Strateegia "Eesti 2035" toimunud üritused

Strateegia „Eesti 2035“ koostamise protsess koosneb paljudest suurematest ja väiksematest üritustest. Siin asub ülevaade seni toimunud üritustest.

 

Toimunud üritused

3.-13. juuni 2019 seminarid üle Eesti

Seminaridel osalesid "Eesti 2035" strateegiast huvitatud, kus arutasime ja täiendasime üle-riigilise arvamuskorje ning ekspertide arvamuse baasil sõnastatud Eesti pikaajalisi strateegilisi sihte. Samuti analüüsisime ja arendasime seminaridel edasi sihtide saavutamiseks vajalikke lahendusi ning reforme.

  • 3.06. Paides Muusika- ja Teatrimaja 1. korruse suures saalis (Pärnu 18, Paide) kl 13.30-17.00
  • 4.06 Tartus Tartu Ülikooli muuseumi 3. korruse valges saalis (Lossi 25, Tartu) kl 13.30-17.00
  • 5.06. Narvas Vaba Lava Narva teatrikeskuse ruumis ''BlackBox'' (Linda 2, Narva) kl 13.30-17.00
  • 7.06. Tallinnas Lauluväljaku 2. korruse saalis (Narva mnt 95, Tallinn) kl 9.30-13.00
  • 10.06. Pärnus Estonia Resort hotelli konverentsikeskuses (A.H. Tammsaare pst 4a/6, Pärnu) kl 13.30-17.00
  • 11.06. Kuressaares Kultuurikeskuses (Tallinna 6, Kuressaare) kl 12.30- 16.00

 

Fotod üritusest on saadaval siin

Kui on küsimusi seminaride kohta, siis palume kirjutada: eesti2035[at]listid.rk[dot]ee

22. aprill - 10. juuni 2019 arvamuskorje - millises Eestis soovid aastal 2035 elada?

  • Arvamuskorje toimus 22.04.-10.05.2019 e-küstlusena aadressil eesti2035.ee ning paberankeedina raamatukogudes.
  • Kokku osales ligi 14 000 inimest, kõige aktiivsemad vastajad olid noored vanuses 20-30 eluaastat. 
  • Kõige olulisemaks peavad inimesed riigi arengus turvalisust, vabadust, looduslikkust. 
  • Tulemused on üheks aluseks riigi pikaajaliste sihtide seadmisele, reformide kavandamisele ning investeeringute plaanimisele.
  • Arvamuskorje kokkuvõte on saadaval siin. (5.52 MB)

15. mai 2019 - ekspertide ja mõtlejate töötuba

  • Seminar toimus 15. mail Hiltoni hotelli (Fr. R. Kreutzwaldi 23) konverentsisaalis kl 13-16.30.
  • Eemärk: Seminari eesmärk oli arutleda ekspertide ja mõtlejatega koos, millised peaksid olema Eesti strateegilised sihid  aastaks 2035 ning kuidas neid saavutada. Arutelu aluseks olid arenguvajaduste paberid ning üle-eestilise arvamuskorje tulemused.
  • Ülesehitus: arutelu
  • Sihtrühm: katuspartnerid, eksperdid

Päevakava:

13:30 ,,Eesti 2035’’ ülevaade: riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago ning seminari juhid Eili Lepik ja Magnus Urb
13:55 Seminari ülesehitus
14:05 Strateegiliste sihtide töötuba
14:55 Kokkuvõte
15:15 Reformide töötuba
16:05 Kokkuvõte
16.25 Seminari kokkuvõte

Fotod üritusest on saadaval siin

    12. veebruar 2019 - "Eesti 2035“ strateegia arenguvajaduste arutelu

    • Seminar toimus 12. veebruarul Radisson Blu Sky hotelli konverentsikeskuse 2. korruse Hansa saalis (Räva Puiestee 3, Tallinn) 
    • Eemärk: Seminari eesmärk on töörühmadelt saadud sisendi põhjal koostatud riigi arenguvajaduste- ja võimaluste tutvustamine ning nende sisuline läbi arutamine.
    • Ülesehitus: arutelu
    • Sihtrühm: kõik huvitatud

    Päevakava:

    14:00 Sissejuhatus päeva
    14:05 Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, avakõne
    14:30 Riigikantselei strateegiadirektror Henry Kattago, "Eesti 2035" koostamisest
    14:45 Arenguvajaduste tutvustus ja grupiarutelud
    16:45 Kokkuvõte

