Kandideerimine

 

Pidevalt uuenev informatsioon Euroopa Liidu institutsioonide tööpakkumistest on üleval Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) koduleheküljel. 

Informatsiooni käimasolevatest ja tulevastest konkurssidest on võimalik jooksvalt jälgida EPSO blogi , Facebooki ja Twitteri kaudu.

Samuti leiate kõikide institutsioonide konkursiteated Euroopa Liidu Teataja C-seerias (ELT, EU Official Journal).

Eesti seisukohalt olulisemaid EL tööpakkumisi võib leida ka EU Careers Estonia lehelt.

 
 

Euroopa Liidu institutsioonidesse tööle kandideerimine on pikk protsess, mis nõuab järjekindlust ja eelnevat ettevalmistust. Alljärgnevad punktid annavad ülevaate EL personalivaliku protsessist, selle erinevatest etappidest ning püüab ELi asutustesse töölepürgijaid abistada nõuannetega protsessi edukaks läbimiseks.

EL institutsioonidesse tööle saamiseks on laias laastus 2 võimalust:

1) läbida iga-aastane EPSO üldkonkurss (AD, AST või jurist-lingvistide profiilidele), mille tulemusena on võimalik jõuda reservnimekirja, kust institutsioonid endale vajadusel uusi töötajaid valivad või

2) läbida konkreetne mõne institutsiooni või asutuse konkurss konkreetsele ametikohale, mis toimuvad jooksvalt vastavalt vajadusele.

Enamasti on konkursside ülesehitused sarnased ja lähtuvad üldjoontes Euroopa Personalivaliku Ameti ehk EPSO  (European Personnel Selection Office) väljatöötatud skeemist (dokumendivoor, testimine, intervjuud või hindamiskeskus). Siiski tuleb igal konkreetse konkursi puhul tutvuda selle tingimuste ja käiguga.

Soovitame kindlasti tutvuda ka  EPSO koduleheküljel oleva informatsiooniga ELi personalivärbamise põhimõtete kohta. EPSO korraldab 10 erineva EL institutsiooni personalivärbamist ja –konkursse ning  on esmane kontaktpunkt igaühele, kes soovib ELi heaks töötada. EPSO veebisaidil selgitatakse valikumenetlust ning antakse nõu konkurssideks valmistumisel. Lisaks EPSOle korraldavad eraldi värbamist mõned institutsioonid ja EL ametid ning detsentraliseeritud asutused.

Lisaks EPSOle korraldavad eraldi värbamist mõned institutsioonid ja EL ametid ning detsentraliseeritud asutused.

 

Enne kandideerima asumist

 

EL institutsioonidesse nagu tegelikult ka igasugustele muudele töökohtadele kandideerides tuleks kõigepealt alustada ettevalmistusega (829.07 KB), tunda oma tugevusi ja oskusi, seejärel selgitada välja sobilikud töötamisvõimalused, sobitada oma oskused nõuetega kokku ning viimaks asuda kandideerima.

Vaata  ka europassi kodulehelt abimaterjale, mis võimaldavad sul selgesti kirjeldada oma oskusi ja kvalifikatsioone ning teha need Euroopas üheselt mõistetavaks.

 

Nõuded

 

Enne avalduse saatmist tuleks kriitiliselt hinnata, kas vastad ametikoha nõuetele. Näiteks mõningal juhul on vajalik eelnev töökogemus, mida hakatakse arvestama alates esimesest töökohast, peale vajaliku kraadi omandamist. Lisaks on enamasti oluline võõrkeelte oskus.

EL avalikul konkursil või valikumenetluses osalemiseks peab kandidaat:

  • olema ELi liikmesriigi kodanik;
  • omama kõiki ELi kodanikuõigusi;
  • olema täitnud kõik sõjaväeteenistusega seotud seadusjärgsed kohustused;
  • valdama ühte ELi ametlikku keelt (sh eesti keel) väga heal tasemel ja oskama rahuldavalt mõnda teist ELi ametlikku keelt, kusjuures neist vähemalt üks peab olema inglise, prantsuse või saksa keel;
  • keelealase konkursi puhul valdama vabalt ühte ELi ametlikku keelt ning omama põhjalikke teadmisi veel kahest , kusjuures neist vähemalt üks peab olema inglise, prantsuse või saksa keel.

