Eesti Vabariigi 100 juubeliaastal rajati üle Eesti 100 tamme tammikuid. Need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Tamme istutamisega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks sai igaüks jätta endast märgi oma riigi ajalukku ja teha väärika kingituse Eestile.
Tamm on eestlastele olnud läbi aegade püha puu, millega seonduvad mitmed legendid, rituaalid ja uskumused. Tänu tammede pikale elueale kanduvad meie lood ja unistused läbi aegade järeltulevate põlvedeni. Tamm on tugevuse ja kestvuse sümbol, mis sobib hästi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva vääristamiseks.
Tamme sai istutada koduõue, esivanemate maakodusse või koos kogukonnaga rajatavasse tammeparki. Osaledes sõprade, klassi või perega Eesti 100 tamme parkide rajamises saime osa millestki suurest ja igikestvast, ühise väärika eesmärgi nimel.
Igasse maakonda istutati koolinoorte ja omavalitsuste koostöös vähemalt üks tammik. Nende hooldamise eest seisavad hea kohalikud omavalitsused.
Nõuannetega tammikute rajamisel olid abiks metsaspetsialistid RMK-st, Eesti Erametsaliidust, Eesti Metsaseltsist keskkonnaministeeriumist ja Eesti Arhitektide Liidust.
Eesti 100 tamme esindustammik istutati Tamsallu. Selle paiga teeb eriliseks osalt nii nimemaagia kui ka asukoht ise – Tamsalu paikneb keset Eestit ning võimaldab kasvõi rongiga head ligipääsu rajatavale pargile.
Rajatud tammikute asukohti on võimalik vaadata allolevalt kaardilt.
Vaata ka Facebooki ning YouTube'i, et vaadata muljeid pilootprojektist, mis sai alguse juba 2013. aasta sügisel!
Vaata veel: https://ev100.ee/et/eesti-100-tamme
Eesti 100 tamme
Juhendid
1. Korja sügisel tammetõrud
Korja tõrud tammepuu alt. Täisväärtuslikud tõrud varisevad tavaliselt pärast esimesi öökülmi. Siis kogudes on suurem tõenäosus, et tõru ikka idanema hakkab.
2. Otsusta külviaeg
Nüüd on sul valida, kas külvata tõrud sügisel või hoida neid kevadeni sobivas kohas ja siis külvata. Soovituslik on tõru külvata sügisel. Siis on tõru kohe looduslikes tingimustes. Selleks pane kogutud tõrud aiamaale lapiti mulda kuni 5 cm sügavusele. Kui paned mitu tõru, jäta nende vahele ruumi.
3. Tõrude säilitamine külvini jahedas ja niiskes kohas
Kevadkülvini hoia tõrusid jahedas ruumis niiske liivaga täidetud anumas. Säilitamiseks sobib hästi kodune külmkapp või kelder. Kontrolli kogu talve jooksul, et liiv oleks tõrude ümber ikka niiske. Ületalve säilitamisel on oht, et tõru ära kuivab või hallitama läheb!
4. Külva tõru kevadel mulda
Kevadel külva üle talve hoitud tõrud aiamaale lapiti mulda kuni 5 cm sügavusele. Kui aiamaad pole, siis sobib ka lillepott või muu sarnane anum. Selleks pane lillepott rammusat mulda täis ja pista tõru lapiti mulla alla kuni 5 cm sügavusele. Lillepott koos tõruga pane aeda või rõdule. Kasta, nii et muld oleks parajalt niiske, mitte märg. Võimalik on istutada ka sügisel, kuid siis on oht, et viljakale mullale istutades võib ebasoodsa talve korral külm taimed üles kergitada.
