Sa oled siin

Avaleht Valitsuse toetamine OECD riigivalitsemise raport

OECD riigivalitsemise raport

 

 

2011. aastal esitletud OECD raport „Ühtsema riigivalitsemise suunas“ on Eesti riigivalitsemise kohta koostatud analüüs, milles hinnatakse Eesti riigivalitsemist tervikuna. 

 

2015. aasta OECD raport " Valitsuseülese strateegilise suutlikkuse ja piirideüleste e-teenuste edendamine" on Eesti ja Soome kohta valminud ühisraport riigivalitsemise korraldusest ja piiriüleste e-teenuste arendamisest.

 

 

    OECD raport

     

    Raporti "Ühtsema riigivalitsemise suunas" soovitused


    18. märtsil 2011 esitletud OECD raport toob välja konkreetsed soovitused kolmes valdkonnas:

    • Valitsuse kui terviku põhimõtete rakendamine

      Eestil tuleb liikuda ühtsema riigivalitsemise suunas. Selleks tuleb muuta keskvalitsuse tööd ja selle ümberkorraldamist paindlikumaks, parandada koostööd erinevate asutuste vahel ning keskenduda senisest enam valitsuse eesmärkide ühisele elluviimisele.

    • Ühise tegevuskava kujundamine

      Eestil on vaja pöörata rohkem tähelepanu nende teemadega tegelemisele, mis puudutavat mitme ministeeriumi vastutusala ning horisontaalse koordinatsiooni arendamisele.
       

      Samuti on vaja luua võimalused avaliku teenistuse ühtsemaks toimimiseks. Selleks tuleb suurendada valitsusadministratsiooni paindlikkust prioriteetsete teemadega tegelemisel, ametkondade ümberkorraldamisel ja ressursside juhtimisel.
       

      Raport soovitab ka otsuste ettevalmistamisel senisest rohkem tähelepanu pöörata mõjude analüüsile.

    • Avalike teenuste efektiivne pakkumine

      Avalikke teenuseid on vaja pakkuda terviklikumalt, et nende kättesaadavust kogu riigis parandada. Suurendada tuleb riigipoolse töö efektiivsust regionaalsel tasemel vaadates ümber maakondade ülesandeid ja integreerides halduspiirkondi.
       

      Tuleb leida võimalusi nii riigi kui omavalitsuste pakutavate avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks omavalitsustes.

      Omavalitsuste poolt pakutavate teenuste tulemuslikumaks pakkumiseks ja kvaliteedi parandamiseks soovitatakse raportis senisest enam soodustada omavalitsuste vabatahtlikku koostööd ning pöörata rohkem tähelepanu terviklike regionaalprogrammide väljatöötamisele.

    Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise
    tegevuskava

     

    Esialgne kava OECD raporti soovituste elluviimiseks koostati 2011. aastal. Kava uuendatud versioon kinnitati valitsuskabineti otsusega 15. detsembril 2014. See on ühtlasi eesmärke ning indikaatoreid seadev strateegiline poliitikaraamistik EL vahendite kasutamiseks haldusvõimekuse valdkonna arendamisel ja kannab nime "Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskava". 
     
    Tegevuskava eesmärk on suurendada riigi pikaajaliste ja valdkonnaüleste probleemide lahendamise võimekust.  
     
    Tegevuskavas seatakse kolm sihti, mida indikaatoritena jälgida: 
    • valitsuse töö on tõhusam ja halduskoormus väheneb
    • valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast ei kasva
    • valitsemissektori kulutuste osakaal SKPst ei suurene
     
    Tegevuskava peamised tegevussuunad
     
    1. Paindlikum valitsemiskorraldus
    2. Valdkonnaüleste programmide rahastamine ja tegevuspõhine eelarve
    3. Poliitikakujundamise võimekuse arendamine
    4. Temaatiliste rakkerühmade ja horisontaalsete võrgustike kasutamine
    5. Õiguskeskkonna ja õigusloome kvaliteedi arendamine olulistes valdkondades
    6. Riigi personalipoliitika kohandamine demograafiliste trendidega
    7. Personali haldussuutlikkuse arendamine 
       
    Esmatähtsana toetatakse tegevuskavas uusi laiapõhjalisi struktuurseid muudatusi, mille elluviimise tulemusena: 
     
    • suureneb poliitikakujundamise võimekus;
    • saavutatakse paremad avalikud teenused;
    • väheneb halduskoormus kodanike ja ettevõtete jaoks;
    • paraneb osaliste koostöö; 
    • kaasneb tõhusam ressursikasutus.
     
    Seejuures on eelistatud erinevate ministeeriumite koostöös elluviidavad uuendused.

    Tegevuskava elluviimiseks kasutatakse struktuurivahendeid Euroopa Sotsiaalfondist prioriteetse suuna nr 12 „Haldusvõimekus“ meetmetest. Vaata täpsemalt.

