Pühad ja tähtpäevad

Eestis on üks rahvuspüha – vabariigi aastapäev, 11 riigipüha ning 13 riiklikku tähtpäeva. Rahvuspühal ja riigipühadel on üldiselt vaba päev ja tööd ei tehta.
 

Asutav Kogu määras 27. aprillil 1920. aastal kindlaks esmakordselt riiklikud pühad Eesti Vabariigis. Toona loetleti 13 riigipüha, sealhulgas uusaasta, vabariigi aastapäev, jaanipäev, mardipäev ja üheksa kirikupüha. Lepiti ka kokku põhimõte, et riigipühadel tööl ei käida. 

Taasiseseisvumisel nähti ette lisaks riigipühadele ka riiklikud tähtpäevad. Kehtiv pühade ja tähtpäevade seadus eristati rahvuspüha teistest riigipühadest ning sätestab 14. juuni üleriigilise leinapäevana.

 

Rahvuspüha

Vabariigi aastapäev, iseseisvuspäev - 24. veebruar

 

Iseseisvuspäev on riigi ja rahva pidupäev. 24. veebruaril 1918 avaldati "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. 

Vabariigi aastapäeva tähistamist koorineerib Välisministeerium.

 

Lauri Bambus

riikliku protokolli osakonna peadiretor

 Telefon 637 7500
Lauri.Bambus[at]mfa[dot]ee

 

Riigipüha

Uusaasta - 1. jaanuar

 

Gregoriuse ja Juliuse kalendri järgi algab 1. jaanuaril aasta. Aastaalgust nimetatakse Eestis ka nääripäevaks. Loe veel »

Uusaastale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

Uueaasta tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 

 

Riiklik tähtpäev

Kolmekuningapäev - 6. jaanuar

 

Kolmekuningapäev ehk Jeesuse Kristuse ilmumise päev on kirikupüha. Kolmekuningapäev lõpetab jõuluaja. Loe veel »

Kirikupüha tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 

 

 

Riiklik tähtpäev

Tartu rahulepingu aastapäev - 2. veebruar

 

Vabadussõjas oli Eesti võit täielik. 2. veebruaril 1920 kirjutasid Eesti ja Nõukogude Vene esindajad alla Tartu rahulepingule. Sellega tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks Eesti iseseisvust.

Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamist koorineerib Välisministeerium.

 

Lauri Bambus

riikliku protokolli osakonna peadiretor

 Telefon 637 7500
Lauri.Bambus[at]mfa[dot]ee

 

Riiklik tähtpäev

Emakeelepäev - 14. märts

 

Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Emakeelepäeva tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval.

Emakeelepäeva tähistamist koorineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Tarmu Kurm

kommunikatsiooniosakonna juhataja

 Telefon 735 0154
Tarmu.Kurm[at]hm[dot]ee

 

Riigipüha

Suur reede - liikuv püha

 

Suur reede on Jeesuse Kristuse surmapäev. Sellele eelneb suur neljapäev ja järgneb vaikne laupäev. Loe veel »

Suur reede on liikuv püha, mida tähistatakse ülestõusmispühadele eelneval reedel. 

Kirikupüha tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 

 

Riigipüha

Esimene ülestõusmispüha - liikuv püha

 

Kirikukalendri suurim püha, mis tähistab Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Sellele järgnevad teine ja kolmas ülestõusmispüha. Loe veel »

Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, need algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.

Kirikupüha tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 

Riigipüha

Kevadpüha - 1. mai

 

Kevadpüha tähistatakse volbripäeval ning see märgib kevade lõplikku võitu talve üle. Traditsiooniliselt alustatakse püha tähistamist juba eelneva päeva õhtul. Loe veel »

Kevadpüha tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 

Riigipüha

Nelipühade 1. püha - liikuv püha

 

Nelipüha on kirikupüha, millega mälestatakse Püha Vaimu väljavalamist. Eesti rahvakalendris kannavad nelipühad ka suvistepühade nime. Loe veel »

Kirikupüha tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 
 

Riiklik tähtpäev

Emadepäev - maikuu teine pühapäev

 

Emadepäev on perekondlik pidupäev, millega austatakse ja tunnustatakse emasid. 