5. Raja taimla või tamme istandus
Ületalve hoitud tõrud või juba kasvama läinud tammed tuleb istutada välitingimustesse. Selleks sobib näiteks aianurk, mis on metsloomade eest kaitstud. Kui Sul ei ole sellist aianurka, siis tasub rääkida sõprade-sugulastega ning võimalusel rajada koos tammeistandus. Kui ka see ei õnnestu, võib kirjutada tammed@riigikantselei.ee, ning proovime leida sobiva kasvukoha. Samuti võivad kuni 2018. aasta kevadeni ühendust võtta kõik, kellel on pakkuda tammedele kasvukohta. Tammetaimede ja kasvukohtade kokkuviimiseks on loodud ka Facebooki grupp: https://www.facebook.com/groups/tammed/
6. Oota, vaata ja hoolda
Tärganud tammepuude eest tuleb suvel hoolt kanda – kasta, vajadusel väetada ja kitkuda taime ümbert umbrohi. Suve teisel poolel on tark tegu peenras kasvava tammepuu juured 10 cm sügavuselt alt läbi lõigata. Siis ei kasva peajuur liiga sügavale maasse ning hiljem on lihtsam taime välja kaevata. Potis kasvava taime võid ümber istutada veidi suuremasse potti.
Tärganud tammepuude eest tuleb suvel hoolt kanda – kasta, vajadusel väetada ja kitkuda taime ümbert umbrohi. Suve teisel poolel on tark tegu peenras kasvava tammepuu juured 10 cm sügavuselt alt läbi lõigata. Siis ei kasva peajuur liiga sügavale maasse ning hiljem on lihtsam taime välja kaevata. Potis kasvava taime võid ümber istutada veidi suuremasse potti.
7. Valmista tammepuu talveks ette
Noor puu jääb talveks õue. Et hiired ja jänesed taime ära ei saaks süüa, kata tammepuu potis või peenras kuuseokstega. Pott kata ümbert kinni või kaeva talveks maasse, et külm taimejuuri ära ei võtaks.
Noor puu jääb talveks õue. Et hiired ja jänesed taime ära ei saaks süüa, kata tammepuu potis või peenras kuuseokstega. Pott kata ümbert kinni või kaeva talveks maasse, et külm taimejuuri ära ei võtaks.
8. Kaeva välja ja istuta
Kevadel kaeva peenras kasvavad taimed enne istutamist välja ja kärbi liiga pikki juuri. Transpordiks aseta taimed niiske samblaga või muu sarnase materjaliga täidetud kastidesse. Istutuskoha juures paiguta taimekastid päikese eest varju või kaeva kastist välja võetud taimed maasse ning hoolitse, et taimede juured ära ei kuivaks. Vajadusel kasta neid. Istuta taimed nii ruttu kui võimalik.
9. Hooldamine
Esimestel aastatel vajavad tammed metsloomade kaitseks tara või aeda ümber. Esimeste aastate jooksul saab ka selgeks, millised puud jäävad elama ja millised kuivavad.
10. Tammele sobib kasvamiseks viljakas muld – jänesekapsa ja naadi kasvukoht
Tamm kasvab hästi huumusrikastel liivsavi- või saviliivmuldadel, samuti sõmeralistel lammimuldadel. Liivmuldadel kasvades jääb kõrgusekasv tagasihoidlikuks. Sobivaimad tamme kasvatamiseks on leetjad (KI), leostunud (Kο) leetunud (Lk) või kahkjad (LP) mullad. Nende koodide järgi on võimalik mulla kaartidelt leida täpsemat infot planeeritava tammiku kasvukoha kohta: http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Mullakaart-p33.html
11. Tammesalu istutamisel arvesta, et:
- Puid võib istutada nii ridades kui gruppides, kuid soovitatav on istutada gruppidena ning nii, et üldmulje jääks hiljem võimalikult loodusliku maastikuga sarnane.
- 100 puuga tammesalu istutamiseks kulub umbes 1 hektar maad.
- Tamm on üks enam valgust armastavaid puuliike, mis tähendab, et kui algusaastatel võib rajatavas tammikus olla puid tihedamalt, siis nende kasvades võib tekkida vajadus ka harvendamiseks, valides välja kõige paremakasvulised puud.
12. Tammepargi rajamisel arvesta, et:
- Puud istutatakse hõredamalt, kui tammesalus.
- Vajamineva pinna arvutamisel tuleks meeles pidada, et üks puu vajab vähemalt 12 m² maad.
