Eesti Vabariigi riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel.
Riigivapp on riigi sümbol. Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust. Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse suhtluse kodanikega.
Etalonkujutised
Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju – suur ja väike riigivapp.
Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Külgedelt ja alt ümbritsevad kilpi kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa.
Väike riigivapp on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi.
Suur riigivapp on Eesti Vabariigi esindustunnus. Väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus.
Riigivapi etalonkujutised ja kasutamise korra kehtestab riigivapi seadus. Kasutatav riigivapp peab vastama etalonkujutiste reprodutseerimiskujutistele.
Riigivapiga pitserite ja plankide register
Kõik riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidised tuleb enne kasutusele võtmist Riigikantseleis registreerida. Selleks esitab dokumendi või pitseri kasutaja taotluse (34.5 KB).
Riigipitsat
Riigipitsat on riigi kõige tähtsam pitsat. Selle jäljend on 70 mm läbimõõduga ja pitseris on suur riigivapp ja tekst EESTI VABARIIK. Riigipitsatiga kinnitatakse riigi kõige olulisemaid välissuhtluse dokumente. Riigipitsat on hoiul riigisekretäri juures. Loe veel
-
Kiirelt kätte
-
Kontakt
Gert Uiboaed
sümboolikanõunik
Telefon 693 5683
gert.uiboaed[at]riigikantselei[dot]ee
Kasutamine
Eriõigus
Suurt riigivappi kasutatakse ka suursaadikute dokumentidel ja kutsetel. Samuti isikut, kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit või elukutset tõendaval dokumendil, maksevahendil, välisesinduse asukohasildil, perekonnaseisuasutuse saalis, ajaloolisel kahepoolsel väeosalipul, kaitseväelaste vormiriietusel, prokuröride ametiriietusel, Riigi Teatajal, riiklikel autasudel ning piiripunktides ja põhipiirimärkidel.
Põhiseaduslikud institutsioonid (välja arvatud Vabariigi President), nende kantseleid ning valitsusasutused kasutavad väikest riigivappi väljaantavatel dokumentidel, asukoha hoonetel ja siltidel ning veebilehel juhul kui infokandjal ei kasutata suurt riigivappi. Valitsusasutuste juhtide protokollilises suhtluses ja valitsusasutuste teiste teenistujate protokollilises välissuhtluses kasutatakse samuti väikest riigivappi. Muudes kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel võib, kuid ei pea kasutama väikest riigivappi.
Väikse riigivapi kasutamise eriõigus on riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel riigivõimu teostamisel. Riigivõimu teostavad organid on valla- ja linnavalitsused ning valla- ja linnavolikogud. Riigivõimu teostavad isikud on notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid ja vandeadvokaadid.
Lisaks kasutatakse väikest riigivappi Eesti rahvusvõistkonna riietusel, maksevahenditel ja riiklikel autasudel.

Suurt riigivappi kasutab Vabariigi President oma lipul ja ametiautol, samuti dokumentidel, trükistel, residentsil ning esindusruumides.
Värvid
Riigivapi virtuaalruumis kasutataval ja reljeefsel kujutisel kontuurjoont ei kasutata.









Taust
Suurus ja turvaala
Infokandja formaat | Suure riigivapi kõrgus (mm) | Väikse riigivapi kõrguse (mm) |
---|---|---|
A2 | > 56 | > 40 |
A3 | 40 - 56 | 28 - 40 |
A4 | 26 - 40 | 18 - 28 |
A5 | 20 - 26 | 14 - 18 |
A6 | 14 - 20 | 10 - 14 |
A7 | 14 - 20 | 10 - 14 |
Olenevalt riigivapi suurusest kasutatakse erineva detailsusega riigivapi reprodutseerimiskujutisi.
Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 56 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 40 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 4 värvi. Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 26 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 18 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 3 värvi. Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 14 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 10 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 2 värvi.
