Valitsus kiitis Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016 (1.26 MB) heaks 12. juuni 2014 istungil.
Tegevuskava täitmise vaherauanne (197.46 KB) (võetud teadmiseks valitsuse 1.10.2015 istungil)
Tegevuskava täitmise lõpparuanne (202.59 KB) (võetud teadmiseks valitsuse 17.11.2016 istungil)
Avatud valitsemise partnerluse 2014-2016 tegevuskavale koostatud sõltumatu IRM hinnang
Loe ka, kuidas 2014-2016 tegevuskava koostati.
Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016 punktide lahtikirjutused
Tegevus 1.1
Poliitikakujundamise ja õigusloome protsessist parema ülevaate andmine, selle selgitamine ja visualiseerimineja osalemisvõimaluste kirjeldamine.
Vastutab Riigikantselei, riigisekretäri nõunik - Riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus (kristiina.tiimus[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5605)
Lahtikirjutus failina (999.33 KB)
Protsessi joonis on avaldatud siin: https://riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess
Joonisest saab tegevuse 1.3 osa, millega luuakse eraldi kaasamise alajaotus valitsuse veebi.
Tegevus 1.2
E-osalemise kanalite edasiarendamine kasutajatele mugavamaks, võimaluse korral omavaheline integreerimine, potentsiaalsete kasutajate teavitamine e-osalemise kanalite võimalustest
Vastutab Riigikantselei, riigisekretäri nõunik - Riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus (kristiina.tiimus[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5605)
Lahtikirjutus failina (930.55 KB)
Osalusveebi ja valitsuse eelnõude infosüsteemi kasutatavuse analüüs
Probleem on selles, et seda võimalust osaleda kasutatakse suhteliselt vähe.
Tegevuse algatamise üheks eesmärgiks on välja selgitada, miks see kanal ei tööta (st sealt saadav tagasiside on vähene), sh pidades silmas võimalust, et kasutatakse teisi, alternatiivseid kanaleid seisukoha väljendamiseks.
Kuna osalusveebi kasutamise lähimaks alternatiiviks on saada ülevaade avalikule konsultatsioonile esitatud eelnõudest eelnõude infosüsteemi kaudu, võetakse vaatluse alla ka selle kanali kasutamine. Samuti uuritakse, kuidas on teistes riikides või teiste funktsionaalsuselt sarnaste kanalite puhul lahendatud küsimused atraktiivsuse ülevalhoidmisest.
Lisaks olukorra väljaselgitamisele on kavas tellida visioon uuendatud osaluskeskkonnast, mis võtaks arvesse olemasolevate puuduseid neid ületada katsudes, sh analüüsides nii kommunikatsiooni- kui ka muu organisatsioonilise toe vajalikkust sellise keskkonna edukaks käimashoidmiseks.
Teine suur osa tööst on vastavalt kasutajakogemuse analüüsile ja visioonile töötada välja infosüsteemi(de) arenduste lähteülesanne, mis võimaldaks läbi viia hanke vajalike tööde tellimiseks.
Projekti käigus küsitletakse nii valitsusväliseid kui valitsusasutuste e-osaluskeskkondade kasutajaid kui ka mittekasutajaid olukorra väljaselgitamiseks, selleks tehakse fookusgrupiintervjuusid. Projekti käigust on informeeritud laiemat ringi valitsusväliseid jt partnereid.
Töö teise osa teostajad ja partnerid selguvad pärast esimese osa lõppu tehtavat otsust (vt ajakava teksti lõpus).
E-osaluskeskkondade kasutajakogemuse analüüsi ja visiooni e-osaluskeskkondade arenguks (töö teostajateks Praxis ja Pulse) tutvustatakse märtsis 2015. Otsus edasise tegevuse suhtes tehakse aprillis 2015 ning arendustegevused (uuendused olemasolevates infosüsteemides ja/või uue keskkonna loomine) valmivad juunis 2016.
