamiseks on Eesti Koostöö kogu eestvedamisel loodud ka internetikeskkond, kus saab algatada arutelusid ühiskonnas olulistel teemadel, koostada avalikke pöördumisi, neile poolt- ja vastuhääli koguda ning vähemalt 1000 digiallkirjaga pöördumised riigikogule esitada, jälgida pöördumise menetlemist ning saada riigikogust pöördumisele vastus. 

Poliitikakujundamise protsessi parandamiseks on avatud valitsemise tegevuskavas soovitus langetada olulised eelarve- ja maksupoliitilised otsused kevadel koos eelarvestrateegiaga. 2015. aasta alguses võeti vastu maksukorralduse seaduse täiendamise seadus, mille kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud.

Riigieelarve valdkonnas on valitsussektorisse kuuluvate üksuste raha kasutamine muudetud rahandusministeeriumi hallatava riigiraha rakenduse kaudu läbipaistvamaks ja võimaldab raamatupidamisandmete kasutamist avaandmetena. Kohalikule omavalitsusele on antud juhtnöörid kohalikust eelarvest kodanikule arusaadava lühiülevaate koostamiseks riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega sarnasel kujul.

Kodanikukesksuse arendamiseks on ellu on viidud neli katseprojekti, et avalikud teenused oleksid kujundatud kasutajale võimalikult mugavaks. Alustatud on ka mitteresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisega.

Lisaks on loodud avaandmete portaal opendata.riik.ee, mille  kaudu tagatakse igaühele avaliku sektori juurdepääsupiiranguteta andmetele juurdepääs, taaskasutamine ja edasijagamine ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel.

Lubaduste elluviimiseks kavandatud 23 tegevusest on ellu viidud 20, juunis valitsuses heaks kiidetud 2016-2018 tegevuskavas on ette nähtud ka jätkutegevusi. Uus tegevuskava keskendub poliitikakujundamise avatuse ja kaasatuse suurendamisele ning kodanikukesksete avalike teenuste arendamisele. 
OECD andmete järgi on kaasatus poliitikakujundamisse Eestis oluliselt tõusnud. OECD riikidega võrreldes on Eesti 38 riigi seas kuuendal kohal, eelmises raportis oli Eesti 36 riigi seas 33. kohal. Näitaja mõõdab kui kaugele kaasab täidesaatev võim seadusloomes osapooli, hinnatakse konsultatsioonimeetodeid, avatust, läbipaistvust ja tagasisidemehhanisme.

AVP koordineeriv kogu moodustati 2014. aasta septembris. Sinna kuuluvad nii riigi kui ka valitsusväliste partnerite esindajad, sh vabaühenduste, tööandjate ja töövõtjate, 2016. aastast ka riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajad. 

Eesti liitus avatud valitsemise partnerlusega 2012. aastal ning see ühendab praegu 69 riiki. AVP on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mis kasutab tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. AVPga liitunud riigid võtavad endale kohustuse järgida avatud valitsemise põhimõtteid ja töötavad eri osapooltega koostöös välja tegevuskava.

Tegevuskava elluviimise hindamiseks koostatakse nii enesehindamise raport kui ka sõltumatu hinnang.

www.valitsus.ee/avp

Lisainfo: Liis Kasemets, riigikantselei strateegiabüroo nõunik, 693 5627, liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee

Veel uudiseid samal teemal

20.05.2020|Riigikantselei

Eesti ja Soome säästva arengu komisjonid korraldasid virtuaalkohtumise

Eesti ja Soome säästva arengu komisjonid korraldasid ühise videokoosoleku, et jagada kogemusi ning anda ülevaade mõlema riigi ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmise tegevuskava peamistest tulemustest.

20.05.2020|Riigikantselei

Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava ootab värskeid ideid

Riigikantselei kuulutab välja ideekorje, et koguda uusi ideid avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava sisustamiseks aastateks 2020 – 2022.