13. Tamme allee rajamisel arvesta, et:
- Optimaalne kaugus tammede vahel allees on 6-10 meetrit.
- Allee istutamisel võiks kasutada lisaks ka suuremaid istikuid, et kindlustada istutatud allee eluvõimelisus.
- Ohuks on siin see, et lagedal kasvab tamm aeglaselt ja võib saada sõltuvalt asukohast külmakahjustusi.
14. Kui tõrud on ikaldunud või läinud kuivama,
siis võid korjata sügisel uued tõrud ning proovida neist uuesti tammede kasvatamist.
15. Mis on tammega juhtunud, kui ta lehed on kaetud valge kihiga ja nad paistavad pisut kuivanud pruunikad välja?
Siis võib olla tegu üsna levinud tamme haigusega, milleks on tamme jahukaste. Tamme jahukaste põhjustaja on seen Microsphaera alphitoides (teise nimega Erysiphe alphitoides), mis Euroopasse toodi 20. sajandi alguses (esimesed kirjalikud andmed ulatuslikest lehekahjustustest harilikul tammel Euroopa loodeosast Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist 1907. aastast, Venemaalt 1909. aastast, Eestis 1934. aastast). Algpäritolu maaks peeti pikka aega Põhja-Ameerikat ja peresmeestaimedeks sealseid tammesid, kuid DNA-uuringud on näidanud, et seen on hoopis india mangopuu (Mangifera indica) ja brasiilia kautšukipuu (Hevea brasiliensis) lehtede parasiit.
Seene valge niidistik kahjustab peamiselt noori lehti. Eluohtlik on ainult tamme seemikutele ja kuni 5 aasta vanustele noortele puudele, millel lehti kahjustades ja enneaegselt varisema sundides võib esile kutsuda kasvu pidurdumise, mille tagajärjel ei pruugi võrsed puituda ja muutuvad pakasele vastuvõtlikuks ning hävivad talvel.
Seen omab mitut arengujärku. Suvel on seenel lülieoste järk (seeneniidistikule moodustuvad sama värvi niidikujulised lülieostekandjad) ning suve lõpus ja kevadel kotteoste järk (moodustuvad alguses kollased, siis kollaseks ja lõpuks pruunikasmustaks värvuvad kerajad peiteoslad).
Noorte lehtede nakatumine toimub suvel valmivate lülieoste ning suve lõpus ja kevadel kotteoste abil. Alguses tekivad lehele seeneniidistiku laigud, mis hiljem laienevad ja ühinevad. Tugeva kahjustuse korral lehe koed hävivad ja pruunistuvad laiguti ning kahjustuse süvendes lehed muutuvad üleni pruuniks ja varisevad.
Seen talvitub maas olevatel tammelehtedel asuvate peiteoslatena, millest vabanevad eosed lendavad esmalt puu alumistele noortele lehtedele. Samuti talvitub seen niidistikuna pungadel. Nakkuvad noored, veel täielikult välja arenemata lehed või vesivõsude lopsakad lehed. Vähem nakkuvad varakult (mais) kasvama hakanud võrsete lehed, tugevalt aga suve lõpus (juuli lõpus, augustis) toimuva teiskasvu võrsete lehed.
Kui kevadel tammel hiliskülmade tõttu hävivad esimesed lehed, siis hiljem tekkivad asenduslehed on tamme-jahukastele vastuvõtlikumad.
Jahukastete kahjustus on intensiivsem põuaperioodide järel, kui puu on nõrgestunud.
16. Mida teha tamme jahukaste vastu?
Tamme-jahukaste tõrjeks sobib preparaatidest Topas 100 EC (pdf).
Mayeri rohelise seebi lahus aitab juhul, kui kohe pärast avastamist juunis pritsitakse tamme lehti. Pritsimist tuleb korrata vast iga 2 (3) nädala tagant ja/või pärast suuremaid sadusid. Nimelt ei talu jahukasteseened leeliselist keskkonda ja seebilahus on leeliseline ning takistab seeneniidistiku arengut. Varasemal ajal, kui rohelist seepi müüdi pastana, soovitati rohelise seebi mõju suurendamiseks lahusesse lisada pesusoodat (10 liitri lahuse kohta võtta 40–50 g pesusoodat ja 35 g rohelist seepi).