Tegevus 1.3
Uues valitsusveebis kaasamise rubriigi täiendamine, ministeeriumide kaasamisalase info ja selle esitlemisviisi standardiseerimine
Vastutab Riigikantselei valitsuse infonõunik Ave Tampere (ave.tampere[at]riigikantselei[dot]ee, tel 693 5725)
Lahtikirjutus failina (836.75 KB)
Tegevuse taust: Oleme hetkel olukorras, kus osalemiseks on loodud head infotehnoloogilised lahendused (eelnõude infosüsteem, osalusveeb), kuid neid kasutatakse vähe. See osutab kas sellele, et valitsusväliste partnerite ja kodanike teadlikkus ja informeeritus osalemisvõimalustest on ebapiisav või pole e-demokraatia kanalid kasutajale piisavalt mugavad. Asja muudab keerulisemaks see, et poliitikakujundamise protsess (sh õigusloome) on raskesti hoomatav – kust saab alguse, kuidas toimub menetlus, kes teeb otsuseid, millal saab arvamust avaldada. Üksikute eelnõude menetluse kohta ei ole info lihtsasti kättesaadav, kuna asub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis, ministeeriumide tööplaanides, eelnõude infosüsteemis, osalusveebis. Valitsusasutuste huvirühmade ja avalikkuse kaasamise praktika varieerub, kuna kaasamise head tava ei rakendata ühetaoliselt. 2014 aasta suvel läksid ministeeriumid ja riigikantselei üle ühtsele veebiplatvormile, loodi valitsusportaal. Valitsusportaali projekti lõppfaasis osutus projekt niivõrd palju töömahukamaks, et antud tegevus oli sunnitud edasi lükkama ajani kuni valitsusportaal on uuenenud ning kõik ministeeriumid uuele veebiplatvormile üle läinud.
Vabariigi valitsuse koduleht (valitsus.ee) peaks saama kohaks, mis annab ülevaate kaasamise protsessist ja aitab lahendada eelpool mainitud probleemid. Sinna koondub ministeeriumite kaasamise teemaline info ning sealt avaneb ligipääs ka välistesse e-demokraatia keskkondadesse – valitsus.ee lehele ning ministeeriumite veebidesse tuleb uus alajaotus – kaasamine. Valitsusportaali üks alustalasid on standardiseeritud infoarhitektuur ja kasutajamugavus ning kaasamise alajaotuse loomisega muudame osalemise info ühetaoliselt kättesaadavaks, seda nii praktilise kui ka taustainfo poole pealt.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas juuli – oktoober 2014):
2014. aasta detsembrist 2015. aasta jaanuarini viiakse läbi valitsusportaali kaasamise alajaotuse infoarhitektuuri ja kujunduse väljatöötamise hange ja sõlmitakse leping teostajaga. Valitsusportaali kaasamise alajaotuse tehniline teostus toimub jaanuaris ja veebruaris. Märtsis 2015 toimub valitsusportaali kaasamise alajaotuse kommunikatsioon ministeeriumites ja riigikantseleis.
Tegevus 1.4
Ühtse vormi väljatöötamine märgukirjade, selgitustaotluste ja teabenõuete esitamiseks avaliku võimu asutustele eesti.ee portaali kaudu
Vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov (janek.rozov[at]mkm[dot]ee, tel 625 6364)
Lahtikirjutus failina (925.3 KB)
Tegevuse eesmärgiks on lahendada olukord, kus teabeväravas eesti.ee on erinevatel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel avaldatud märgukirjade, selgitustaotluste ja teabenõuete esitamiseks erineva andmekoosseisu ja kujundusega vormid. Samas reguleerib nende dokumentide esitamist avaliku teabe seadus, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus. Eesmärgiks on vormide andmekoosseis ühtlustada.
Tegevuse taust: märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue on seaduses sätestatud vahendid avalikult sektorilt teabe saamiseks ning avalikule sektorile teabe edastamiseks. Teabevärav eesti.ee kaudu avalikustatakse teavet ning pakutakse juurdepääsu teenusele. Teabevärav eesti.ee täidab ühtse kontaktpunkti ülesannet. Teabeväravas eesti.ee pakuvad erinevad avaliku sektori asutused autenditud kasutajale võimalust esitada neile märgukiri, selgitustaotlus või teabenõue, mis edastatakse asutusele X-tee dokumendivahetuskeskuse (DVK) kaudu ja registreeritakse sel juhul asutuse dokumendihaldussüsteemis automaatselt. Samuti saab samu dokumente esitada mitmete asutuste veebilehel. Kuigi nende dokumentide esitamise reguleerib seadus, on asutuste poolt välja pakutud vormid erineva andmekoosseisuga. 2013.a on alustatud RIHA-s XML vara: Kiri (teabenõue, märgukiri, selgitustaotus) koostamise ettepaneku sisestamist. 2012. ja 2013.a koostati MKM-i juhtimisel Dokumendiliigi „kiri“ andmekirjeldus (märgukiri, selgitustaotlus, teabenõue) Versioon 0.7. Versioon lähtub eelkõige asutuse ning elektroonilise dokumendihaldussüsteemi vajadusest. Vajalik on edasi arendada kodanikule ja ettevõtjale suunatud vaadet s.h milliseid andmevälju peab eeltäitma riigi infosüsteemis olevate andmetega. 2014.a detsembris on MKM alustanud projekti „E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud“.