    Fotod üritusest on saadaval siin

    5. veebruar 2019 - „Eesti 2035“ strateegia arenguvajaduste arutelu (vene emakeelega kogukonnale)

    • Seminar toimub 5. veebruaril Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn (Toompuiestee 27, Tallinn).
    • Eesmärk: Seminari eesmärk on töörühmadelt saadud sisendi põhjal koostatud riigi arenguvajaduste- ja võimaluste tutvustamine ning nende sisuline läbi arutamine.
    • Ülesehitus: arutelu

    • Sihtrühm: kõik huvitatud, kes soovivad osaleda venekeelses arutelus

    Päevakava:

    12:00 Kogunemine
    12.45 Ülevaade EE2035 tegevustest
    13:20 Arenguvajaduste tutvustus ja arutelu
    15:30 Kokkuvõte

     

    Fotod üritusest leiab siit

    20. juuni 2018 - strateegia "Eesti 2035" avaseminar

    Üldinfo

    • Seminar toimus 20.6.2018 kell 10-13 Swissotelis Tallinnas.
    • Seminaril osales 167 inimest, kes esindasid üle 100 erinevat organisatsiooni. 
    • Seminari avas peaminister Jüri Ratas. Sellele järgnes strateegia „Eesti 2035“ tutvustus Riigikantselei strateegiadirektori Henry Kattago poolt. Toimus paneeldiskussioon kus osalesid Helen Sildna, Kaspar Oja ja Sandor Liive. Seminar lõppes suure aruteluga. Ürituse moderaatoriks oli Indrek Treufeldt.

    Kokkuvõtted

    Ootused strateegiale

    • „Eesti 2035“ tulemiks peavad olema väärtuspõhised eesmärgid ja vastutustundlik kokkulepe, kuidas tagada loodus-, sotsiaal- ja majanduskeskkonna tasakaalustatud areng.
    • Strateegia peab olema piisavalt üldine, aga andma arengusuunad ja sihid.
    • Strateegiaga ei saa ära planeerida kõiki valdkondi ja kõiki detaile. Samas peab strateegias olema piisavalt konkreetsust ja seost eesmärkide saavutamiseks vajalike vahenditega.
    • Keskne eesmärk peaks olema selline, mille osas igaüks saab mõelda, kuidas tema tegevus eesmärgi saavutamisele kaasa aitaks.
    • Riigi roll on luua võimalused, et inimesed saaksid tegutseda heaolu suurendamiseks (võimalused hariduseks, ettevõtlusega tegelemiseks, ühiskonnas kaasa rääkimiseks ja panustamiseks jne).
    • Strateegia peab käsitlema ka tööstussektori rolli majanduses ja ühiskonnas.
    • Strateegia peab tähtsustama Eesti iseseisvat säilenõtkust (sh energeetika ja põllumajandus), kus ollakse vastupidavad välistele mõjudele ning kus laiapõhjalised välislepped on eelkõige tugi meie põhitugevustele.
    • Aastat 2035 tuleb võtta mitte kui lõpp-punkti, vaid ühte vaheetappi edasises arengus (üks etapp aastani 2118) – ehk strateegia peab käsitlema ka seda, kuidas minna edasi peale aastat 2035.
    • „Eesti 2035“ peab sünkroniseerima olemasolevad strateegiad.
    • Strateegiasse tuleks sisse planeerida mehhanism, mis aitaks muutuva olukorraga kohaneda.
    • Kaaluda strateegia kinnitamist Riigikogus.

    Ootused strateegia koostamisele

    • Lõpliku strateegiadokumendi kõrval on olulise tähtsusega ka strateegia koostamise protsess ise.
    • Aktiivne osalemine strateegia koostamisel loob eeldused ka osalemiseks strateegia elluviimisel ja suuremad võimalused strateegiaga kokkulepitud eesmärkideni jõudmiseks.
    • Tuleb vaadata laia pilti, mis maailmas toimub (nt keskkonnatrendid, rahvastikutrendid, julgeolekuolukord, ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid). Ei tohi jääda Eesti-keskseks ja ainult kohalikest ja valdkondlikest eesmärkidest lähtuda.
    • Lisaks sellele, et maailmas toimuv mõjutab Eestit, on vaja mõelda ka sellele, kuidas Eesti maailma mõjutab (nt läbi EL-i, NATO, ÜRO).
    • Strateegia koostamisel vaadata alternatiive – võimalikud alternatiivsed arengutrendid maailma tasandil ning võimalikud alternatiivid Eesti jaoks.
    • Võimalikult palju kasutada olemasolevaid analüüse ja teadmisi.
    • Võimalikult palju kaasata eri valdkondade eksperte ning soodustada omavahelist koostööd ja multiidistsiplinaarsust.
    • Kasutada võimalikult lihtsat ja arusaadavat keelt ja vähem kantseliiti.
    • Strateegia koostamisel tuleks leida uudne ja tõhus metoodika, mis aitaks valdkondlikest silotornidest välja tulla ja eri tasandi ja eri valdkondade inimesi ühe laua taha tuua.
    • Valdkonnapõhise lähenemise asemel kasutada probleemikeskset lähenemist. Vajalik määratleda tähelepanu vajavad aspektid ja mõelda, keda ja kuidas selles küsimuses osalema saada.
    • Tekitada strateegiat haldav grupp, kes alternatiivsed valikud koondab.
    • Vaja vältida strateegiapopulismi – strateegia peab olema valdkondadeülene ja erakondadeülene. 

