Tegevuskava 2018-2020

Valitsus kiitis Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2018-2020 (447.41 KB) heaks 30. augustil 2018.

2018–2020 tegevuskava on Eestile järjekorras neljas ning selle on koostanud AVP koordineeriv kogu – eri osaliste koostööfoorum, mida juhib riigisekretär ja mille töös osalevad valitsusväliste partnerite, parlamendi, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ministeeriumide esindajad.

Tegevuskava eesmärk on suurendada kaasamist ja läbipaistvust poliitikakujundamisel nii riigi kui ka kohalikul tasandil.

2018-2020 tegevuskava keskendub ühele prioriteedile: avatud ja kaasav poliitikakujundamine.

Tegevuskavas antakse kolm lubadust, mille täitmiseks kavandatakse kuus tegevust:

1. lubadus:
Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine poliitikakujundamisel

Tegevused:

1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia

1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine

1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine

2. lubadus:
Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine kohalikus omavalitsuses

Tegevused:

2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses

2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine

3. lubadus:
Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

Tegevus:

3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

 

Tegevuste ülevaade (seisuga märts 2020)

 

Lubadus 1: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine poliitikakujundamisel

1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia

Eesmärk: töötada välja uus eelnõude infosüsteemi (EIS) lähteülesanne.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Õigusloome ja poliitikakujundamise protsesside kasutajateekonnad on loodud ning esmased lahendused madala täpsusega prototüübi näitel genereeritud. Projekti töörühm koostas üldisi nõudeid selgitava dokumendi (aprill–juuni 2019), mille põhjal alustati tööd prototüübi loomisega. Vahetulemusi esitleti protsessi osalistele (mh uuendajate võrgustiku iKlubi kohtumisel) ning kantslerite nõupidamisel.

Arutelude käigus on välja selgitatud koosloome ja tänase õigusloomeprotsessi võimalikud probleemid, millele soovitakse prototüübi arenduse käigus lahendusi leida.

Toimunud on kuus prototüübi testrühma, mille tagasiside põhjal prototüüpi täiendatakse.

Vahetulemusi (441.94 KB) esitleti ARVAK kohtumisel (18.02.2020). Edasisi tegevusi planeeritakse agiilse arenduse meetodil.

Järgmine tegevus: lähteülesande koostamine, sh infosüsteemi nõuete kirjeldamine ning prototüüp (tähtaeg juuni 2020).

1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine

Eesmärk: parandada kaasamise koordinaatorite võrgustiku tööd, suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat suhtumist ja oskusi kodanikukeskse 

Täidetud plaanitud mahus.

2018. aastast on pakutud koolitusi poliitika kujundamisega tegelevate teenistujate analüüsivõimekuse tõstmiseks ja kaasamisoskuste arendamiseks.

Moodulid jagunevad neljaks:

  • Poliitikakujundamise ABC
  • Protsessijuhtimine ja kaasamise oskused
  • Mõjude hindamine poliitikakujundamises. Kulu-tulu analüüs.
  • Valikmetoodikad mõjude ja protsesside hindamiseks (sissejuhatus andmeanalüüsi tarkvarasse R, moodne R, visualiseerimine ja automatiseerimine R-is, kvalitatiivsete andmete kogumise ja analüüsi meetodid, regressioonianalüüs, sobitamine ja diff-in-diff analüüs, masinõppemeetodid, suurandmed ja võrgustikuanalüüs ning mõjude hindamine simulatsiooni abil.)

Koolituste tutvustused leiab riigitöötaja portaali koolitusmaterjalide registrist, otsides koolituse nimetuse järgi ning märkides otsingu algusajaks 1.01.2018).

2018. aastal koolitati 321 ja 2019. aastal 493 osalejat, kokku 814. Jälgitakse, et koolitatavatest kolmandik oleksid kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (kõikide moodulite peale kokku).

1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine

Eesmärk: Riigikogu täiskogu istungitega seotud andmeid saab tulevikus töödelda masinloetaval kujul, kiirenenud on komisjonide protokollide avaldamine ja need komisjoniti ühtlustatud.

Täidetud plaanitud mahus.

Riigikogu Kantselei avaandmete teenused on kättesaadavad. Avaandmeid väljastatakse läbi rakendusliidese (API) JSON-vormingus.

Avalik rakendus kuvab märkimisväärses mahus sisu mitmest infosüsteemist (näiteks stenogrammid, hääletused, osavõtt, dokumendiregister, saadikute ja teenistujate andmed, eelnõud, märksõnaotsingu sisu, statistika jm info). Paljud andmed on API väljundites esitatud universaalsete ja unikaalsete identifikaatoritena (UUID), millele saab selgitava vaste sobiva API päringu tegemisel.

Järgmine tegevus: protokollid avaldatakse esimesel võimalusel peale komisjoni istungi toimumist (tähtaeg juuni 2020).

Lubadus 2: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine kohalikus omavalitsuses

2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses

Eesmärk: toetatakse KOVe, valdkonnas tegutsevaid organisatsioone ja vabaühendusi, avatud valitsemise tegevuste teadvustamiseks või rakendamiseks kohalikul tasandil.