Lisaks peab kandidaat täitma konkreetses konkursiteates või osalemiskutses kirjeldatud kvalifikatsiooni ja töökogemusega seotud erinõuded

Haridusega seotud miinimumnõuded sõltuvad ametikohast.

Üldiselt:

  • kõigi kõrgharidust mitte-eeldavate ametikohtade puhul on nõutav (vähemalt) keskharidus;
  • kõigi kõrgharidust eeldavate ametikohtade  puhul on nõutav vähemalt ülikooliharidus (kolm aastat õpinguid).
  • Mõnikord on vajalik töökogemus asjaomases valdkonnas.

Vanusepiiranguid ei ole, kuid ametnikud lähevad ca 65-aastaselt pensionile.

 

Testimine

 

EPSO konkursi etapid ja läbiviimise kord on kirjeldatud EPSO avalike konkursside juhendis.

Konkursiteate ilmumisest kuni väljavalitud kandidaatide reservnimekirja arvamiseni võib kuluda 9 kuud kuni 1 aasta.

Konkursi tulemusena koostatakse reservnimekiri, mis kehtib üldjuhul  1 aasta (võimalik on ka nende pikendamine) ja millest institutsioonid saavad töötajaid valida ning konkreetse ametikoha intervjuule kutsuda. Kui kandidaat reservnimekirja ei pääse, st langeb konkurentsist, siis tuleb uuel konkursil uuesti kandideerida ja testid läbida, varasemaid testi tulemusi ei säilitata.

Kõiki EL struktuuridesse töölesoovijaid testitakse ja hinnatakse järgmiste oskuste alusel:

Oskused

Oskuse seletus

Analüüsi- ja probleemide lahendamise oskus Oluliste asjaolude tuvastamine keerukate probleemide puhul ning loominguliste ja teostatavate lahenduste leidmine.
Suhtlemisoskus Selge ja täpne suuline ja kirjalik suhtlemine.
Kvaliteedi ja tulemuste tagamise oskus Kvaliteetsete töötulemuste saavutamiseks isikliku vastutuse võtmine ja initsiatiivi ülesnäitamine kindlaksmääratud menetlusi järgides.
Õppimis- ja enesearendamisvõime Individuaalsete oskuste ning organisatsiooni ja selle keskkonda puudutavate teadmiste arendamine ja parandamine.
Prioriteetide seadmise ja organiseerimise oskus Olulisimate ülesannete esikohale seadmine, töötamine paindlikult ning oma töökoormuse tõhus organiseerimine.
Pingetaluvus Tõhususe säilitamine ka suure töökoormuse puhul, positiivne toimetulek organisatsiooniliste pingetega ning kohanemine muutuva töökeskkonnaga.
Teistega koos töötamise oskus Meeskonnatöö ja organisatsiooni piire ületav koostöö ning inimeste erinevuste austamine.
Juhtimisoskus (nõutav AD-kategooria ametnike puhul) Inimeste juhtimine, arendamine ja motiveerimine töötulemuste saavutamiseks.

Sisuliselt tähendab see, et kõik testid ja ülesanded on ülesehitatud selliselt, et vastustest on võimalik välja lugeda teavet kandidaadi ühe või mitme oskuse kohta.

Kuna konkurssidel osaleb sageli tuhandeid inimesi üle Euroopa, kasutatakse parimate kandidaatide väljasõelumiseks esmalt arvutipõhiseid teste.

Teste viiakse läbi kõigis EL liikmesriikides ja neid on võimalik teha ka arvutikeskustes üle maailma.

 

 

 

Arvutipõhised testid (Computer-Based Tests, CBT)

 

Arvutipõhiseid teste on 4 – verbaalse, matemaatilise ja abstraktse mõtlemise testid ning olukorra lahendamise test. Kõik testid on valikvastustega.