Emadepäeva tähistamist koorineerib Sotsiaalministeerium.

 

Karin Volmer

kommunikatsioonijuht

 Telefon 626 9102
Karin.Volmer[at]sm[dot]ee

 

 

Riiklik tähtpäev

Eesti lipu päev - 4. juuni

 

Sinimustvalge Eesti lipp väljendab ühtustunnet. 4. juunil 1884 pühitsesid 24 eesti üliõpilast esimese sinumustvalge lipu. Tudengilipust on saanud rahvast ja riiki ühendav Eesti lipp.

Lipu sünnipäeva tähistamist koorineerib Riigikantselei.

 

Gert Uiboaed

sümboolikanõunik

 Telefon 693 5683
Gert.Uiboaed[at]rk[dot]ee

 

Riiklik tähtpäev

Leinapäev - 14. juuni

 

Me ei unusta lahkunuid. 14. juunil 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis, mille tagajärjel hukkus või tapeti kokku umbes 6 000 inimest.

Leinapäeva tähistamist koordineerib Justiitsministeerium.

 

Katrin Lunt

avalike suhete talituse juhataja

 Telefon 527 6806
Katrin.Lunt[at]just[dot]ee

 

Riigipüha

Võidupüha - 23. juuni

 

Võidupühaga tähistame Eesti vägede vaprust ja kindlat kaitsetahet. 23. juunil 1919 saavutasid Eesti väed pöördelise võidu Saksa Landeswehri üle ja vabastasid Võnnu linna.

Võidupüha tähistamist koordineerib Kaitseliit.

 

Tanel Rütman

avalike suhete osakonna ülem

 Telefon 717 9100
Tanel.Rutman[at]kaitseliit[dot]ee

 

Riigipüha

Jaanipäev - 24. juuni

 

Jaanipäev on põhjala rahvaste suurim suvepüha, kuna sel ajal saavutab valgus suurima võidu pimeduse üle.

Jaanipäeva tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 
 

Riigipüha

Taasiseseisvumispäev - 20. august

 

Rahvuslikul üksmeelel taastati Eesti Vabariik. 20. augustil 1991 otsustas Eesti Ülemnõukogu taastada Eesti iseseisvuse. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust Islandi Vabariik.

Taasiseseisvumispäeva tähistamist koordineerib Riigikogu Kantselei.

 

Anu Mõtlsa

protokolliülem

 Telefon 631 6555
Anu.Motsla[at]riigikogu[dot]ee

 

Riiklik tähtpäev

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev - 23. august

 

Mälestuspäevaga näitame, et mõistame totalitaarsete režiimide inimõiguste rikkumised ning mõistame ja mäletame kuritegude ohvreid ning nende perekondasid. 

Mälestuspäeva tähistamist koorineerib Justiitsministeerium.

 

Katrin Lunt

avalike suhete talituse juhataja

 Telefon 527 6806
Katrin.Lunt[at]just[dot]ee

 

Riiklik tähtpäev

Vanavanemate päev - septembrikuu teine pühapäev

 

Vanavanemate päev on perekondlik pidupäev, millega austatakse ja tunnustatakse vanaemasid ja vanaisasid.

Vanevanemate päeva tähistamist koorineerib Sotsiaalministeerium.

 

Karin Volmer

kommunikatsioonijuht

 Telefon 626 9102
Karin.Volmer[at]sm[dot]ee

 

Riiklik tähtpäev

Vastupanuvõitluse päev - 22. september

 

Eesti on alates 1918. aastast soovinud olla iseseisev. II maailmasõja ajal Eesti suveräänsusest aga ei hoolitud.

22. septembril 1944 langetasid Punaväed sinimustvalge Eesti lipp Pika Hermanni tornis ning algas ligi 50 aastat kestnud okupatsioon. Eesti ei alistunud kunagi ja 20. augustil 1991. aastal taastati Eesti iseseisvus. Loe veel »

Vastupanuvõitluse päeva tähistamist koorineerib Riigikantselei.