Koostööpartnerid: Projekti „E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud“ raames tellitava töö tellija on MKM. Projekti juhtrühmas on lisaks MKM-i esindajatele Andmekaitseinspektsiooni, Siseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Kaitseressursside Ameti ja Eesti Linnade Liidu esindajad. Töö teostamiseks on välja kuulutatud riigihange (nr 157857), mille pakkumuste esitamise tähtaeg on 05.01.2015. Analüüsile järgneb vormide ühtlustamine teabeväravas eesti.ee Riigi Infosüsteemi Ameti juhtimisel koostöös avaliku sektori asutustega.
Tegevuse rahastamise allikas: alustatud tegevust rahastatakse EL Sotsiaalfondi programmist „Eelduste loomine avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks IKT vahendite abil“.
Seosed teiste tegevustega: tegevus on seotud lubaduse 1 tegevustega 1.1, 1.2, 1.3 ning tegevusega 2.1 „Poliitikakujundamise varases etapis info kättesaadavaks tegemine nii menetluse kui ka osalusvõimaluste kohta“ seeläbi, et teabevärava eesti.ee kaudu on võimalik erinevatele avaliku sektori asutustele esitada ühtlustatud vormil märgukirju, selgitustaotlusi, teabenõudeid.
2014. aasta detsembris kuulutatakse välja projekti „E-vormide analüüs, ühtlustatud mudel ja parendusettepanekud“ hange; 2015. aasta jaanuaris on hanke pakkumuste esitamise tähtaeg ning sõlmitakse leping töö tegemiseks. Töö valmimine ja tulemuste tutvustamine toimub märtsis, samuti tehakse märtsis otsused edasiste tegevuste suhtes. Kuni jaanuarini 2016 toimub vormide ühtlustamine teabeväravas eesti.ee
Tegevus 2.1
Poliitikakujundamise varases etapis info kättesaadavaks tegemine nii menetluse kui ka osalusvõimaluste kohta
Vastutab Riigikantselei, riigisekretäri nõunik - Riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus (kristiina.tiimus[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5605)
Lahtikirjutus failina (919.46 KB)
Tegevuse taust: kaasamisalastest uuringutest on korduvalt välja tulnud, et ministeeriumid kaasavad huvirühmi ja avalikkust poliitikakujundamise liiga hilistes etappides, kus tihti esitletakse juba valmis eelnõu, mille puhul põhimõtete arutelu ei ole enam võimalik. Selleks, et tuua osalemisvõimalus poliitikakujundamise tsüklis varasemaks, tuleb teha kolme asja: a) hästi ja ülevaatlikult tuleb kättesaadavaks teha osalemise eelduseks olev info selle kohta, kus ja millal mõnd olulise otsuse eelnõud ette valmistama hakatakse; b) tuleb luua võimalused selliste plaanide aruteluks; c) jätkuvalt tuleb arendada ministeeriumide praktikat oma praeguseid partnereid ja potentsiaalseid huvipooli informeerida konkreetsetest algatustest õigeaegselt, st pigem varem kui hiljem.
Iga tegevuse kohta on mitmed võimalused juba loodud. Näiteks a) kohta on põhilisteks kasutusel olevateks instrumentideks iga-aastaselt avalikustatavad ministeeriumide tegevuskavad, mõnel juhul ka tööplaanid, ja kokku koondatud ministeeriumide õigusloome tööplaanid. Poliitikakujundamise varajaste tegevuste seotud olulise info ühes kohas ja ülevaatlikum esitamine (nt EIS) oleks osalemist lihtsustav lahendus. B) toetuseks on mõnes ministeeriumis (MKM, KEM) juba praegu kasutusel partnerite informeerimiseks ja aruteluks iga-aastased tööplaanide tutvustamise üritused aasta alguses, kus kutsutakse osalema kõik huvipooled ning selgitatakse-arutatakse eesseisva aasta plaane. C) osas aitab täiendavate selgituste jagamine (nt koolituse vormis, eraldi aruteluseminarid) sellest, miks ja kuidas esitada infot ning seejärel luua osalemisvõimalused huvilistele poliitikakujundamise varases etapis.
Täiendavate ettepanekute kogumine selleks, et tegevusele 2.1. sisu anda, toimub tegevuse lahtikirjutuse arutelude käigus.
2014. aasta oktoobrist 2015. aasta detsembrini käivad arutelud tegevusele sisu andmiseks ja konkreetsete tegevuste algatamise üle.
Tegevuskava tutvustamine ministeeriumidele ja huvirühmadele ning vajalikest tööde mahust ülevaate saamine toimub märtsis 2015. 2015. aasta märtsist detsembrini toimub konkretiseeritud tegevuste elluviimine.
