- Senini on JPA-d uuendatud viis korda (järgnevad viited Riigi Teatajale): 2001, 2004, 2010, 2017, 2023. Iga uue JPA heakskiitmisega kaotab eelmine dokument kehtivuse, kuid varasemad versioonid jäävad alati väärtuslikuks allikaks, peegeldades oma aja julgeolekukeskkonda ja strateegilisi prioriteete. Nende kaudu on võimalik mõista, kuidas ohud ja riigi julgeolekupoliitika on ajas kujunenud ja muutunud.
- 2001. aastal heaks kiidetud JPA kajastas perioodi, mil Eesti eesmärk oli saada NATO ja EL-i liikmeks. Nende sihtide saavutamise ning sellega kaasnenud oluliste muutuste tõttu Eesti rahvusvahelises seisundis ja julgeolekukorralduses kerkis 2004. aastal esile vajadus JPA uuendamiseks. 2010. aastal algatati järjekordne uuendus, mis arvestaks EL-i ja NATO liikmena saadud kogemusi. JPA 2017 koostamise tingis aga soov vaadata üle 2010. aastal püstitatud eesmärgid ja kohandada need julgeolekukeskkonnas toimunud muutustele ning uutele, teravdatult esile kerkinud suundumustele. Viimase, 2023. aasta JPA uuenduse tingis rahvusvahelise julgeolekukeskkonna järsk halvenemine, mille põhjustas Venemaa agressioon Ukraina vastu, aga ka COVID-19 pandeemia mõjud.
- JPA loob eelduse riigi julgeolekupoliitika sihipärasemaks elluviimiseks ning praegustele ja tulevastele ohtudele või riskidele paremini vastu astumiseks. JPA on raamdokument, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks.
- Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus Riigikantselei juhtimisel ja need kiidab heaks Riigikogu.
- JPA kehtivus ei ole rangelt määratletud, kuid põhimõtteliselt peaks aga iga Riigikogu koosseis kehtiva dokumendi üle vaatama ning vajadusel ajakohastama. Üldiselt aga lähtutakse eeldusest, et sellest peaks saama juhinduda vähemalt järgmise nelja aasta jooksul, pidades samas silmas Eesti arengut kuni 20 aasta perspektiivis. Kui julgeolekukeskkonnas peaksid toimuma põhimõttelised muutused, tuleks dokument esimesel võimalusel üle vaadata.
- Täna kehtivad julgeolekupoliitika alused kinnitati Riigikogus 22.veebruaril 2023.
Eesti julgeolekupoliitika alused: tervikdokument
""
4.5. 4.5. Rahvusvaheline tegevus
Välispoliitilise tegevuse nurgakivid on aktiivsus rahvusvahelistes organisatsioonides, ergas piirkondlik koostöö ning tihedad ja tõhusad kahepoolsed suhted liitlaste ja partneritega. See kehtib nii Euroopa, Atlandi-ülese kogukonna, üleilmse rahvusvahelise keskkonna kui kitsamalt Läänemere piirkonna kontekstis. Riikide vastastikune solidaarsus ja seisukohtade ühtsus on eesmärkide saavutamisel oluline ning tõhustab otsuste elluviimist. Eesti välispoliitika on enesekindel, aktiivne ja konstruktiivne ning keskendub Eesti riigi ja ühiskonna püsimist ohustavatele, samuti riiklust ja ühiskonda tugevdavatele ning kerksust kasvatavatele teemadele.
Eesti välis- ja julgeolekupoliitilise suhtluse keskmes on NATO ja Euroopa Liit, mille kaudu kindlustavad liikmesriigid endi ühised ja riiklikud huvid. NATO ja Euroopa Liidu eesmärgistatus, tugevus ja ühtsus on Eesti jaoks esmatähtsad. Eesti toetab tihedat ning tulemustele orienteeritud NATO ja Euroopa Liidu koostööd. Liidu- ja liitlassuhete hoidmisel ja arendamisel pürime otsuste kujundamise tuumikusse, täites selleks oma kohustused ning panustades julgeolekusse erinevates maailma piirkondades.
Euroopa Liit on viimase viie aasta kriisides – rändekriis, pandeemia ja Venemaa agressioon Ukrainas – konsolideerunud ja oma tegevust senisest paremini sihitanud. Liidu tugevuseks on liikmesriikide solidaarsus, mis muu hulgas väljendub riikide üksmeelses kriisidele vastu astumises. Euroopa Liidu konsensuslik otsustusprotsess välispoliitilistes küsimustes kaitseb nii liidu kui ka kõikide liikmesriikide huve ja kindlustab otsuste elluviimise.