Suure riigivapi, mille kõrgus on väikem kui 20 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on väiksem kui 14 mm, trükkimisel võib kasutada lihtsustatud lakaga vapilõvisid.


Paigutamine
Riigivapp on tervik, selle üksikosi ei kasutata eraldiseisvana. Erandina saab kasutada riigivapi kolme lõvi viitena riigivapile. Kolm lõvi peavad olema terviklikult nähtavad.
Riigivapp peab paiknema infokandja ülemisel poolel ning olema terviklikult hästi nähtav ja domineerima muude kujunduselementide üle.

Suurt riigivappi kasutatakse Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoonel, istungisaalides, esindusruumides, veebilehel ja trükistel. Väikest riigivappi kasutatakse Vabariigi Valitsuse dokumentidel.
Kooskasutus
Turvaelemendina

Suurt riigivappi kasutatakse turvaelemendina isikut ja kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit ja elukutset tõendavatel dokumentidel ning väärtpaberitel, postimaksevahenditel ja rahamärkidel.
Pitseris
Riigiasutused kasutavad riigivappi pitseris.
Kohaliku omavalitsuse organ ning juriidiline isik ja füüsiline isik võivad kasutada väikese riigivapiga pitsatit üksnes neile seadusega või seaduse alusel pandud riiklikku ülesannet täites.
Suur riigivapp asetseb riigipitseris ja Vabariigi Presidendi pitseris. Kõigi teiste riigi asutuste ja institutsioonide ning riigivõimu teostavate organite ja isikute riigivapiga pitseris on väike riigivapp.
Riigipitseri läbimõõt on 70 mm. Põhiseaduslike institutsioonide, nende kantseleide ja ministeeriumide pitserite läbimõõt on 50 mm. Muude riigiasutuste ja riigivõimu teostavate organite ja isikute riigivapiga pitseri läbimõõt on 35 mm.
Tava kohaselt on ametiasutuste riigivapiga värvipitser sinist värvi. Riigivõimu teostavate vabade õiguselukutsete esindajate (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, vandeadvokaadid) värvipitserid on tavapäraselt punast värvi.
Riigivapiga pitseri tekst on eesti keeles. Vajadusel võib eestikeelsele tekstile lisada tõlke võõrkeelde.

Kaitse
Riigivapi seaduses nimetamata isikutel ei ole riigivapi kasutamise õigust.
Riigivappi ei tohi kasutada vääritul moel.
Riigivapi kasutamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot.
Eesti Vabariigi suur ja väike riigivapp on alates 22.12.1994. a kaitstud rahvusvaheliselt Eesti Vabariigi riiklike embleemidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6-ter alusel.
Failid
RGB värviruum - failid riigivapi kasutamiseks veebilehel, mobiilirakenduses, sotsiaalmeedias ja esiltusslaidil
Suur riigivapp | Väike riigivapp | ||
Värviline | Ühevärviline | Värviline | Ühevärviline |
SVG (436.14 KB) | SVG (356.34 KB) | SVG (256.82 KB) | SVG (180.79 KB) |
PNG (850.38 KB) | PNG (744.35 KB) | PNG (749.49 KB) | PNG (556.02 KB) |
JPG (166.93 KB) | JPG (233.33 KB) | JPG (103.92 KB) | JPG (103.92 KB) |
GIF (222.74 KB) | GIF (176.42 KB) |
PMS värviruum - failid riigivapi kasutamiseks protokollilistel infokandjatel, trükistel ja muudel esindusmaterjalidel
Suur riigivapp | Väike riigivapp | ||
Värviline | Ühevärviline | Värviline | Ühevärviline |
AI | AI | AI | AI |
CDR (250.62 KB) | CDR (200.4 KB) | CDR (158.34 KB) | CDR (107.37 KB) |
PDF (190.67 KB) | PDF (155.3 KB) | PDF (102.34 KB) | PDF (68.6 KB) |
CMYK värviruum - failid riigivapi kasutamiseks ajalehtedes ja -kirjades, samuti plakatitel ja muudel massimeedia trükistel
Suur riigivapp | Väike riigivapp | ||
Värviline | Ühevärviline | Värviline | Ühevärviline |
AI | AI | AI | AI |
CDR (130.57 KB) | CDR (202.21 KB) | CDR (94.94 KB) | CDR (107.02 KB) |
PDF (1.4 MB) | PDF (1.46 MB) | PDF (1.36 MB) | PDF (1.37 MB) |
JPG (209.31 KB) | JPG (251.8 KB) | JPG (178.58 KB) | JPG (168.8 KB) |
Vapilugu
Valitsusasutused otsustasid ühtlustada visuaalset valitsuskommunikatsiooni. Valitsusasutuste ühine visuaalne identiteet põhineb riigivapil. Visuaalse valitsuskommunikatsiooni ühtlustamise käigus täiendati ka riigivapi kasutamise korda ja töötati välja ka riigivapi kujunduses kasutamise üldised põhimõtted.