    Ettepanekud kaasamise/osalemise korraldamiseks

    • Kaasamise asemel rääkida osalemisest. Vaja on aktiivset osalemist.
    • Kaasamisel/osalemisel mitu eesmärki: 1) ideekorje; 2) osalemis- ja omanikutunne, mis suurendab strateegia elluviimise tõenäosust ka pärast selle vastuvõtmist; 3) õppeprotsess.
    • Kaasamine kui hariduslik protsess – kodanike ja ühenduste harimine, ühise mõttevälja loomine (nt arusaam sellest, millised tegevused tuleks planeerida strateegiatega ja millised mitte).
    • Osalejatel on protsessis võimalus oma mõtted välja tuua, aga on ka võimalus teiste mõtteid ja eesmärke kuulata, et selgeks teha ühisosa ja erinevused  ning leida üles sarnaselt mõtlejad.
    • Kaasamine ja osalemine ei tohi olla teemapõhised, vaid probleemipõhised. St arutelusse tuleb kaasata erinevate valdkondade esindajaid.
    • Enne arutelukoosolekut vaja kvaliteetseid taustamaterjale ja ühiseid lähtepunkte.
    • Osalejatelt oodatakse, et enne arutelukoosolekuid on seisukohad läbi mõeldud ja mõtted koondatud.
    • Osalejatelt oodatakse, et oldaks oma väljaütlemistes ausad.
    • Vaja luua ka nn mitteorganiseerunud aktiivsetele kodanikele (st neile, kes esindusorganisatsiooni ei kuulu) võimalus osalemiseks.
    • Luua ligipääs ja võimalus osalemiseks noortele, erivajadustega inimestele, eesti keelest erineva emakeelega eestimaalastele, välismaal elavatele eestimaalastele, Eesti sõpradele jt.
    • Kaasata kohalikke omavalitsusi läbi Eesti katusorganisatsiooni (Eesti Linnade ja Valdade Liit).
    • Osalemisprotsessis kasutada olemasolevaid veebikeskkondi, osalemisplatvorme, ühisloomefunktsioone.
    • Luua võimalused/tehnilised lahendused (sh e-kirjad, e-platvormid, Facebook jt) selleks, et osalejad (eri töögruppides) saaksid ka omavahel suhelda ja mõtteid vahetada.

      10. august 2018 - „Eesti koht maailmas aastal 2035“, arutelu Arvamusfestivalil

      Üldinfo

      • Arutelu toimus 10.8.2018 Arvamusfestivalil Paides.
      • Toimus avalik arutelu, kus panelistidena osalesid tervise- ja tööminister Riina Sikkut, riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, eksperdid Silvia Lotman, Raivo Vare ja Eerik Marmei. Arutelu modereeris Toomas Roolaid.

      Kokkuvõte ehk jõuti järgmiste järeldusteni:

