Eesti julgeolekupoliitika alused

Eesti kaitseb vankumatult põhiseaduslikku korda ja riigi sisemist rahu. Avaliku korra ja turvalisuse avatud, inimlik ning tõhus tagamine suurendab elanikkonna usaldust riigi vastu. 

Eesti tegutseb otsustavalt vaenulike eriteenistuste ja mitteriiklike tegutsejate tegevuse ennetamiseks ning tõkestamiseks. Õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt ja Venemaa Föderatsiooni heidutamiseks avalikustatakse riigi vastu suunatud tegevuse kohta käiv info, kui see on võimalik.

Eesti ennetab ja tõkestab korruptsiooni, radikaliseerumist, vägivaldset äärmuslust, terrorismi ning selle rahastamist, rahapesu ja organiseeritud kuritegevust. Turvalisuse tagamisel on olulisel kohal õigusrikkumiste ennetustöö ja õigusrikkujate taasühiskonnastamine tulemusliku karistuspoliitika ning eri osaliste koostööga. 

Tõhus välispiiri valve, kaasa arvatud tolli- ja maksukontroll, on halvenenud julgeolekukeskkonnas äärmiselt tähtis, kuna aitab tõkestada ebaseaduslikku või vaenulikul eesmärgil organiseeritud rännet ja piiriülest kuritegevust. Ohtlike isikute ja ohtlike ainete tuvastamine juba piiril suurendab turvalisust kogu Schengeni alal. Riik kasutab kõiki õiguslikke meetmeid Eesti, Schengeni ühisruumi ja EL ning NATO territooriumi kaitsmiseks.

Arvestades Eesti riigi ja ühiskonna sõltuvust digitaalsetest teenustest, kindlustab riik avalike teenuste kättesaadavuse, andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse, sealhulgas kriisides. 

Nii tavaolukorras kui ka erinevates kriisides on avaliku korra, sisejulgeoleku, piirivalve, küberturvalisuse ja strateegilise kommunikatsiooni eksperdid ja neid toetavad vabatahtlikud esimeste ohule reageerijate seas, et ennetada olukorra eskaleerumist põhiseaduslikku korda ohustavaks. Selle võime hoidmiseks ja arendamiseks on oluline ohustsenaariumidest lähtuv, tehnoloogiliselt nüüdisaegne, varude loomist arvestav ja õigeaegne võimearendus ning seda toetav pikaajaline ja stabiilne rahastamine.

Halvenenud julgeolekukeskkond tingib vajaduse suurendada elanikkonna kriisikindlust ja süstemaatilisemalt rakendada elanikkonnakaitset. Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning suurendada inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks. 

Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutustel. Eesti arendab elanikkonna kaitsmiseks ohtudele vastavaid ühiskondlikke kaitsemeetmeid koos sinna juurde kuuluva riskikommunikatsiooni ja koolitustega, kaasa arvatud ametkondliku suutlikkuse suurendamiseks.