Tegevus 2.2
Selliste algatuste edendamine, mis võimaldaksid arutelu põhimõtteliste valikute üle poliitikakujundamise varases faasis
Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)
Lahtikirjutus failina (835.43 KB)
2015. aasta veebruaris/märtsis toimub aruteluseminar roheliste raamatute (ja VTK-de) koha üle poliitikakujundamises ja senise kogemuse üle. Samuti ideede kogumine ja väljapakkumine uute roheliste raamatute ettevalmistamiseks. Veebruaris, märtsis ja aprillis toimub ettepanekute kogumine täiendavate tegevuste suhtes vastava praktika edendamiseks. Täiendavate tegevuste ärategemine ja roheliste raamatute ettevalmistamine viiakse läbi 2015. aasta aprillist 2016. aasta juunini.
Tegevus 2.3
Soovitus langetada olulised eelarve- ja maksupoliitilised otsused kevadel koos eelarvestrateegiaga
Rahandusministeerium, riigieelarve osakond, Ly Sari (e-kiri ly.sari[at]fin[dot]ee, tel 611 3568)
Lahtikirjutus failina (642.47 KB)
Tegevuse taust: Maksupoliitiliste muudatuste rakendamiseks on vaja planeerida enam aega, et võimaldada sisukamat arutelu muudatuste eelnõu üle ja suurendada muudatustega kohanemiseks vajalikku aega.
Rahandusministeeriumi eesmärk on hoida maksusüsteem stabiilne ning seeläbi Eestis soodne keskkond ettevõtluseks. Tulenevalt Eesti riigi väiksusest ja avatud majandusest, iseloomustab Eesti ettevõtjaid leidlikkus ja paindlikkus muutunud oludega kohanemisel. Leiame, et ka riik peab sellises olukorras olema oma tegevuses paindlik ning valmis tegema vajadusel kiireid muudatusi. Headel aegadel võivad ranged reeglid olla kasulikud, kuid raskematel aegadel on selline sisse-ehitatud aeglus eelarvepoliitikas ohtlik. Meenutame näiteks, et paindlikkuse olemasolu õiguslikus raamistikus õigustas ennast kriisi algusaastatel, kus majandusolukord halvenes varem prognoosituga võrreldes oluliselt kiiremini ning riigi kestliku toimimise tagamiseks olid vajalikud kiired ja efektiivsed meetmed.
Riigieelarve seaduse mõtte kohaselt tehakse vajadusel maksumuudatuste ettepanekud Vabariigi Valitsuse poolt paralleelselt riigi eelarvestrateegia ettevalmistamisega iga aasta aprillis (Riigikogu korraliste valimiste aastal mais) ning Riigikogu menetleb need võimalusel enne suvepuhkusele minekut. Kui sellest lähenemisest kinni pidada, jääb Riigikogu otsuse ja muudatuse jõustumise vahele reeglina rohkem kui pool aastat. Sisulist täitmist saab jälgida hinnates regulaarselt tehtud maksumuudatusi ja nende vastavust seatud põhimõtetele. Antud põhimõte võiks olla hea õigusloome eeskirja osa, mida järgivad nii ministeeriumid, Vabariigi Valitsus kui ka Riigikogu ning eraldi riigieelarve seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmist ei nõua.
2015. aasta I kvartalis viiakse läbi SAP-i ja REIS-i võimaluste analüüs. 2015. aasta II kvartalis toimub SAP-ist riigiraha rakendusse andmete importimise võimaluste analüüs. Samuti teavitatakse riigiasutusi nõudest planeerida REIS-is toetused jm kulud vabaühendustele eristatult.
Tegevus 2.4
Poliitikakujundamise tulemustest parema tagasiside andmiseks erinevate võimaluste ja meetodite tutvustamine valitsusasutustele, nende kasutuselevõtt
Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)
Lahtikirjutus failina (743.8 KB)
Tagasiside andmise meetodite tutvustamine.
Tegevus 2.5
Struktuurifondidest rahastatavatele kaasamisprojektidele sisu andmine ja elluviimine koostöös vabaühendustega
Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)
Lahtikirjutus failina (846.15 KB)
Vaata lähemalt ka siin.
Tegevuse taust: Kaasamisprojektid, millele tegevuse käigus sisu antakse, on ette nähtud struktuurivahenditest rahastatavast meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ aastateks 2015-2020. Valitsuse korraldusega on ette nähtud seitsme kaasamisprojekti ärategemine keskmise eelarvega 62 800 eurot. Kaasamise projektidele ette nähtud tingimused kinnitab riigisekretär viidatud meetme tingimusi kinnitava käskkirjaga. Käskkirja ettevalmistamisel konsulteeriti nii valitsus- kui valitsusväliste partneritega, mille tulemusena räägiti läbi järgmised tingimused.
