Tegevuskava 2016-2018

Valitsus kiitis Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2016-2018 (285.34 KB) heaks 30. juuni 2016 istungil. 

Kolmandal rakendusperioodil keskendub Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluse põhimõtete elluviimisel kahele prioriteetsuunale – kodanikukesksete avalike teenuste arendamisele ning avatud ja kaasavale poliitikakujundamisele. 

Loe, kuidas tegevuskava koostati siin.

Tegevuskava lõpparuande leiab siit (906.58 KB), eelnõu seletuskirja siit (333.98 KB) ja sõltumatu hindamismehhanismi lõpparuande siit (888.47 KB).

 

Kodanikukesksed avalikud teenused

 

Kodanikukesksete avalike teenuste prioriteetsuuna eesmärk on avalike teenuste arendamine kodanikukeskselt, mille kaudu ühelt poolt muuta kodanike suhtlemine riigiga lihtsamaks, läbipaistvamaks, vähemkoormavaks ning teiselt poolt suurendada avaliku sektori tõhusust.

Kodanikukesksuse suurendamisel on oluline, et avalikke teenuseid pakutaks nutikalt ja kodanikule mugavamalt, ning tõsta veelgi teenuste kvaliteeti, vähendades ebavajalikku koormust kodanikule (olgu ta üksikisik või ettevõtja), mis on seotud ka riigipoolse ressursikasutuse efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamisega.

Info peaks olema arusaadavam ja lihtsam, olemasolevate andmete ristkasutus ulatuslikum nii teenuste pakkumise lihtsustamiseks kui ka koormuse vähendamiseks, ning teenuste pakkumisel tuleks keskenduda terviklahendustele.

Kodanikukesksus hõlmab ka teenuse disainiprotsessi – kodanike kaasamist teenuste kujundamisse ja arendamisse, et teenused vastaksid parimal võimalikul moel kodanike vajadustele ja ootustele.

AVP tegevuskavas pööratakse tähelepanu teenuse kvaliteedi tõstmisel ka protsessile, kuidas kodanik saab osaleda teenuste kujundamisel ja edasiarendamisel, millised on kaasamismehhanismid ja osalemise ulatus. Seega võimaldab avalike teenuste kodanikukesksem disain tulevikus teha kvaliteetsemaid poliitikaotsuseid ja pakkuda paremaid teenuseid.

Tegevuskava annab lubaduse suurendada teenusdisainis ja teenuste pakkumisel kodanikukesksust. Lubaduse täitmiseks kavandatakse tegevuskavas kaks tegevust.

Avatud ja kaasav poliitikakujundamine

 

Avatud ja kaasava poliitikakujundamise prioriteetsuuna eesmärk on avatud ja kaasavate otsustusprotsesside kaudu kinnistada poliitikakujundamise kultuuri, mida iseloomustavad riigivalitsemise läbipaistvus ning suurem usaldus avaliku võimu ja kodanike vahel.

Avatud poliitikakujundamise ja õigusloome põhimõtted ei ole siiani täiel määral otsustusprotsessidesse integreeritud. Vabaühendused kurdavad, et sisukaks osalemiseks saavad nad ettevalmistamisel olevast otsusest teada liiga hilja või jääb kaasamine formaalseks ja pinnapealseks.

Sageli ei teata osalussoovi korral, millal ja kuidas oma ettepanekud esitada. Eri huvirühmade mõju õigusloomele on ebaselge, näib kohati ebavõrdne, mis omakorda võimendab eelarvamusi poliitikute kallutatusest otsuste langetamisel.

Praegu käimasolev haldusreform on suur muudatus Eestis. Reformis on keskendutud tulemusele, mida soovitakse saavutada – milline saab olema uus haldusjaotus, ülesannete jaotus ja finantseering.

AVP tegevuskava kaudu pööratakse tähelepanu ka sellele, kuidas avalikku võimu hakatakse KOV tasandil teostama. Teine suur muudatus on KOV valimistel valitsemisea langetamine 16-eluaastani, mis toob juurde suure sihtrühma.

AVP tegevuskavas pööratakse tähelepanu osalusdemokraatia mõtestamisele koolihariduses ja vajalike digipädevuste omandamisele infoühiskonnas hakkamasaamiseks.

Tegevuskava annab kolm lubadust ja lubaduste täitmiseks kavandatakse tegevuskavas seitse tegevust.

 

Tegevuste ülevaade 2018. aasta juuni seisuga

Prioriteet I: Kodanikukesksed avalikud teenused 
Lubadus 1: Suurendada kasutajate osalust avalike teenuste kujundamisel ja arendamisel

1.1.  e-Maksu- ja Tolliamet 2020

Suures osas täidetud.

