- Senini on JPA-d uuendatud viis korda (järgnevad viited Riigi Teatajale): 2001, 2004, 2010, 2017, 2023. Iga uue JPA heakskiitmisega kaotab eelmine dokument kehtivuse, kuid varasemad versioonid jäävad alati väärtuslikuks allikaks, peegeldades oma aja julgeolekukeskkonda ja strateegilisi prioriteete. Nende kaudu on võimalik mõista, kuidas ohud ja riigi julgeolekupoliitika on ajas kujunenud ja muutunud.
- 2001. aastal heaks kiidetud JPA kajastas perioodi, mil Eesti eesmärk oli saada NATO ja EL-i liikmeks. Nende sihtide saavutamise ning sellega kaasnenud oluliste muutuste tõttu Eesti rahvusvahelises seisundis ja julgeolekukorralduses kerkis 2004. aastal esile vajadus JPA uuendamiseks. 2010. aastal algatati järjekordne uuendus, mis arvestaks EL-i ja NATO liikmena saadud kogemusi. JPA 2017 koostamise tingis aga soov vaadata üle 2010. aastal püstitatud eesmärgid ja kohandada need julgeolekukeskkonnas toimunud muutustele ning uutele, teravdatult esile kerkinud suundumustele. Viimase, 2023. aasta JPA uuenduse tingis rahvusvahelise julgeolekukeskkonna järsk halvenemine, mille põhjustas Venemaa agressioon Ukraina vastu, aga ka COVID-19 pandeemia mõjud.
- JPA loob eelduse riigi julgeolekupoliitika sihipärasemaks elluviimiseks ning praegustele ja tulevastele ohtudele või riskidele paremini vastu astumiseks. JPA on raamdokument, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks.
- Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus Riigikantselei juhtimisel ja need kiidab heaks Riigikogu.
- JPA kehtivus ei ole rangelt määratletud, kuid põhimõtteliselt peaks aga iga Riigikogu koosseis kehtiva dokumendi üle vaatama ning vajadusel ajakohastama. Üldiselt aga lähtutakse eeldusest, et sellest peaks saama juhinduda vähemalt järgmise nelja aasta jooksul, pidades samas silmas Eesti arengut kuni 20 aasta perspektiivis. Kui julgeolekukeskkonnas peaksid toimuma põhimõttelised muutused, tuleks dokument esimesel võimalusel üle vaadata.
- Täna kehtivad julgeolekupoliitika alused kinnitati Riigikogus 22.veebruaril 2023.
Eesti julgeolekupoliitika alused: tervikdokument
""
4.1. 4.1. Ühiskonna sidusus ja riigi kerksus
Eesti on ühise identiteedi ja ühiste väärtustega ühiskond, mille on sidusaks põiminud keel, kultuur, demokraatlikud normid ja väärtused. Eesti rahvas ja kultuuriruum on elujõulised.
Sidusas ühiskonnas on kõikide põhiõigused ja -vabadused kaitstud. Selles on vähem rahulolematust ja konflikte, haavatavaid isikuid, riskirühmi ning radikaliseerumist. Eesti ühiskonna sidususe hoidmiseks ja suurendamiseks tuleb pöörata pidevat tähelepanu ühiskonda lõhestavatele ilmingutele, nende mõju vähendamisele ja põhjuste kõrvaldamisele. Kõigile tuleb luua võimalused ise edukalt hakkama saamiseks.
Selleks, et vältida elanike hoiakute mõjutamist viisil, mis viib põhiseaduslikku korda ohustavate konfliktideni, tuleb kiirelt tuvastada informatsiooniline mõjutustegevus, sealhulgas desinformatsioon, ning takistada selle levikut. Selleks suurendab Eesti strateegilise kommunikatsiooniga põhiseaduslike väärtuste võimalikult laia omaksvõttu ühiskonnas.
Eesti suurendab elanikkonna võimet edukalt kohaneda ja toimida raskes, riskirohkes keskkonnas. Positiivset vaimset tervist ja enesetõhusust toetavate oskuste õpe algab lapsepõlves ja on tagatud kõikidele eagruppidele ning sotsiaal-majanduslikele rühmadele.
Eesti riigi ja rahva säilimise seisukohast vajavad erilist tähelepanu lapsed ja nende kaitse. Ka kriisiajal tuleb korraldada hariduse andmine ja lapsehoid, tagada teenused ning laste turvalisus.
Eesti demograafiline olukord võib kujuneda julgeolekuriskiks, kui Eesti rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb. Demograafilised suundumused maailmas on vastupidised ja võimalikud negatiivsed muutused elukeskkonnas, majanduslangus, radikaliseerumine, konfliktid ning kriisid võivad suurendada Eestit mõjutavat rännet.
Eesti jätkab sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kriisivalmiduse tugevdamist vastavalt ohtudele ning toetudes COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidele, sealhulgas pööratakse eraldi tähelepanu tervise- ja sotsiaalvaldkonna taristu kriisikindlusele. Ühiskonna toimimise nii kriisi- kui sõjaajal kindlustab vajalikus mahus tervishoiu, sotsiaalteenuste ja vältimatu sotsiaalabi jätkumine.
Eesti väärtustab avatud ja kaasavat riigivalitsemist. Selle üks eesmärke on suurendada elanike usaldust riigi vastu. Usaldus ja tugev kodanikuühiskond, inimeste riskiteadlikkus ja valmisolek vabatahtlikult osaleda kriiside lahendamises ning kaitsetahe suurendavad ühiskonna kerksust.
Kerksust edendatakse Eestis terviklikult ja koordineeritult. Põhiseaduslike institutsioonide, täidesaatva riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse üksuste valmisoleku ning elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamiseks peab Eestil olema kriiside lahendamiseks riigiülene riskipilt, koordineeritud juhtimine ja planeerimine, ajakohased kriisiplaanid ning regulaarsed õppused igal tasandil. Plaanide elluviimise võtme-eeldus on eri osaliste vaheline koostöö, igaühe toimepidevus ning vajalikud varud.
Viimati uuendatud 05.03.2025
Viimati uuendatud 05.03.2025