Toetatakse kolme tüüpi tegevusi: a) uute kaasamisalaste lahenduste katsetamine; b) riigi kaasamispoliitika arendamine; c) vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamine. Võib öelda, et selliste alategevuste näol on tegemist pigem tegevussuundade kui üksiktegevustega, mille alla mahuvad mitmed väiksemad toetatavad tegevused. Kuna Riigikantselei on kaasamistegevuste algatajaks, taotlusvoore ei korraldata. Samas konsulteerib Riigikantselei enda või partnerite väljapakutavate tegevuste üle komisjoniga, mille moodustab riigisekretär nii riigiasutuste kui valitsusväliste partnerorganisatsioonide esindajatest. Esimeste projektiideede täpsustamiseks toimus 12. detsembril kohtumine partneritega, mille käigus vaadati läbi seni esitatud projektiideed, täpsustati neid ja arutati täiendavaid ideid ning prioritiseeriti laual olevad ettepanekud. Riigikantselei eesmärk on alustada ca 3 projektiga 2015. a alguses, grupeerides selleks eesmärgilt sarnaseid või muul moel omavahel kokku sobivaid tegevusi suuremateks kimpudeks. Täpsemat infot meetme kohta (sh seletuskiri) saab struktuurifondide kodulehelt.
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 juuni 2014 – juuni 2016):
2014. aasta juunist detsembrini toimub kaasamisprojektide ideede kogumine, täpsustamine ja prioritiseerimine. Meetme tingimused kaasamisprojektide rahastamiseks kiidetakse heaks 2014. aasta detsembris. Ca 3 kaasamisprojekti idee lahtikirjutamine nende rahastamiseks viiakse läbi 2015. aasta märtsist 2016. aasta juunini.
Tegevus 2.6
Virtuaalse arutelukeskkonna loomine ja haldamine kollektiivsete märgukirjade ja petitsioonide arutamiseks ja esitamiseks Riigikogule
Vastutab Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu, juhataja Olari Koppel (olari.koppel[at]kogu[dot]ee, tel 5057372)Lahtikirjutus failina (910.34 KB)
Mõistagi vajab rahvakogu.ee keskkond mõningast IT-alast kohendamist, muutmaks seda ühtaegu nii kasutajasõbralikumaks kui ka seaduses kehtestatud nõuetele vastavaks. Keskkonnale on vaja lisada digiallkirjastamist võimaldav liides.
Loomulikult ei taotle ega saagi uuenev Rahvakogu taotleda monopoolset seisundit jõustunud seaduse praktilisel rakendamisel. Küll aga on algatajate sihiks luua võimalikult professionaalne platvorm, kus eesmärgiks pole mitte niivõrd ideedele ja ettepanekutele allkirjade kogumine, kui eelkõige ettepanekute põhjalik arutelu ja analüüs ning selle tulemusel kõigile seaduses sätestatud tingimustele vastav rahvaalgatuslik pöördumine.
Olemasolevad digitaalsed platvormid ja –võrgustikud seesugust võimalust ei paku, ometi on kodanike osalemisest riigile oluliste küsimuste arutelus ja seadusemuudatuste algatamises saanud Eesti elu, muu hulgas ka poliitikute ja riigiametnike endi poolt aktsepteeritud, pärisosa.
Keskkonna loomiseks vajaliku lähteülesande koostab 2015. aasta esimeseks kvartaliks kasutajakesksetele veebilahendustele spetsialiseerunud ettevõte Pulse. Lähteülesande põhjal valmivat tööd hakkab koordineerima SA Eesti Koostöö Kogu.
Lähteülesanne valmib märtsis 2015, aprillist augustini 2015 toimub ülesande praktiline realiseerimine ning keskkond alustab tööd septembris 2015.
Tegevus 3.1
Kaasamis- ja osalusmeetodite ja parima praktika kättesaadavaks tegemiseks juhtnööride andmine protsessi elluviijatele vastavalt poliitikakujundamise olukordadele (nt interaktiivne veebileht näidete-meetoditega)
Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)
Lahtikirjutus failina (825.38 KB)
Heade kaasamispraktikate levikule kaasaaitamise tegevuste täpsustamine toimub veebruaris ja märtsis. Tegevused viiakse läbi 2015. aasta aprillist kuni 2016. aasta juunini.
Tegevus 3.2
Sotsiaalpartnerite ja teiste vabakonna ühenduste võimekuse suurendamine selleks, et nad suudaksid avaliiku poliitikat paremini analüüsida ja kaasata oma liikmesorganisatsioone avalikku poliitikat puudutavate seisukohtade väljatöötamisse
Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Liis Kasemets (liis.kasemets[at]riigikantselei[dot]ee, 693 5627)
Lahtikirjutus failina (905.74 KB)
Tegevuse elluviimise ajakava (AVP tegevuskavas 2014-2016 oktoober 2014 – juuni 2016):
2014. aasta detsembrist kuni 2015. aasta novembrini toimub vabaühenduste juhtimise arenguprogrammi läbiviimine.
Vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise suutlikkuse tegevussuuna käivitamine toimub 2014. aasta detsembrist 2015. aasta aprillini. Projekte viiakse läbi 2015. aasta novembrist 2016. aasta juunini.
Tegevus 4.1
Riigiraha rakenduse edasiarendamine: keskvalitsuse, avalik-õiguslike isikute ja võimalikult suure osa valitsussektorisse kuuluvate muude ükskuste raamatupidamise andmete lisamine kontoplaaniga nõutud detailsuses
Vastutab Rahandusministeerium, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakond, Andrus Jõgi (andrus.jogi[at]fin[dot]ee, telefon 611 3434)
Lahtikirjutis failina (915.75 KB)
Projektiga on kavandatud avalikustada kogu valitsussektori finantsandmed riigiraha rakenduses omavalitsuste andmetega samal moel.
2014. aasta septembrist 2015. aasta jaanuarini kaardistatakse arendusvajadused (sh kohtumised koostööpartneritega) ja vormistatakse lähteülesanne; 2015 jaanuarist veebruarini vormistatakse riigihange; 2015. aasta märtsist aprillini kuulutatakse välja hange ja valitakse välja hanke võitja; aprillist septembrini 2015 toimuvad arendustööd; septembrist oktoobrini 2015 toimub testimine ja tööde vastuvõtt ning 2015. aasta lõpuks esitletakse valminud tööd.
Tegevus 4.2
Kohalike omavalitsuste erasektorisse ja kolmandasse sektorisse kuuluvate tehingupartnerite avalikustamine ning selle info liidestamine äriregistriga tehinguga seotud isikute väljatoomiseks
Rahandusministeerium, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakond, Andrus Jõgi (andrus.jogi[at]fin[dot]ee, telefon 611 3434)
Lahtikirjutis failina (827.58 KB)
2015. aasta I kvartalis määratletakse koostööpartneritega lähteülesanne.
2014. aasta III kvartalist kuni 2015. aasta II kavartalini valmistatakse ette projekti vormi ja määratakse hinnanguline maksumus. 2015. aasta II kvartal kuni 2016. aasta IV kvartal toimub projekti elluviimine.
Tegevus 4.3
Riigiraha rakendusse riigieelarvest toetust saanud vabaühenduste lisamine
Rahandusministeerium, riigieelarve osakond, Ly Sari (e-kiri ly.sari[at]fin[dot]ee, tel 611 3568)
Lahtikirjutus failina (642.29 KB)
2015. aasta I kvartalis viiakse läbi SAP-i ja REIS-i võimaluste analüüs. 2015. aasta II kvartalis toimub SAP-ist riigiraha rakendusse andmete importimise võimaluste analüüs. Samuti teavitatakse riigiasutusi nõudest planeerida REIS-is toetused jm kulud vabaühendustele eristatult.
Tegevus 4.4
Juhtnööride andmine kohalikule omavalitsusele kohalikust eelarvest kodanikule arusaadava lühiülevaate koostamiseks riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega sarnasel kujul
Vastutav asutus: Rahandusministeerium, KOV finantsjuhtimise osakond, Pirgit Lohk (pirgit.lohk[at]fin[dot]ee)
Lahtikirjutis failina (845.24 KB)
2014. aasta novembris ja detsembris koostatakse juhendmaterjale ning saadetakse partneritele tutvumiseks. 2015. aasta jaanuaris saadetakse täiendatud juhendmaterjal partneritele kommenteerimiseks. Veebruaris 2015 edastatakse juhendmaterjal kõigile KOVidele ning avaldatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Märtsist aasta lõpuni toimuvad juhendmaterjali tutvustavad üritused.
Tegevus 5.1
Sellise avalike teenuste arendamise interaktiivse veebipõhise tööriistakogu (toolbox) loomine, kust teenuste arendajatele nii avalikust, era- kui ka vabasektorist on kättesaadavad juhised, metoodika, käsiraamatud ja parim praktika uute teenuste arendamiseks või seniste ümberkujundamiseks
Vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov (janek.rozov[at]mkm[dot]ee, tel 625 6364)
Lahtikirjutus failina (913.72 KB)
Tööriistakogu lähteülesande koostamine viiakse läbi 2014. aasta detsembrist märtsini 2015. Lähteülesanne valmib märtsis-aprillis. Otsus edasise tegevuse suhtes tehakse aprillis 2015. Tööriistakogu loomine viiakse läbi 2015. aasta aprillist 2016. aasta septembrini.