NATO peaülesande – usutava kollektiivkaitse – kindlustab alliansi kokku lepitud tugevdatud kaitsehoiaku rakendumine, kaitsekulude ja -investeeringute kasv kõikides liikmesriikides, kiire poliitiline ja sõjaline otsustusprotsess ning NATO heidutus- ja kaitsehoiak, mis põhineb ohule vastavatel konventsionaalsetel, raketikaitse ja tuumavõimetel. NATO tugevus seisab liitlasriikide ühtsusel ja Atlandi-ülese sideme tugevusel.
Eesti toetab Euroopa Liidu ja NATO avatud uste poliitikat. Eesti toetab algatusi, mis aitavad soovi avaldanud riikidel end liitumiseks ette valmistada ja oma vastavust liitumiskriteeriumidele kinnistada.
Venemaa Föderatsiooni agressiooni ohvriks langenud Ukrainat peavad kõik samameelsed riigid toetama kestvalt ja vajalikus ulatuses nii poliitiliselt, sõjaliselt kui majanduslikult. Eesti huvides on aidata Ukrainal sõda võita ja säilitada iseseisvus ning taastada territoriaalne terviklikkus. Eesti toetab Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Selleks on Eesti Ukraina ülesehitamisel diplomaatiliselt aktiivne, annab kaitsealast abi, osaleb sõja tagajärjel hävitatud taristu taastamisel, pakub oskusteavet Ukraina riigi ja majanduskeskkonna arendamiseks ning aitab sõjas vigastatute raviga. Eesti annab Ukrainale humanitaarabi.
Eesti on kaasatud ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ning Euroopa Nõukogu töösse, et kindlustada ÜRO põhikirja, Helsinki lõppakti ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga kokkulepitud üleilmse ja piirkondliku julgeoleku ja rahu põhimõtete kehtivus, konfliktide ennetamine ja nende rahumeelne lahendamine ning vajaduse korral legitiimne jõu kasutamine. Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukrainas ja Euroopa piirkonna külmutatud konfliktidele lahenduse leidmisel on neil organisatsioonidel oma osa.
Eesti panustab arengukoostöö ja humanitaarabi kaasabil ning ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamise kaudu üleilmse stabiilsuse edendamisse ning kriiside ja konfliktide puhkemise riski vähendamisse.
Üleilmsetel teemadel Eesti huvide edendamine ja kaitsmine eeldab head mainet ja mõju rahvusvahelisel areenil. Proaktiivne ja konstruktiivne kaasarääkimine digi- ja küberteemadel, aga ka inimõiguste, kliima, energia ja ühenduvuse teemadel suurendab kaasatust ja võimalusi Eesti huvide kaitsmisel nendes valdkondades, aga tekitab võimalusi ka laiemalt. Osalemine maailma kriiside ja nende tagajärgede leevendamises loob ühtekuuluvust väljaspool Eesti lähemate liitlaste ringi, kasvatab solidaarsust Eestiga ning parandab Eesti enda suutlikkust kriisis tegutseda. Kahepoolsed ja regionaalsed koostööprojektid maailma teiste piirkondade riikidega loovad eeldused ja fooni Eesti seisukohtade toetamiseks oluliste otsuste vastuvõtmisel ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.
Suhted liitlaste ja partneritega võimestavad Eesti julgeolekut. Kahepoolsed ja piirkondlikud algatused ning koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides tugevdavad ühtsust ning suurendavad vastastikust seotust ja usaldust. Seetõttu tuleb Eestil oma huvide edendamiseks leida uusi võimalusi ja jätkata ennast õigustanud formaatidega.
Läänemere piirkonda on peetud üheks Euroopa stabiilsemaks, lõimunumaks ja organiseeritumaks. Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukrainas on toonud piirkonnas esile mitmeid proovikive, kuid loonud ka uusi võimalusi. Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga tugevdab piirkonna julgeolekut ning Eesti osaleb aktiivselt uue ühtse regionaalse julgeolekulahendi kujundamisel.
Rahvusvahelise julgeoleku ja usalduse üks osi on relvastuskontroll. Relvastuskontroll eeldab, et kõik osalised järgivad rahvusvahelist õigust, täidavad kokkulepitud kohustusi ja austavad teiste riikide territoriaalset terviklikkust. Tõhusa rahvusvahelise relvastuskontrolli alus on läbipaistvuse, usalduse ja verifitseerimise põhimõtetest kinni pidamine. Oluline on, et relvastuskontroll ei kahjustaks kollektiivkaitset, Eesti iseseisvat kaitsevõimet ega looks regionaalseid erilahendusi. Märkimisväärselt halvenenud julgeolekuolukorras on teravamalt esile kerkinud tuuma- ja teiste massihävitusrelvade piiramise režiim, mille kujundamisse tuleb Eestil kaasatud olla.
Viimati uuendatud 05.03.2025
Viimati uuendatud 05.03.2025