      Maailma 2035 olulisimad trendid

      • Oleme harjunud elama maailmas, mis põhineb inimese isiklikel vabadustel ja mille üheks oluliseks osaks on rahvusriigi suveräänsuse piiramine riikide tõhusama kooseksisteerimise nimel. Tulevikusuundumuste kirjeldamise peamine dilemma seisneb selles, et kas saab eeldada, et senine harjumuspärane mudel jätkub või on oodata mudeli(te) muutust.
      • Arutelu käigus kõlanud märksõnad viitavad sellele, et senine mudel ei suuda lahendada kõiki vastuolusid ja tuleb otsida kas olemasoleva mudeli parandamise või uue kasutuselevõtu võimalusi.
      • Üldiselt iseloomustab tulevikku (2035) geopoliitiline ebastabiilsus, mis väljendub uue rahvusvahelise kooseksisteerimis- ja julgeolekusüsteemi tasakaalu otsimises. Väheneb praeguste liidrite (USA, EU) roll rahvusvahelises majanduses ja julgeolekus. Uued tehnoloogiad sõjanduses võimendavad veelgi geopoliitilisi pingeid.
      • Kasvava ebastabiilsuse ja uue tasakaalu otsimise tingimustes kasvavad suurriikide (nt. Venemaa, Hiina) ambitsioonid ning piiride kompamine.
      • Paralleelselt geopoliitiliste muutuste ja otsingutega kasvab majanduslik ebastabiilsus, mis tuleneb seniste majandusmudelite ümbervaatamise vajadusest. Kasvav ebastabiilsus (geopoliitika, majandus, inimeste (sund)mobiilsuse kasv ja töö iseloomu muutmine) tekitab senisest suurema vajaduse kindlustunde järele.
      • Teiselt poolt võimaldavad tehnoloogia ja andmeühiskonna areng riikidel muutuda järjest inimkesksemaks, mis omakorda parandab elukvaliteeti.
      • Riikliku suveräänsuse taastugevdamise, tugevama keskse juhtimise ja regionaliseerumise (globaliseerumise asemel) trendi toetab ka kasvav geoökoloogiline surve majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Kliima soojenemine ja sellega seotud ränne (koos teistest ebastabiilsuse vormidest tulenevate rändevoogudega), tooraine otsa saamise oht ja üldise reostuse taseme jätkuv kasv loovad olukorda, kus populaarsust koguvad radikaalsed, kiired ja lihtsad lahendused, olenemata nende pikaajalisest mõjust.

      Eesti 2035 olulisimad võimalused

        • Peamisteks märksõnadeks Eesti jaoks on pigem vaiksem, kuid targem tegutsemine, senisest suurem balansseerimise vajadus ja oskus ning oma „punaste“ joonte selgem teadvustamine.
        • Riigisiseselt tuleb keskenduda säästlike tehnoloogiate rakendamisele ja olemasolevate ressursside kasutamise optimeerimisele (k.a. vaadata üle, mida peame oma ressurssiks ja mille arvelt võib ressursside mahtu kasvatada).
        • Välispoliitikas tähendab see vajadust info kogumise, paindliku mõtlemise ja kiire reageerimise võimekuse kasvatamise järele.
        • Kui senine lähenemine toetus väga selgetele valikutele, siis nüüd on kindlasti ja hädasti vaja plaani ka B.


        Rahvaalgatuse platvormil saab kommenteerida Arvamusfestivalil käsitletud "Eesti 2035" teemasid - seda saab teha siin. 

         

          12. september 2018 - „Maailm ja Euroopa Liit aastal 2035“ 

          Üldinfo

          • Seminar toimus 12.9.2018 kell 9.30-16.30 Hilton Tallinn Park hotellis Tallinnas.
          • Seminari avas riigikogu spiiker Eiki Nestor, osales ligi 150 inimest.
          • Ülesehitus: Trendide ülevaade, visiooniettekanded, rühmatöö ja arutelu

          Kokkuvõte

          Teemad, millest seminaril räägiti (põhjalikumad kokkuvõtted valmimas):

          • Lääs kahaneb, ida tõuseb
          • Geopoliitilise realismi uus tõus
          • Võrgustike maailm
          • EL jätkab tugeva suure keskusena, majanduslik konkurentsi positsioon nõrgeneb, jätkab rahvusvaheliste kaubanduslepete süsteemiga
          • Tehnoloogiliste muutuste intervall on aina kiirem
          • Hierarhiline organisatsioon märkimisväärselt ebaefektiivsem kui võrgustikupõhine
          • Tootmise digitaliseerimine lihtsustatult: tööriistad tulevad inimesele lähemale
          • Tehnoloogia on fundamentaalne alus muutusteks
          • Keskkonna erinevate aspektidega on olukord pessimistlik, eesmärk puudub või ei liiguta selle suunas
          • Euroopas sisuliselt pole enam puutumatut loodust
          • Praegu on loodus ja ökosüsteemid meie liitlased, kui temperatuur tõuseb, ei pruugi see jätkuda
          • Meid on rohkem ja me oleme keskmiselt vanemad, kuid muutus pole suur
          • Igapäevane elutempo kiireneb ja olulised elusündmused lükkavad edasi
          • Õpi- ja töötee pikeneb; töötee pikenemine seab uude valgusesse hariduse ja õppimise
          • Kasvavad nii jõukus kui ebavõrdsus

           

          Tulemusi avaldatakse ka Eesti 2035 Facebooki lehel

          Fotogalerii seminarist on leitav siit.