Tegevus 5.2
Avalikest teenustest ülevaate andmine niimoodi, et kõik avalikud teenused on kirjeldatud ühtses masin- ja inimloetavas keeles ning kodanikud teavad, millise kvaliteediga teenust neile osutada lubatakse
Vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov (janek.rozov[at]mkm[dot]ee, tel 625 6364)
Lahtikirjutus failina (838.91 KB)
2014. aasta detsembrist märtsini 2015 toimub teenuste nimekirja piloteerimine MKM-s ja valitsemisalas. 2015. aasta veebruaris on prototüübi testimine läbitud. Otsus edasise tegevuse suhtes tehakse märtsis 2015. Teenuste listi juurutamine toimub 2015. aasta märtsist detsembrini.
Tegevus 5.3
Selliste katseprojektide elluviimine, mille raames valitud avalikud teenused on kujundatud kasutajale mugava e-teenuse kujundamise juhise kohaselt
Vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov (janek.rozov[at]mkm[dot]ee, tel 625 6364)
Lahtikirjutus failina (746.56 KB)
2015. aasta märtsis valmib asutusteülese teenuse analüüs ja kontseptsioon – Copernicuse satelliitandmete jaotuskeskuse eelanalüüs ja kontseptsiooni väljatöötamine (20 e-teenuse projekti jätk).
Algatatakse Maksu- ja Tolliameti maksuvõla ajatamise teenuse arendus (20 e-teenuse projekti jätk) ja Maanteeameti e-teenuste „Sõiduki registreerimismärkide tellimine ja haldus“ ja „Proovnumbrite logiraamat“ arendus (20 e-teenuse projekti jätk).
Uus sotsiaalkindlustuse infosüsteem ja e –teenused kodanikele (SKAIS2) valmib 2016 septembris.
Tegevus 5.4
Mitteresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise alustamine
Vastutab Riigikantselei strateegiabüroo infoühiskonna nõunik Siim Sikkut (siim.sikkut[at]riigikantselei[dot]ee)
Lahtikirjutis failina (930.77 KB)
Aprillis 2014 kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks kontseptsioon mitteresidentidele Eesti digitaalse isikutunnistuse väljastamise alustamiseks ehk e-residentsuse käivitamiseks.
E-residentsus võimaldab Eesti majanduse, teaduse ja hariduse rahvusvahelistumise ja arengu nimel lihtsalt ja kiiresti kaasata välismaalasi, kes elavad püsivalt välisriikides. Aprilli 2014 seisuga oli Eestiga seotud selliselt juba ca 45000 inimest. Neile annab e-residendiks olemine digitaalse isikutuvastuse ja digiallkirja võimalused ehk asjaajamine muutub Eestiga seotud välismaalastele ja välisettevõtetele sama lihtsaks, nagu see on kodanikel ja füüsilistel residentidel. Seni on muidu digitaalsena toimivas olnud Eestis asjaajamine neile ebamugav, samuti meie asutustele lisakoormust (topeltprotsesse) põhjustav.
E-residentsuse senine käivitamise kogemus aga näitab, et huvi e-residendiks saamise ning seeläbi Eesti ja eriti siin äriühingute asutamise vastu on erakordselt suur – sh nende isikute seas, kes seni Eestiga seost ei oma. Teisisõnu, e-residentsus kätkeb endas algselt kavandatust laiemat võimalust. Detsembris 2014 kiitis valitsuskabinet seepärast heaks ettepaneku arendada e-residentsust edasi nn 10 miljoni e-eestlase programmina: seada ambitsioonikam eesmärk teha Eesti majandusruum suuremaks, luues siin teenuste ning ärikeskkonna, mis oleks atraktiivne palju laiemale sihtrühmale.
Kui algselt oli kavas keskenduda eeskätt digitaalse isikutunnistuse väljastamise võimaluse loomisele ja arendamisele koos mõningase e-teenuste edasiarendusega, siis uuema plaani järgi tõusetub just uudsete teenuste ja seotult ärikeskkonna arendamine põhifookusse (sh tegevuste mahu mõttes).
2014. aasta detsembris alustatakse e-residentsuse väljastamist Eesti PPA esinduste baasilt ning koostatakse ja viiakse ellu e-residentsuse käivitamisega seotud kommunikatsiooniplaan. 2015. aasta II kvartalis hakatakse e-residentidele väljastama mobiil-ID ning taotlusi vastu võtma Eesti välisesindustes. Teise järgu kommunikatsiooni- ja turundusplaani koostamine (sh veebikeskkonna arendus) toimub 2015. aasta I kvartalis. Kommunikatsiooni- ja turundusplaani viiakse ellu II kvartalist 2015 kuni II kvartalini 2016.
2015. aasta I kvartalis toimub e-residentsuse väljastamise protsessi täiendamine ja lihtsustamine. I kvartalis 2015 käivitatakse 10 miljoni e-eestlase programm. I kvartalist kuni 2016 II kvartalini kavandatakse uusi e-residentidele suunatud teenuseid. I –II kvartalis 2015 analüüsitakse ja pannakse kokku ettepanekud ettevõtte asutamise ja pangakontode avamise lihtsustamiseks Eestis. III kvartalis 2015 toimub nende elluviimine.