 

Gert Uiboaed

sümboolikanõunik

 Telefon 693 5683
Gert.Uiboaed[at]rk[dot]ee

 

Riiklik tähtpäev

Omavalitsuspäev - 1. oktoober

 

Omavalitsuspäeva tähistamisega tunnustatakse linnade ja valdade rolli Eesti arengus ja elus. Tähtpäev võimaldab paremini tutvustada omavalitsuse olemust, tänaseid probleeme ja tegevusi.

Omavalitsuspäeva tähistamist koorineerib Rahandusministeerium.

 

Kai-Riin Meri

kommunikatsiooni osakonna nõunik

 Telefon 611 3094
press[at]fin[dot]ee

 

Riiklik tähtpäev

Hõimupäev - oktoobrikuu kolmas laupäev

 

Eestlased kuuluvad soome-urgi rahvaste perre. Hõimunädalal tutvustatakse ühist kultuuripärandit.

Hõimupäeva tähistamist koorineerib Kultuuriministeerium.

 

Anne-Ly Reimaa

lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht

 Telefon 628 2217
Anne-Ly.Reimaa[at]kul[dot]ee

 

Riiklik tähtpäev

Hingedepäev - 2. november

 

Hingedepäev ehk pühakutepäev on kirikupüha. Eesti rahvakalendris jääb hingedepäev hingedeaja sisse ja sellega tähistatakse saagikoristuse lõppu ja üleminekut talvistele töödele. Loe veel »

Kirikupüha tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 

 

 

Riiklik tähtpäev

Isadepäev - novembrikuu teine pühapäev

 

Isadepäev on perekondlik pidupäev, millega austatakse ja tunnustatakse isasid. 

Isadepäeva tähistamist koorineerib Kaitsevägi.

 

Kerli Dello

peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja

 Telefon 717 2407
Kerli.Dello[at]mil[dot]ee

 

Riigipühad

Jõulupühad - 24., 25. ja 26. detsember

 

Jõulud on kõige tähtsamad rahvakalendri pühad, mis tähistavad üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Kiriklikus traditsioonis on jõulu esimene püha Jeesuse Kristuse sünnipäev. Loe veel »

Jõulude tähistamist riiklikult ei koordineerita.

 

 

Lisaks koordineeritakse riiklikult järgmiste sündmuste tähistamist:

Kuupäev Sündmuse nimetus Koordineeriv asutus
3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Kaitseministeerium
27. jaanuar holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestuspäev Haridus- ja Teadusministeerium
25. märts märtsiküüditamise mälestuspäev Justiitsministeerium
23. aprill veteranipäev Kaitsevägi
8. mai II maailmasõja lõpu aastapäev Kaitseministeerium
9. mai Euroopa päev Riigikantselei
1. juuni lastekaitsepäev Sotsiaalministeerium
1. september teadmistepäev Haridus- ja Teadusministeerium
26. november kodanikupäev Siseministeerium
1. detsember sisejulgeolekupäev

Siseministeerium

Taassünnipäeva (16. november) riiklikult ei tähistata.

 

Töörühm

Riigikantselei juurde moodustati 2011. aastal pühade ja tähtpäevade koordineerimiseks ministeeriumide ning teiste riigi institutsioonide ja asutuste esindajatest koosnev töörühm. Nõupidamistel lepiti kokku riiklikult tähistatavates pühades ja tähtpäevades, nende tähistamise koordineerijates ning vaadati üle tähistamise traditsioonilised tegevused ja üritused.

Töörühma juhiks on valitsuskommunikatsiooni direktor ja liikmeteks Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikantselei, seotud ministeeriumide, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad.

Töörühma nõupidamised toimuvad kord aastas.

 

Gert Uiboaed

sümboolikanõunik

 Telefon 693 5683
Gert.Uiboaed[at]rk[dot]ee

 

 

Viimati uuendatud: 12. november 2018