Riigivapi etalonkujutisi korrastasid kunstnikud Arno Mäger ja Margus Haavamägi 1990. aastal. Toona lihtsustati vapilõvide joonist, säilitades kõik olulised iseloomulikud tunnused. 2000-te alguses tekkis vajaduse digitaliseerida riigivapi etalonkujutised. Siis muudeti ka etalonkujutisi, kaotades vapilõvide hõbedased silmad. Hiljem loodi ka riigivapi reprodutseerimisel kasutatavad standardkujud.
Taasiseseisvumisel oli Eesti riigivapi taaskasutuselevõtt ainumõeldav. Üleminekuperioodil taastati kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigivapi kasutamine ning korrastati riigivapi etalonid. Taasiseseisvumisjärgselt kinnitas Riigikogu vapi heraldilise kirjelduse ja etalonkujutised ning täiendas riigivapi kasutamise korda. Uus riigivapi seadus jõustus 1. juulil 1993. aastal. 2002. aastal koondati seadus ja tema rakendusaktide sätted kokku üheks terviktekstiks.
Okupatsioonivõimud keelasid Eesti riigivapi kasutamise. Riigivappi kujutised avalikus ruumis kõrvaldati ja hävitati. Eksijaid karistati kuni seitsme aastase vabadusekaotusega. Vabas maailmas kasutas riigivappi edasi Eesti Vabariigi eksiilvalitsus, sealhulgas peaminister presidendi ülesannetes.
Riigivapi seaduse jõustumisest 21. juulil 1925 on Eesti Vabariigi sümboliks kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Seadus nägi ette riigivapile kaks kuju: suure ja väikse riigivapi. Suurt riigivappi kasutati vaid riigipitseris, kõikide põhiseaduslike institutsioonide ja riigiasutuste pitserites kasutati väikest riigivappi.
1925. mais tõstatas riigivapi küsimuse välisministeerium, sest rahvusvaheliselt oli riigivapi puudumise üle juba imestust avaldatud. Seaduse eelnõu esimesel lugemisel lihtsustati aasta varem Riigikogu üldkomisjoni poolt välja valitud riigivapi kavandit ning see omandas üldjoontes tänapäevase kuju. 19. juunil 1925 võeti riigivapi seadus Riigikogu poolt vastu.
1923. aasta detsembris pöörduti Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kutseühingu ja Riigi Kunstitööstuskooli poole ettepanekuga välja pakkuda riigivapi kavand. Kokku esitati üle 20 kavandi, millest Riigikogu üldkomisjon valis 1924. aasta aprillis välja ühe. Riigikogu istungite päevakorda riigivapi seaduseelnõu aga ei jõudnud.
1922. aasta jaanuaris esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule riigivapi seaduse eelnõu viie erineva riigivapi kavandiga. Riigikogu arutas seaduseelnõu komisjonides ja kahel täissaali lugemisel kokku poolteist aastat ning seejärel saadeti see koos kavanditega üldkomisjoni tagasi.