Maksu- ja Tolliamet lõi lõppkasutajatega koostöös mugava ja funktsionaalse e-teenuste prototüüpi, kirjeldas uue keskkonna nõuded ning lõi testkeskkonna. Isikute halduse, kasutajate halduse, makseviiside ning nõuete keskse halduse arendamisse kaasati lõppkasutajaid ning saadud tagasisidet arvestatakse käimasolevas arendustöös.

Rakendatud on lahendus, mis võimaldab ettevõtetel palkade ülekandmisel automaatselt tasuda ka tööjõumaksud.

Alates 2019. aasta kevadest saavad kasutajad järk-järgult eri arenduse osi kasutama hakata. e-MTA valmib tervikuna 2020. a.

Tegevuse eesmärgid on saavutatud.

1.2.  Bürokraatia vähendamine ja lihtsam riik –nullbürokraatia

Suures osas täidetud.

Tegevuse eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel ja muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks. Tegevus on olnud eesmärgipärane.

Tegevus keskendub kolmele suunale:

1) bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine riigiasutustega suhtlemisel
Pooled ettevõtjate ettepanekutest on ellu viidud. Lahendused on läinud kaugemale ideekorje raames tehtud ettepanekutest. Olulisemateks algatusteks on olnud Aruandlus 3.0, millega vaadatakse kriitiliselt üle Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ning Eesti Panga andmevajadus ja luuakse võimalused andmete automaatseks liikumiseks. Oluline on ka keskkonnaotsuste süsteem KOTKAS, kuhu koondatakse kogu keskkonnalubadega seonduv menetlus.

2) majandustegevust põhjendamatult piiravate erinõuete kaotamine
Iga ministeerium, kelle haldusalas on erinõudeid kehtestatud, analüüsis vähemalt ühe tegevusloakohustusega valdkonna erinõuete eesmärgipärasust ja vajalikkust ning hindas nõuete lihtsustamise võimalusi. Kokku 14 analüüsitud valdkonnast leiti 12-s lihtsustusvõimalusi, millest neljas on lihtsustused juba jõustunud.

3) riigi sisebürokraatia vähendamine
Samuti on avaliku sektori siseselt lihtsustatud töö- ja teenusprotsesse. Ellu viia lubatud 418 ettepanekust on teostatud 39%. Näiteks kaotati seaduses kohustus küsida isiku igakordset nõusolekut haldusakti digitaalseks kättetoimetamiseks.
Rakkerühma tegevust pikendati 2018. aasta lõpuni, et võimalikult paljud head ettepanekud ellu viidud saaks.

Prioriteet II: Avatud ja kaasav poliitikakujundamine
Lubadus 2: Suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel

2.1. Avatud valitsemise põhimõtete
rakendamine kohalikul tasandil
haldusreformi tulemusena

Täidetud.

Tegevusega panustati sellesse, et haldusreformi käigus peetaks oluliseks avatud valitsemise põhimõtete rakendamist. Selleks toetati 2017. aastal kahe ühinemispiirkonna omavalitsusüksusi avatud valitsemise põhimõtete tegevuskavade väljatöötamisel, kujundamisel ja rakendamisel.

Projekti tulemusena valmisid lisaks omavalitsuspõhistele detailsematele ettepanekutele ka üldised soovitused avatud valitsemise suurendamiseks omavalitsusüksustes, mida on võimalik rakendada kõikides omavalitsustes.

Tegevusega saavutati seatud eesmärgid. Uus tegevuskava jätkab avatud valitsemise põhimõtete juurutamisega kohalikus omavalitsuses.

2.2. Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse tasandil

Suures osas täidetud.

Tegevuse eesmärk oli parandada valitsuse plaanide kohta info kättesaadavust, mis võimaldaks poliitikakujundamisel varasemat osalemist.
Selleks ühtlustati ministeeriumide kaasamisveebides info kättesaadavust ning juurutati EISi algatusetapi praktikat. Kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et info suuremate protsesside kohta oleks kättesaadav nii kaasamisveebides kui ka EISis.

Suurem osa ministeeriume kasutab kaasamisveebe aktiivselt suuremate protsesside kohta info levitamiseks. EIS algatusetapi kasutamine ei ole soovitud määral juurdunud.

Uus AVP tegevuskava võtab fookusesse kaasamist toetava kasutajasõbraliku infotehnoloogia edasiarendamise.

2.3. Avatum ja läbipaistvam seadusloome

Suures osas täidetud.

Tegevuskava koostamisel lubati seadusloome avatuse suurendamiseks töötada Riigikogu liikmetele välja lobireeglite ja huviesinduse põhimõtted, tugevdada Riigikogu kaasamispraktikat ning parandada info kättesaadavust.

2017. aastal tegi Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ettepaneku „Riigikogu liikme hea tava“ täiendamiseks. Arutelu tulemusena otsustati tava mitte täiendada ning selle asemel töötas korruptsioonivastane erikomisjon Riigikogu liikmetele välja soovitused huvirühmade esindajatega suhtlemise kohta ning kirjeldas ette tulla võivad näidisolukordi.