17. Kuidas vältida tamme jahukaste levikut?
Praegu sügisel on tähtis jahukastest kahjustunud varisenud tammelehed hoolikalt kokku korjata ja mitte lähikonnas kompostida, vaid pigem põletada ohutus kohas. Kahjustunud lehtedel olevad kotteosed on kerged ja võivad kaugele levida. 200 m raadiuses on nakkumisoht suurim.
18. Kui soovid liituda Eesti 100 tamme parkide rajamisega
Tõrusid on võimalik korjata veel 2014. aasta sügisel ning alustada neist juhendite järgi tammede kasvatamist. Kui soovite leida oma kooli, seltsi või ühingu nime Eesti 100 tamme parkide istutajate nimekirjast, siis selle sooviga tuleks saata e-kiri:tammed@riigikantselei.ee
Koostanud
Keskkonnaministeeriumi metsaosakond
koostöös Keskkonnaameti, Riigikantselei ja Tallinna Botaanikaaiaga
Tammede istutajad
Selleks, et Eesti 100 tammepargid, salud või alleed kasvaksid kõikjal Eestis, on igast maakonnast andnud nõusoleku osaleda tammiku rajamiseks vähemalt üks omavalitsus. Tammikute istutamiseks vajalike puude kasvatamisel löövad kaasa aga kooliõpilased, kes alustasid 2013. aasta sügisel tammetõrude korjamist. Neist tõrudest kasvatatakse istikud 2018. aasta kevadeks, et rajada oma kodukohta tammik, mis on kingitus meie oma riigi juubeliks.
Nõusoleku tammikute rajamises kaasalöömiseks on andnud maakondadest järgmised koolid:
Harjumaa: Viimsi kool (osales ka pilootprojektis), Keila kool, Tallinna Toomkool, Tallinna reaalkool, Tabasalu Tibutare lasteaed, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium
Hiiumaa: Kärdla Ühisgümnaasium, Käina Gümnaasium, Lauka Põhikool, Emmaste Põhikool, Palade Põhikool ja Suuremõisa Põhikool (osaleb ka pilootprojektis)
Ida-Virumaa: Kiviõli I Keskkool (osaleb ka pilootprojektis), Kohtla-Nõmme kool, Tudulinna põhikool, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium
Jõgevamaa: Jõgeva Põhikool, Voore põhikool
Järvamaa: Paide Ühisgümnaasium
Läänemaa: 4 Lääne-Nigula valla kooli- Taebla Gümnaasium, Palivere Põhikool, Risti Põhikool ja Oru kool. Lihula Gümnaasium, Metsküla Algkool
Lääne-Virumaa: Tamsalu Gümnaasium
Põlvamaa: Kõlleste valla koolid, vedajaks Krootuse põhikool, Veriora valla koolid, vedajaks Viluste põhikool
Pärnumaa: Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Sindi Gümnaasium, Pärnu Vabakool
Raplamaa: Märjamaa Gümnaasium, Kohila Gümnaasium
Saaremaa: Saaremaa Ühisgümnaasium, Aste põhikool
Tartumaa: Ilmatsalu lasteaed Lepatriinu, Tartu Katoliku Hariduskeskus, lisaks rajatakse Tartumaa tammik Eesti Rahva muuseumi juurde paljude linna ja maakonna koolide koostöös
Valgamaa: Pühajärve Põhikool, Otepää Gümnaasium, Ala Põhikool, Tõrva Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium
Viljandimaa: Suure-Jaani Gümnaasium, Viljandi gümnaasium, Viljandi Huvikool,
Võrumaa: Urvaste kool
Oma osalemisest on veel teatanud järgmised organisatsioonid ja inimesed:
Harjumaa: Kodutütarde Tallinna ringkond
Järvamaa: Toivo Lilum
Pärnumaa: Lottemaa
Raplamaa: Maaleht
Viljandimaa: MTÜ Suguseltside muuseum
Võrumaa: MTÜ Viitka
Politsei- ja Piirivalveamet
MTÜ Eesti Naabrivalve
Harjumaa: Kodutütarde Tallinna ringkond
Järvamaa: Toivo Lilum
Pärnumaa: Lottemaa
Raplamaa: Maaleht
Viljandimaa: MTÜ Suguseltside muuseum
Võrumaa: MTÜ Viitka
Politsei- ja Piirivalveamet
MTÜ Eesti Naabrivalve
Huvitavad faktid tammede kohta
Tammikud moodustavad Eesti metsadest alla 0,5%.