Täidetud plaanitud mahus.

Sügisel 2018 korraldatud taotlusvoorust rahastati kahte avatud valitsemise tegevusi ellu viidavat projekti (Põlva ja Valga vald).

Sügisel 2019 välja kuulutatud taotlusvoorus oli samuti võimalik taotleda toetust avatud ja kaasava valitsemise põhimõtete rakendamiseks kohalikul tasandil. Toetust saavad projektid selguvad hiljemalt märtsi lõpuks. KOV teenustasemete raames (p 2.2) kogutakse ka infot avatud valitsemise tegevuskavade olemasolust, kaasava eelarve kasutusest ning volikogu istungi avalikustamisest.

Järgmine tegevus: vähemalt viies kohalikus omavalitsuses on töötatud välja avatud valitsemise tegevuskava või ellu viidud tegevusi tänu millele suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest ja nende rakendamisest (tähtaeg detsember 2020).

2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine

Eesmärk: metoodika ja analüüs annavad ülevaate, milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse. Metoodikale ja analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne, elanikele lihtsalt käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles saab vaadata valdkondade kaupa oma omavalitsusüksuse andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsusüksuste andmetega. Kasutajatele luuakse rakenduses tagasiside andmise võimalus.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Partneritega on läbi arutatud loodava tööriista vajalik funktsionaalsus ja esitlusviis ning koostatud prototüübi lähteülesanne. Hankeleping on sõlmitud ja arendustööd käivad.

Järgmised tegevused: arenduse lähteülesande koostamine koostöös partneritega (tähtaeg veebruar 2019, eeldatav täitmise aeg august 2019), arenduse valmimine (tähtaeg detsember 2019, eeldatav täitmise aeg juuni 2020); keskkonna aktiivse kasutuse propageerimine (tähtaeg jaanuar 2020, eeldatav täitmise aeg detsember 2020).

Lubadus 3: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

Eesmärk:
Huvitatud osalised (sh vabaühendused) esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste ajakohastamiseks muutunud õpikäsituse põhimõtetest  lähtuvalt.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Sotsiaalainete valdkonna töörühm esitas jaanuaris Innovele ettepanekud valdkonnapädevuste sõnastamiseks, valdkonna õppeainete kooliastme õpitulemuste sõnastuseks põhikoolis ja gümnaasiumis ja õpitulemuste lahtikirjutuseks hindamiskriteeriumidena. Innove esitas ettepanekud HTMile, kes on kasutanud ettepanekuid haridusstrateegia koostamise protsessis (sh noorte osaluskohvikutes, regionaalsetel kohtumistel ja Arvamusfestivalil).


 

 

Kuidas tegevuskava koostati?

 

AVP koordineeriv kogu leppis oma 13. märtsi 2018 nõupidamisel kokku 2018-2020 tegevuskava koostamise kaks põhimõtet:

Fokuseeritus

  • Prioriteetide, lubaduste ja tegevuste arv võiks jääda samasse suurusjärku nagu kehtivas tegevuskavas (praeguses tegevuskavas vastavalt 2, 4 ja 9).
  • Tegevused peavad olema piisavalt konkreetsed ning rakendatavad tegevuskava elluviimise perioodil, samas ambitsioonikad ning potentsiaalselt olulise mõjuga.
  • Fokusseeritust soovitab ka rahvusvaheline tugiüksus.

Partnerlus

  • Iga osapool võtab endale tegevuskavas kohustusi.
  • Pakutud tegevused peavad olema läbi räägitud nende tulevaste rakendajatega.
 

Tegevuskava koostamise ajakava

 

Aeg Tegevus Tulemus
13.03.2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine 2018 – 2020 AVP tegevuskava koostamise protsessis ja põhimõtetes on kokku lepitud
13.03 – 12.04.2018 Avalik ideekorje Kokku on kogutud ettepanekud avatud partnerluse edendamiseks aastatel 2018-2020
13.04 – 8.05.2018 Ideede arutelud vabaühenduste ja potentsiaalsete elluviijatega. 2018-2020 tegevuskava teksti koostamine Esitatud ideed on läbi räägitud ja koordineerivale kogule on esitatud ettepanek tegevuskava prioriteetideks, lubadustes ja tegevusteks
7.05 – 11.05.2018 AVP nädal Teadlikkus avatud valitsemisest on suurenenud
8.05.2018 AVP koordineeriva kogu kohtumine Kokku on lepitud tegevuskava prioriteetides, lubadustes ja tegevustes
28.05 – 15.06.2018 AVP 2018-2020 tegevuskava eelnõu avalik konsultatsioon
Juuni keskpaik AVP koordineeriva kogu kohtumine
19.06.2018 AVP tegevuskava esitamine Vabariigi Valitsusele Tegevuskava on saanud heakskiidu ja esitatud AVP rahvusvahelisele tugiüksusele
August 2018 Tegevuskava esitamine rahvusvahelisele tugiüksusele
Juuli 2018 – juuni 2020 Tegevuskava elluviimine Tegevuskava lubadused on täidetud
 
     

     

     

    Viimati uuendatud: 12. märts 2020