Esimesed kolm testi tuleb teha emakeeles (mis on ühtlasi  üks ELi ametlik keel), olukorra lahendamise test on inglise, prantsuse või saksa keeles.

  • Verbaalse mõtlemise testi pikkus on 35 minutit ning selle aja jooksul tuleb leida vastused 20 küsimusele. Testi käigus hinnatakse kandidaadi suutlikkust saada lühikese ajaperioodi jooksul õigesti aru tekstidest erinevatel teemadel. Tekstilõikude pikkuseks on ca 200 sõna ja vastama peab küsimusele, milline järgnevast 4 väitest on korrektne/ ebakorrektne.
  • Matemaatilise mõtlemise testi pikkus on 20 minutit ning selle aja jooksul tuleb leida vastused 10 matemaatilisele küsimusele. Vastuste leidmine eeldab tehteid ja loogilist mõtlemist. Suures ulatuses kasutatakse tabeleid, graafikuid jne, kust tuleb endal vajalikud algandmed välja lugeda ning seejärel nendega tehteid teha.
  • Abstraktse mõtlemise testi pikkus on 10 minutit ja selle aja jooksul tuleb vastata 10 küsimusele. Testi ülesandena tuleb leida järgmine/puuduv kujund loogilises jadas.
  • Olukorra lahendamise testi pikkus on 30 minutit ja selle aja jooksul tuleb vastata 20 küsimusele. Igas küsimuses kirjeldatakse ühte tööelus ettetulevat olukorda ning palutakse määrata kõige tõhusam tegevus, mida selles olukorras ette võtaksid, ja kõige vähem tõenäoline tegevus, mida ette võtaksid. Testi eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd kandidaat sobib ametikohale ning kuivõrd kirjeldatud töö sobib kandidaadile.

Arvutipõhiste testide läbimisel informeeritakse kandidaati tema punktisummast. Lähtudes üldisest kandidaatide tasemest kehtestatakse punktisumma lävend, mille ületajad pääsevad edasi konkursi järgmisesse etappi ning mis  toimub ca 2-5 kuud pärast arvutiteste.

Enamasti on konkursi teine etapp hindamiskeskus, mis koosneb neljast osast. Kandidaadid kutsutakse 5-6 kaupa Brüsselisse, kus nad pannakse ühe päeva jooksul proovile 3-4 harjutusega:

  • Kirjalikult teostatav juhtumianalüüs (võib toimuda teistest osadest eraldi ja arvutipõhiselt). Kandidaadile antakse hulk erinevat kirjalikku materjali mingil teemal ning kahe ja poole tunni jooksul tuleb selle põhjal koostada kirjalik ülevaade, mis kirjeldaks võimalikke edasisi tegevusi, pikemaajalisi soovitusi komisjoni strateegia muutmiseks jne.
  • Rühmatöö mingil etteantud teemal. Kandidaadile antakse samuti hulk kirjalikku materjali tutvumiseks ning palutakse „koosolekule“, kus koos teiste kandidaatidega tuleb leida vastus mingile küsimusele ning jõuda ühiselt otsusele. Põhimõtteliselt on tegemist rollimänguga. „Koosolekut“ jälgivad ja kandidaatide käitumist hindavad hindajad. Ülesande pikkuseks on 60 minutit.
  • Suuline ettekanne etteantud teemal. Kandidaadile antakse taas hulk erinevaid materjale mingil teemal ning palutakse välja töötada ettepanekud väljamõeldud probleemi lahendamiseks. Ettepanekud tuleb esitada väikesele kuulajaskonnale, kasutades vajadusel ka tahvlit oma esinemise ilmestamiseks. Ülesande pikkuseks on 60 minutit.
  • Oskuspõhine intervjuu, mille eesmärk on koguda infot kandidaadi üldiste oskuste kohta, lähtudes põhimõttest, et inimese senine käitumine on aluseks tulevasele tegevusele. Intervjuu põhiraskus on kandidaadi varasemal töökogemusel ning selle pikkuseks on 40 minutit.