Tegevus 6.1
Avaandmete portaali opendata.riik.ee täiskasutusse andmine: proovikasutusest n-ö päriskasutusse üleviimine koos esmatasandi organisatsioonilise toe tagamisega.
Vastutab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakond, IT arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner (Uuno.Vallner[at]riso[dot]ee, 5137174)
Lahtikirjutis failina (828.67 KB)
Tegevuse taust: Eeldused avaandmete infrastruktuuri väljakujundamiseks loodi 2011. aasta lõpus. Katselahendus oli testitud, kuid tehniline dokumentatsioon oli minimalistlik. Lisaks tehnilistele eeldustele oli vaja mehitada ja välja õpetada meeskond, kes oleks võimeline haldama ja arendama infrastruktuuri, teostama järelvalvet ja haarama oma tegevusega nii avaliku sektori andmetootjad, kui ka teenuseid loovaid avaandmete kogukondi.
Avaandmete portaali arendamisel kasutatakse katserakenduste kogemust, riigi IT ja veebide koosvõimeraamistike nõudeid ning järgitakse Vabariigi Valitsusse kinnitamisele mineva avaandmete rohelises raamatus fikseeritud põhimõtteid (http://riso.ee/et/avaandmete-roheline-raamat).
Portaali loomine toimub kahes etapis. Esimese etapi lõpus avatakse portaal teabevaldajatele oma avaandmete registreerimiseks ja üleslaadimiseks. Igaüks saab võimaluse üleslaetud andmeid taaskasutada. Teise etapi lõpus luuakse juhendid teabevaldajatele ja käivitatakse portaali haldav ja arendav organisatsioon.
2014. aasta juuliks on avaandmete portaali hange ettevalmistatud; septembriks leping arendajaga sõlmitud; detsembris toimub testimine; 2015. aasta jaanauris avatakse portaal. Veebruaris annab arendaja portaali üle portaali haldamiseks ja arendamiseks loodud organisatsioonile; märtsist toimub portaali haldamine.
Tegevus 6.2
Taotlusvoorude korraldamine andmete avamiseks, ka linkandmete katseprojektide elluviimiseks
Vastutab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakond, IT arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner (Uuno.Vallner[at]riso[dot]ee, 5137174)
Lahtikirjutis failina (751.87 KB)
Tegevuse taust: Ava- ja linkandmete kvaliteetsemaks esitamiseks, semantikavarade loomiseks korraldatakse struktuurifondidest toetavaid taotlusvoore teabevaldajatele. Esimene taotlusvoor korraldati 2014.a. sügisel. Järgnevatel aastatel käivitatakse täiendavad voorud.
Taotlusvoorude tulemusel on saavutatud olukord, kus et avaliku sektori asutuste poolt toodetud, kogutud ja säilitatud suur hulk andmeid ja infosisu, nagu statistika, ruumiandmed, majandusandmed, keskkonnaandmed, arhiivimaterjalid, raamatud, muuseumikogud on kättesaadavad ja kasutatavad avalikkusele. Lisaks on taotlusvooru tulemuseks olukord, kus teabevaldajad on korraldanud ümber oma infosüsteemide talitlusprotsessid tagamaks avaliku teabe kättesaadavuse taaskasutamist tagaval kujul läbi avaandmete teabevärava vastavalt avaliku teabe seaduse, EL avaliku sektori teabe direktiivi (2003/98/EÜ) ja konsultatsiooniprotsessis oleva Eesti avaliku teabe masinloetava avalikustamise rohelise raamatu nõuetele.
Tegevus 6.3
Avaandmete taaskasutust edendavate ürituste (häkkimispäevade ehk hackathonide, teabepäevade, seminaride jne) korraldamine.
Vastutab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakond, IT arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner (Uuno.Vallner[at]riso[dot]ee, 5137174)
Lahtikirjutis failina (755.3 KB)
2014. aastal viiakse läbi avaandmete taaskasutust edendavad üritused: avaandmete võistlus 21.06-23.09.2014 (RIA ja Avatud Eesti Fond); konverents „Teaduse avaandmed „(17.10.2014) Eesti Teadusagentuur; konverents “Lingitud teaduse poole“ (23.10.2014) Tartu Ülikool; avaandmete haldus ja kasutamine (18.09.2014); töötuba teabevaldajatele (20.11.2014), MKM; töötuba teabevaldajatele (12.12.2014), MKM koostöös Euroopa Komisjoniga; töötuuba teabevaldajatele (17.12.2014).
2015. aastal viiakse läbi töötoad teabeavaldajatele, konverents, kolm koolitust, häkkimispäev.