     

     

    Raport ja tegevuskava allalaadimiseks

    OECD Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Government Approach (400 lk, inglise keeles) (7.16 MB)
    OECD Public Governance Reviews. Towards a Single Government Approach. Assessment and Recommendations (82 lk, inglise keeles) (2.19 MB)
    OECD raporti „Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Government Approach. Assessment and Recommendations“ (mitteametlik tõlge, 82 lk) (1.84 MB)
    OECD raporti soovituste lühikokkuvõte (30.61 KB)
    OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskava - eelmine 2011. a. versioon (34.18 KB)
    Action plan for implementation of OECD Public Governance Review - previous 2011 version (150.46 KB)
    Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskava (119.62 KB)
    Action Plan for Administrative capacity and OECD Public Governance Review (606.38 KB)
     

    Eesti, Soome ja OECD ühisraport " Valitsuseülese strateegilise suutlikkuse ja piirideüleste e-teenuste edendamine"

     
     
     
    Eesti, Soome ja OECD algatasid 2013. aastal ühisprojekti, mille tulemusel valmis riigi- ja e-valitsemise teemaline raport.
     
    OECD soovitab suurendada valitsuse paindlikkust oma ressursside kasutamisel ja alustada piiriüleste e-teenuste pilootprojektide läbiviimist. Samuti soovitab OECD valitsuse tegevust rohkem fokusseerida ja keskenduda kolmele kuni viiele strateegilisele eesmärgile ning suurendada valitsuse õigust organisatsiooniliste, rahaliste ja personaliressursside kasutamisel, et neid rohkem valitsuse prioriteetide elluviimisele suunata.
     
    Raportis soovitatakse ka luua valitsuse strateegiliste prioriteetides  elluviimist toetavaid programmirahastuid ning läbi viia eelarve revisjone, et selgitada välja väheprioriteetsed või vähetõhusad rahakasutuse kohad, et sealt vabanenud vahendeid prioriteetsetele aladele ümber suunata.
     
    Raporti hinnangul on nii Eesti kui Soome valitsemise peamine probleem killustatus, nii eesmärkides, organisatsioonides kui ressursside kasutamises. Ametkondlike barjääride lammutamise vajadus on mõlemal ühine. OECD hinnangul tuleb horisontaalset koostööd takistavad asjaolud tuvastada ja seejärel töötada välja tegevuskava nende institutsionaalsete tõkete kõrvaldamiseks.
     
    Piiriüleseks IKT-alaseks koostööks Soomega soovitatakse töötada välja ja leppida kokku tegevuskava piiriüleste e-teenuste arendamiseks, sh konkreetsed teenuste pilootprojektid (nt maksude, sotsiaalkindlustuse, äriregistrite ja e-tervise alal), nende elluviimise korraldus ning talletada ühisprojektides tehtavat tööd ja õppetunnid, et saaks koostöö tulemused  eeskujuna EL tasemele viia.
     
    Ühisanalüüs  "Valitsuseülese strateegilise suutlikkuse ja piirideüleste e-teenuste edendamine" on OECD praktikas esmakordne ja seega ainulaadne. Samuti on tegu OECD esimese raportiga digitaalse valitsemise ja piiriüleste teenuste valdkonnas. Raport koostamisel kasutati nii ühisarutelusid kui ka teiste OECD liikmesriikide kogemusi Eesti ja Soome olukorra hindamiseks. Seni on e-valitsemist käsitletud peamiselt siseriiklikust vaatest.
     
    Uued raportid toetuvad Eesti (2011) ja Soome (2010) kohta varem koostatud analüüsidele.
     
    18. juuni 2013 kohtumisel väljendasid peaministrid Andrus Ansip ja Jyrki Katainen valmidust riigivalitsemise alaseks koostööks. Peaministrid sõlmisid ka sama aasta 11. detsembril teadaolevalt maailma esimese digiallkirjastatud valitsustevahelise kokkuleppe, mille fookuses on ühine e-teenuste arendamine.
     
     

    OECD asepeasekretär Mari Kiviniemi OECD, Eesti ja Soome ühisraporti esitlusel Tallinnas, 27.02.2015

     

    Riigisekretär Heiki Loot OECD, Eesti ja Soome ühisraporti esitlusel Tallinnas, 27.02.2015

     

     

    Raport allalaadimiseks

     

    OECD Public Governance Reviews: Estonia and Finland. Foestering Strategic Capacity Across Governments and Digital Services Across Borders (264 lk, inglise keeles) (3.04 MB)

    OECD Public Governance Reviews: Estonia and Finland. Fostering Strategic Capacity across Governments and Digital Services across Borders. Assessment and Recommendations. (54 lk, inglise keeles) (3.41 MB)

    OECD Public Governance Reviews: Estonia and Finland. Fostering Strategic Capacity across Governments and Digital Services across Borders. Assessment and Recommendations. (mitteametlik tõlge) (1.53 MB)
    OECD Public Governance Reviews: Estonia. Fostering Strategic Capacity across Governments and Digital Services across Borders. Summary of Key Findings (34 lk, inglise keeles) (3.29 MB)

     

     

    Mis on OECD?

    OECD ehk Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (inglise keeles Organisation for Economic Co-operation and Development) on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis. OECDsse kuulub hetkel 34 riiki.

    Organisatsiooni eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine ja analüüsimine ning soovituste andmine, et riigid saaksid oma majanduspoliitikat tulemuslikumalt kujundada. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega.

    Mitte ajada segi OSCEga, mis on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (inglise keeles Organization for Security and Co-operation in Europe)

    Eesti alaline esindus OECD juures

     

    Kontakt

     

    Ivar Hendla

    strateegiabüroo nõunik

     

     

     Telefon: 693 5627
    ivar.hendla[at]riigikantselei[dot]ee

     

    Viimati uuendatud: 21. detsember 2018