Harjutuste käigus jälgitakse kandidaadi käitumist erinevates olukordades ning hinnatakse seda.

Hindamiskeskuse ülesanded ühekaupa võttes pole keerulised, keerukaks teeb selle etapi läbimise asjaolu, et ülesanded tuleb täita üksteise järel ühel päeval ning nende teemad on kõik erinevad. Seega lühikese ajavahemiku jooksul tuleb kiirelt, kuid samas oskuslikult, end sisse lugeda uutesse teemadesse ning suuta mõelda, kuidas tõhusalt olukordi lahendada.

Hindamiskeskuse tulemused selguvad 5-6 kuud pärast selle läbimist ning seejärel teavitatakse kandidaati, kas ta on lisatud reservnimekirja ehk edukalt EPSO konkursi läbinud.

 

Ettevalmistus ja soovitused

 

Soovitusi ELi institutsioonidesse tööle kandideerijatele:

EPSO konkursil eduka esinemise üheks aluseks on tõsise huvi ja soovi olemasolu ELi institutsioonidesse tööle asuda. Kuna konkurss on pikk ja tõsine, siis sõltub selle läbimise edukus pühendumisest, eesmärgile keskendumisest, motiveeritusest ning ettevalmistusest.

Kvaliteetse kandideerimistaotluse koostamiseks tuleb varuda piisavalt aega.

Kindlasti on vajalik ja abiks eelnev põhjalik ettevalmistus ja praktiline harjutamine! Iga testi puhul tuleks teada, mis ootab ees, leida oma nipid ja meetodid, kuidas      küsimustele/ülesannetele läheneda, kuidas tulla toime ajaraamiga. Oluline on näiteks nii testi keel kui ka asjaolu, et ülesandeid tuleb lahendada arvutiekraanil.

Pelgalt CV saatmine institutsioonidesse ja testide edukas läbimine ei garanteeri veel  konkursi edukat läbimist. Just intervjuu ning hindamiskeskus otsustavad teie silmapaistvuse ning suutlikkuse. Kasulik on ennast ette valmistada ka intervjuuks ja hindamiskeskuseks. Selleks tuleks ühendust võtta Riigikantselei EL Sekretariaadi või Eesti Alalise Esindusega ELi juures, kes aitavad teid meeleldi ettevalmistusel, jagades täiendavaid nõuandeid ning võimalik on intervjuu või hindamiskeskuse simulatsioonide korraldamine.

Proovitestid

 

Mõned täiendavad näidisülesanded, info- ja õppematerjalid (pole ametlikult EPSOga seotud ega EPSO poolt volitatud):

 

 

Kandideerimisavalduse esitamine

 

Esitage oma avaldus läbi EPSO kandideerimisel siin.

 

Teatavasti on mõni lõunamaalane suuteline žestikuleerides rääkima minutis sama palju, kui eestlane tunnis ja  müüma end üldjuhul intervjuul edukamalt kui tagasihoidlik eestlane. Simulatsiooniintervjuul tunnetate oma tugevusi ning nõrkusi, missugused küsimused tekitavad ebakindlust, mida tuleks enne otsustavat intervjuud veel täpsustada ning läbi harjutada. Simulatsioon annab kandideerijale ettekujutuse, kuidas intervjuu või hindamiskeskus välja näeb, mis laadi küsimusi/ülesandeid esitatakse ning annab võimaluse vastused ja taktika eelnevalt ette valmistada, mis lisab pärisolukorras enesekindlust.

Tõik, et 57% vestluse infost moodustab kehakeel, 35% hääletoon ning 8% sõnad ise, näitab selgelt praktiseerimise ja end kõikvõimalikeks olukordadeks ettevalmistamise olulisust. Nagu Sokrates on öelnud: „Inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust,“ nii soovitame ka meie teil harjutamist tõsiselt võtta, et intervjuul täiuslikult esineda. 

     

    Viimati uuendatud: 22. november 2017