          18. september 2018 - „Noortrefoorum 2035“

          Üldinfo

          • Noortefoorum toimus 18.09.2018 kell 9.30-16.00 Riigikogu konverentsisaalis Tallinnas.
          • Ülesehitus: Visiooniettekanded, rühmatöö ja arutelu
          • Sihtrühm: 16.-26. vanused noored
          • Tulem: strateegia “Eesti 2035” lähtekohad on osalejatega läbi arutatud. Lähtekohad on vajalikud Eesti eesmärkide kokkuleppimiseks.

          Ajakava:

            9.00 - Osalejate saabumine riigikokku
            9.30 - Registreerimine
          10.00 - avasõnad ja ettekanded
          - Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar
          - Riigikantselei – 2035 protsessi tutvustus
          - Mikk Tarros – Arutelude tutvustus ja sissejuhatus
          11.00 - Arutelu laudkondades I
          12.00 - Arutelu laudkondades II
          13.00 - Lõuna
          14.00 - Arutelu laudkondades III
          15.00 - Kokkuvõtted ja arutelude tulemuste tutvustus
          16.00 - Päeva lõpp

            26. september 2018 - "Suundumuste mõju Eestile ja Eesti aastal 2035" 

            Üldinfo

            • Seminarid toimusid 26.9.2018 korraga Tallinnas, Tartus ja Narva-Jõesuus
            • Eesmärk: varasematel seminaridel välja selgitatud maailma ja Euroopa Liidu trendidest tulenevalt Eesti jaoks tekkivate ohtude ja avanevate võimaluste kaardistamine
            • Ülesehitus: ettekanded ja rühmatööd, videosilla vahendusel samal ajal kolmes asukohas

            Kokkuvõte

            Samal ajal Tallinnas, Tartus ja Narva-Jõesuus toimunud seminaril keskenduti varasematel seminaridel välja selgitatud maailma ja Euroopa Liidu trendidest tulenevalt Eesti jaoks tekkida võivatele ohtudele ja avanevatele võimalustele.

             

            Ohtusid ja võimalusi vaadeldi kuues valdkonnas:

            • kliimamuutused ja loodusressursid,
            • rahvastik ja ränne,
            • rahvusvahelisus,
            • valitsemine,
            • tehnoloogia,
            • ärimudelid ja töö olemus.

             

            Fotod seminaridest on leitavad siit

            9. november 2018 - „Viimane vile“ – konverents

            Üldinfo

            • Visioonikonverents toimus 9.11.2018 kell 10.00-16.00 Balti Jaama Ootepaviljonis Tallinnas.
            • Tegemist oli vabaühenduste, ettevõtlusorganisatsioonide, Eesti Rahvusringhäälingu ja Arenguseire Keskuse eestvedamisel toimunud visioonifoorumiga.
            • Foorumi tulemusena tekkinud ideed ja ettepanekud on sisendiks strateegiasse „Eesti 2035“.

            Ajakava:

              9.30 – kogunemine ja hommikukohv
            10.00 – sissejuhatus
            10.15 – I sessioon
            12.30 – lõuna ja suhtluspaus
            13.15 – II sessioon
            15.10 – vestlusring poliitikavaateljatega
            15.50 – päeva kokkuvõte


            Ettekannetega on võimalik tutvuda siin.

            Fotogalerii konverentsist on leitav siit.

              14. november 2018 - kantslerite ja asekantslerite töötuba

              Üldinfo

              • Töötuba toimus 14.11.2018 kell 12.30-15.30 Hilton Tallinn Park hotellis Tallinnas.
              • Eemärk: Eesti hetkeolukorra kaardistamine ministeeriumite juhtkondadega.
              • Ülesehitus: arutelu
              • Sihtrühm: kantslerid ja asekantslerid
              • Fotod töötoast leiab siit.

              November-detsember 2018 - valdkondlikud töötoad

              Üldinfo

              • Kirjeldus: Töötubade raames määratakse varasema sisendi põhjal kindlaks Eesti sõlmprobleemid ja võimalused.
              • Asukoht: Tallinn
              • Aeg: november-detsember 2018
              • Ülesehitus: ekspertide arutelud
              • Sihtrühm: eksperdid, ametnikud
              • Tulem: ettepanekud Eesti arenguvajaduste osas
              • Esimete toimunud töötubade pildid leiab siit.

               

               

               

              Viimati uuendatud: 18. juuli 2019