1921. aasta kevadel kuulutas haridusministeerium välja teise avaliku konkursi. Kokku laekus 138 kavandit, mis pandi avalikule näitusele väljal. Kahjuks jäi välja andmata võidutöö auhind ka sel korral. Hindamiskomisjon tõstis aga esile seitse tööd ning kavandite autoritel paluti osaleda lisakonkursil. Lisakonkursile laekunud kavandid esitati Vabariigi Valitsusele.
9. detsembril 1918 andis Ajutine Valitsus Haridusministeeriumile ülesande korraldada riigisümbolite konkurss. Valitses arusaam, et vapp peab olema lihtne ja eestlaslik. 25. mail 1919 kuulutatigi välja esimene konkurss, mis ei andnud aga ühtegi sobivat kavandit. Samal ajal käis ajakirjandusveergudel tuline arutelu riigivapi vormistamise üle. Ühed leidsid, et riigivapi vormistus peab järgima väljakujunenud traditsioone, teised soovisid reeglitest kammitsemata lahendust.
Riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidiste registreerimine
Riigiasutused ning riigivõimu teostavad organid ja isikud esitavad riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidised enne kasutusele võtmist Riigikantseleile registrisse kandmiseks.
Mis on riigivapiga plankide ja pitserite näidiste register?
Riigivapiga ja teiste riiklikult tähtsate turvaelementidega dokumentide plankide ning riigivapiga pitserite näidiste register on asutatud 2001. aastal, mil Vabariigi Valitsus kinnitas registri pidamise põhimääruse. Registri vastutav ja volitatud töötleja on Riigikantselei.
Registrikande tegemiseks esitab riigiasutus või riigivõimu teostav organ või isik taotluse. Taotlusele (34.5 KB) kinnitatakse riigivapiga pitseri kontrolltõmmis või lisatakse dokumendiplangi näidis. Pitseri registreerimise taotlus, samuti eeltrükitud dokumendiplangi näidis koos taotlusega tuleb esitada paberkandjal Riigikantseleile (aadress Rahukohtu 3, 15161 Tallinn). Elektroonne dokumendiplank esitatakse koos taotlusega elektroonselt e-kirja aadressile riigikantselei[at]riigikantselei[dot]ee.
10 tööpäeva jooksul taotluse saabumisest vaatab Riigikantselei taotluse läbi ja teeb registrikande või annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Registrisse kantud pitserite ja dokumendiplankide näidistega saab tutvuda registri kanderaamatus.
Registreerida tuleb
- pitser
- üldplank
- kirjaplank
- haldus- ja õigusakti plank
- haridust tõendava dokumendi plank
- isikut tõendava dokumendi plank
- loa plank
- juurdepääsuloa plank
- sissepääsuloa plank
- tegevusloa plank
- patendikirja plank
- volikirja plank
- sertifikaadiplank
- tunnistuse plank
- tõendi plank
- tööraamatu plank
- ametimärgi näidis
- töötõendi näidis
- passi näidis
- viisa näidis
Riigipitsat
Riigipitsat on riigi kõige tähtsam pitsat. Sellega kinnitatakse tähtsaimaid välissuhtluse dokumente.
Riigipitser kehtestati 19. juunil 1925 riigivapi seadusega. 70 millimeetrise läbimõõduga pitseris on suure riigivapi kujutis, ülal kaarena tekst EESTI VABARIIK.
Pitseriga kinnitatakse saadikute nimetamise ja ärakutsumise kirjad, konsulite patendid, konventsioonide ratifitseerimiskirjad ja välislepingud. Riigipitseriga pitseeritakse ka saadikute volikirjade ja tagasikutsumiskirjade ümbrikud.
Riigipitsati hoidja on riigisekretär ja pitsati kasutamist protokollitakse.
Fotol Vabariigi President allkirjastamas suursaadikute volikirju ning need kinnitatakse riigipitseriga. Allikas Vabariigi Presidendi Kantselei.