Tamme perekonda kuuluvast ligi 450 liigist kasvab Eestis looduslikult ainult üks – harilik tamm.
Tamm talub lühiajalist põuda ja üleujutust ning on linnatingimustes õhusaastele vastupidav. Ta on tormi- ja põuakindel, tugev juurestik aitab saada sügavalt toitaineid ja põuaga vett.
Tormikindluse ja pika eluea tõttu on tammed ja männid Eesti oludes kõige reaalsemad elujõulised säilikpuud metsade loodusliku mitmekesisuse hoidmisel.
Täisväärtuslikud tõrud varisevad pärast esimesi öökülmi.
Tõrud võivad kaotada idanemisvõime mitmesugustel põhjustel. Idanemisvõime võib kaduda liigse kuivuse tõttu. Valminud tõrudes on 70–80% vett, kui niiskus langeb 40 protsendini, siis idanevus kaob. Samuti kaotavad tõrud idanemisvõime külmumise pärast, kui tõrude temperatuur on langenud alla –7 ˚C. Sooja ja niiske ilmaga võivad tõrud idaneda juba samal sügisel, seda isegi enne puult varisemist!
Kasvukohatüüpidest sobivad jänesekapsa, sinilille, naadi – seega kõige viljakamad kasvukohad, aga ka kastikuloo kasvukohatüüp.
Tamme saab istutada ja külvata nii ridade kui ka lappidena. Maapinda võib külviks ette valmistada samamoodi kui okaspuudele: madalate vagudena, kobestatud ribadena, lappidena.
Tamm on enamasti aeglasekasvuline kogu pika eluea jooksul. Intensiivsem kõrguskasv algab siis, kui on moodustunud korralikult arenenud juurestik ning puu on maapinnalähedasest külmakihist välja jõudnud. Pärast võrade liitumist, 10–20-aastaselt, võib tammede kõrguse juurdekasv ulatuda kuni ühe meetrini aastas.
Tamme folkloor
Tammejutud ehk tammedest Eesti folklooris
Rahvajutumotiividest esineb tammede kohta näiteks: (rootsi) kuninga istutatud puu, tähtsate isikute peatuskoht, peidetud varandus, puuks muudetud inimesed, puu kui pelgupaik, mõisaaegne peksu- või poomispuu, puu sõjamehe haual (need võivad käia ka pühapuude kohta). Puude austamine, ohvriannid, puude kõnelemine jms on ka muidugi rahvausundis teemaks. Puust võib joosta verd. Siis on rida mingi sündmuse või isiku mälestuseks istutatud puid, aga ka õuepuid, ristipuid jms. Suulises traditsioonis esineb ka piirkondlikke erisusi.
Tammed kui sümbolid
Sümbolväärtuse kujundab enamasti pärimus, mida juba kuulsaks saanute puhul trükisõna ja meedia omakorda võimendab ning kujundab. Suur üksik puu on maastikus pilgupüüdja ning üksiti nagu märklaud, mis rahvajutte paljude inimpõlvede vältel enda külge tõmbab. Nt Kernu kadaka ja Viiralti tamme olevat istutanud Rootsi kuningas, Rannamõisa tamme aga keisrinna Katariina. Lehmja tammikus on tegemist puuks muutunud pulmalistega ning puudest arvatakse raiumisel voolavat verd. Mõnegi puu puhul on kõneks ohverdamine, raiekeeld jm pühakspidamisele otsesõnu viitavad motiivid. Puude puhul on olulised parameetrid ka jämedus, kõrgus ja vanus, mille alusel on hea "edetabeleid" koostada.