Uus tegevuskava jätkab Riigikogu avatuse suurendamisega, keskendudes avaandmetele ning info kättesaadavusele.

2.4. Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine poliitikakujundamisel

Täidetud.

Tegevuse eesmärgiks oli parandada poliitikakujundamise kvaliteeti, toetades riigiasutuste kaasamissuutlikkuse ja valitsusväliste partnerite osalemissuutlikkuse suurendamist poliitikakujundamisel uute kaasamisalaste lahenduste katsetamise, kaasamispoliitika arendamise ja vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamise kaudu.

Tegevuskava perioodil pakuti vabaühendustele arenguprogrammiga koolitusi ja mentorlust, et parandada vabaühendustes töötavate inimeste teadmisi huvikaitsega seonduvatest teemadest. Samuti analüüsiti noorteühingute mõju ja rolli ning suutlikkust kutsuda ühiskonnas ellu muutusi. Käima lükati projektid põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamisel kaasamissuutlikkuse suurendamiseks ning strateegilise partnerluse suurendamiseks avalikus sektoris.

Rahastatud projektid on kaasa aidanud kaasamise süsteemsemaks muutmisele ning vabaühenduste võimekusele poliitikakujundamise protsessis kaasa lüüa, kuid nende mõju ei ole olnud ulatuslik. Seetõttu on AVP 2018–2020 tegevuskava raames kavandatud koolitus poliitikakujundamise kvaliteedi toetamiseks, millega arendatakse 700 ametniku ja vabaühenduse esindaja kaasamise, protsessi juhtimise ning analüüsi oskusi.

Lubadus 3:  Suurendada avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja eelarveprotsessi kaasamist

3.1. Kaasava eelarvestamise hoogustamine kohalikul tasandil

Suures osas täidetud.

Kaasava eelarvestamise hoogustamisega sooviti suurendada ühiskonna sidusust ning toetada kogukonna jaoks paremate lahenduste leidmist.

Ehkki tegevus viibis, on kaasava eelarve laialdasemalt juurutamiseks nüüdseks kokku kogutud praegused erinevad kaasava eelarvestamise näited, analüüsitud on olemasolevat õiguskorda ning valminud on esmane juhendmaterjal.

Kaasavasse eelarvestamisse on haaratud üha rohkem Eesti elanikke – 20 omavalitsust rakendab seda 2018. aastal ning mitmed soovivad 2019. aastast alustada.

3.2. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse suurendamine

Täidetud.

Tegevuse eesmärgiks oli viia vabaühenduste rahastamise praktika vastavusse vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali ja hea rahastamise põhimõtetega, et muuta avaliku raha kasutamine läbipaistvamaks ja tõhustada vabaühenduste panust valdkondade arengusse.

Tegevuse tulemusena avalikustati 2016. aasta andmed selle kohta, kui palju on riigiasutused vabaühendustele eri liiki toetusi jaganud või neilt teenuseid ning kaupu ostnud (http://mtyraha.heakodanik.ee). Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumiga jätkab analüüsikeskkonna ajakohasena hoidmist.

Edaspidi tuleb veel pingutada, et eri asutuste andmed oleksid kvaliteetsemad. Samuti soovitakse muuta ühest kohast vaadeldavaks ka vabaühenduste tulubaas, KOVide väljamaksed vabaühendustele, vabaühendustelt ostetud teenuste kulud, maailmamuutjate register ning tulumaksusoodustusega ja käibemaksukohustuslastest vabaühenduste nimekirjad

Lubadus 4: Sotsiaalsete ja IKT teadmiste-oskuste arendamine infoühiskonna ja e-riigi võimalusi arvestades

4.1. Osalusdemokraatia mõtestamine ja digipädevuse arendamine koolihariduses

Piiratud.

Tegevuse tulemusena sooviti jõuda olukorda, kus kooliharidus toetab osalusdemokraatia mõtestamist nüüdisaegse avatud valitsemise kontekstis ning vajaliku digipädevuse omandamist infoühiskonnas hakkamasaamiseks.

Plaanitud tegevused on toimunud, kuid algsest ajakavast maas.

Sotsiaalainete ainekavade ajakohastamiseks on loodud töörühm, kelle eestvedamisel on koos huvirühmadega täpsustatud ja uuendatud valdkonnapädevused ning õpitulemused. 2019. aastaks on kõik huvirühmad andnud alusinfo, mis aitab kujundada avatud ja kaasavat koolikeskkonda. Koostatud on inimõiguste kontseptsioon hariduses. Lõppenud on digipädevuste mudeli arendamine ning mudelit on tutvustatud eri üritustel.

Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine jätkub ka uues tegevuskavas

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 31. juuli 2019