- Senini on JPA-d uuendatud viis korda (järgnevad viited Riigi Teatajale): 2001, 2004, 2010, 2017, 2023. Iga uue JPA heakskiitmisega kaotab eelmine dokument kehtivuse, kuid varasemad versioonid jäävad alati väärtuslikuks allikaks, peegeldades oma aja julgeolekukeskkonda ja strateegilisi prioriteete. Nende kaudu on võimalik mõista, kuidas ohud ja riigi julgeolekupoliitika on ajas kujunenud ja muutunud.
- 2001. aastal heaks kiidetud JPA kajastas perioodi, mil Eesti eesmärk oli saada NATO ja EL-i liikmeks. Nende sihtide saavutamise ning sellega kaasnenud oluliste muutuste tõttu Eesti rahvusvahelises seisundis ja julgeolekukorralduses kerkis 2004. aastal esile vajadus JPA uuendamiseks. 2010. aastal algatati järjekordne uuendus, mis arvestaks EL-i ja NATO liikmena saadud kogemusi. JPA 2017 koostamise tingis aga soov vaadata üle 2010. aastal püstitatud eesmärgid ja kohandada need julgeolekukeskkonnas toimunud muutustele ning uutele, teravdatult esile kerkinud suundumustele. Viimase, 2023. aasta JPA uuenduse tingis rahvusvahelise julgeolekukeskkonna järsk halvenemine, mille põhjustas Venemaa agressioon Ukraina vastu, aga ka COVID-19 pandeemia mõjud.
- JPA loob eelduse riigi julgeolekupoliitika sihipärasemaks elluviimiseks ning praegustele ja tulevastele ohtudele või riskidele paremini vastu astumiseks. JPA on raamdokument, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks.
- Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus Riigikantselei juhtimisel ja need kiidab heaks Riigikogu.
- JPA kehtivus ei ole rangelt määratletud, kuid põhimõtteliselt peaks aga iga Riigikogu koosseis kehtiva dokumendi üle vaatama ning vajadusel ajakohastama. Üldiselt aga lähtutakse eeldusest, et sellest peaks saama juhinduda vähemalt järgmise nelja aasta jooksul, pidades samas silmas Eesti arengut kuni 20 aasta perspektiivis. Kui julgeolekukeskkonnas peaksid toimuma põhimõttelised muutused, tuleks dokument esimesel võimalusel üle vaadata.
- Täna kehtivad julgeolekupoliitika alused kinnitati Riigikogus 22.veebruaril 2023.
Eesti julgeolekupoliitika alused: tervikdokument
""
4.2. 4.2. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused
Eesti majanduslik edu ja julgeolek sõltub avatud ja õiglasest kaubandusest, rahvusvahelisest reeglitel põhinevast ja läbipaistvast majanduskeskkonnast, riigi rahanduse tugevast seisust, usaldusväärsetest ühenduvustest nii füüsilises kui digitaalses maailmas, arenevast tehnoloogiast, tarneahelatest ja ressurssidele ligipääsust.
Majandusjulgeolekus on Eesti eesmärk ennetada ja välistada sõltuvust autoritaarsetest riikidest, sealjuures tõhustades järelevalvet, ning nende kontrolli all olevatest ebausaldusväärsetest ettevõtetest. Eesti arendab paralleelselt innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi, mida saaks ühtlasi pakkuda demokraatlikele riikidele, muu hulgas energiatootmise ja rohepöörde elluviimiseks vajalike tulevikumaavarade väärindamise arendamisel. Eesti kindlustab esmatähtsates valdkondades turvalised tarneahelad ja välisinvesteeringute läbipaistvuse. Samuti hindab Eesti riigihangete riske, et välistada tooted, teenused ja pakkujad, mille tõttu võivad sattuda ohtu riigi toimimise seisukohalt olulised teenused.
Energiajulgeolek on julgeoleku ja majandustegevuse nurgakivi. Eesti eesmärk on saavutada ja säilitada täielik energiasõltumatus Venemaa Föderatsioonist ning muuta oma energiaportfell mitmekesisemaks. Elektri varustuskindluse riskide vähendamiseks kindlustatakse piisavas ulatuses juhitavaid võimsusi. Eesti tugevdab koos Läti ja Leeduga oma elektrisüsteeme, protsessi lõpuleviimisel saavad Balti riigid end lahti ühendada Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene süsteemidest, et ühineda Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Eesti majandusmudel peab olema jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja tulevikukindel. Selleks suurendame taastuvenergia osakaalu energiabilansis ja viime Eestis ellu strateegiliselt juhitud rohepöörde. Eesti eesmärk on toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit, kui on aastase tarbimise kogumaht.
Ühiskonna toimimise ja kriisikindluse alus on elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine, mille puhul tuleb valmistuda ka kõige äärmuslikemateks olukordadeks, muu hulgas sõjaks. Kriisis ja sõjaolukorras on oluline kindlustada finantssüsteemi toimimine, lisaks tagab Eesti kriisi korral riigi rahavoogude toimimise
Kõigil ühiskonna tasanditel peavad kriisikindluseks olema endal varud. Ühiskonna toimimiseks kriisis on Eestil vastavalt ohustsenaariumitele riigi tegevusvaruna kütuse ja maagaasi, samuti toidu ning apteegiravimite varud. Varustuskindluse suurendamiseks ja paindlikuks reageerimiseks loome era- ja avaliku sektori võrgustikupõhise koostöömudeli.
Eesti ühiskonna turvalisus ja majandusedu sõltuvad digiühiskonna kestlikust arengust. Digipöördes ja tehnoloogilistes valikutes peavad riik ja erasektor võtma arvesse julgeolekukeskkonda ning üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi. Digitaalses ruumis peame läbivalt kõigis infosüsteemides, organisatsioonides ja protsessides planeerima küber- ja infoturvet.
Eesti toetab demokraatliku väärtusruumi kuuluvate riikide juhtrolli tehnoloogia arendamisel. Eesti julgeoleku huvides on toetada strateegilistes valdkondades tegutsevaid Eesti ettevõtteid.
Viimati uuendatud 05.03.2025
Viimati uuendatud 05.03.2025