Mõni puu on jäädvustatud kunstis
Eelnevalt loetletud tingimustele vastavatel puudel on eeldusi saada representatiivseks ka embleemi või märgina. Näiteks Tamme-Lauri tamm on oluline kogu Eesti jaoks: tänu looduskaitsja Jaan Eilarti ideele kasutada puu kujutist 10-kroonisel sai temast riikliku tähtsusega sümbol. Tamme-Koorti tamme tuntakse nüüd Viiralti tamme nime all. See puu on nüüd tänu graafilisele lehele, mis erilisel viisil on mõjunud eestlaste rahvustunnetele, saanud üheks Viljandimaa sümboliks ning ta on üks tuntumaid põlistammi Eestis.
Pikaealisus ja pärimus
Vana puu iseenesest on pikaealisuse ja elujõu sümbol, hingelähedane paljudele eestlastele. Puu elab palju kauem kui inimene. Nii on ka mõistetav, et "omana" tunnetatud tähtsa puu kujutis valitakse sümboliseerima oma riiki, valda või küla erinevatel märgilise tähendusega paberitel-dokumentidel (nt Kernu kadakas Kernu valla sümboolikas, Lehmja tammiku nimelised puud Rae valla kutsekaardil). 1930. aastatel andis ERM välja postkaardisarja sajandialguse fotodega esinduslikumatest pühapaikadest (sh Johannes Pääsukese fotod, mis on arvatavasti vanimad visuaalsed kujutised meie eakamatest pühapuudest, sh Võlla tamm Muhu khk, Rannamõisa tamm Kodavere khk).
Pühade hiiepuudega (tammedega) seostub ka eestlaste rahvuslik identiteet, mis ammutab jõudu "muistse vabadusajaga" seostatud pärimusest.
Sümboliks saanud puu surm võib ilmekalt nähtavale tuua kogukonnas parajasti valitsevad mõttesuunad ja väärtushinnangud. Endiselt au sees on trossiga toestatud Kuremäe tamm, mis lehtis viimast korda 1990. aastatel. Lehmja tammiku Kerjuse saatus võeti vallavanema algatusel arutlusele internetis Rae Valla avalikus foorumis. Kiire kinnisvaraarenduse poolest tuntud Tallinna-lähedase valla kodanike seas leidus ka neid, kes arvasid, et samblaga kaetud kuivanud puutüvi jätab vallast räämas ja lohaka mulje. Arutelu lõppes siiski otsusega puu alles jätta.
Meil on palju pärimustekste hävinud pühapuude kohta, kuid info muutub märksa konkreetsemaks, kui on olemas foto või joonis (nt Samma hiie nüüdseks hävinud pühast tammest on foto 1913. aastast).
Tamm meditsiinis
Oluline on tamm ka uskumustes ja meditsiinis. Nagu paljude muude taimede ja puudega, nii ka tamme erinevaid osi on kasutatud rahvameditsiinis (tammevihaga vihtumine, lehtedest ja koorest tee, leotise või keedise tegemine kõhuhaiguste jm puhul), tammetõrude rohkuse järgi on ennustatud talvis lumerohkust jne.
Autor: Mari-Ann Remmel, Eesti Kirjandmusmuuseumi teadur
Lugemissoovitused
Kui soovite rohkem teada tammikutest ja tammede hingeelust, siis soovitame lugemiseks mõningaid artikleid ja raamatuid:
Sinasõprus tammega Viktor Masing
Tammikuid võiks Eestis rohkem kasvada Hardi Tullus
Puude kuningas - tamm Eda Tetlov
Tammed igavikuks Aimur Joandi
Tammikuid võiks Eestis rohkem kasvada Hardi Tullus
Puude kuningas - tamm Eda Tetlov
Tammed igavikuks Aimur Joandi
Eesti 100 tamme logo
