Riigipitsati saal

Riigipitsati saal on nime saanud riigisekretäri juures hoitava riigi kõige tähtsama pitsati – riigipitsati järgi. Alates 11. novembrist 2008, mil möödus 90 aastat Riigikantselei asutamisest, säilitatakse ajaloolise I riigipitsati pressvorme Stenbocki majas.

 

Riigipitser kehtestati 19. juunil 1925 riigivapi seadusega. Pitsati jäljendis ehk pitseris on suure riigivapi kujutis, ülal kaarena tekst EESTI VABARIIK. Pitseri läbimõõt on 7 cm. Pitseriga kinnitati saadikute nimetamise ja ärakutsumise kirjad, konsulite patendid konventsioonide ratifitseerimiskirjad ja välislepingud. Riigipitseriga pitseeriti ka saadikute volikirjade ja tagasikutsumiskirjade ümbrikud. Riigipitsati hoidjaks määrati riigisekretär.

Esimene riigipitsat telliti Londonis asuvalt firmalt Waterlow & Sons Limited ning pitsat valmis 1926. aasta kevadeks.

Riigipitsati saal Stenbocki majas
Riigipitsati saal. Foto: Artur Sadovski

Mis sai riigipitsatist edasi?

Okupatsiooniaja alguses 1940. aastal keelati Eesti Vabariigi riigisümboolika kasutamine.

Eesti Vabariigi sümboleid hakati taas kasutama 1980. aastate lõpus. 1993. aastal võeti vastu riigivapi seadus, mis taastas 1925. aasta seaduse eeskujul ka riigipitseri. Kuna okupatsioonieelse riigipitsati saatus oli teadmata, valmistati Soomes Eesti Vabariigi II riigipitsat.

2008. aasta augustis tuli riigisekretäri vastuvõtule Maris Ausma, kaasas esimese riigipitsati terasest matriits ja vasest patriits. Riigipitsati pressraua küljest lahti monteeritud pressvormid oli okupatsioon ajal leidnud tema vanaisa Peeter Peips (30.05.1904-11.06.1985), kes oli töötanud Presidendi Kantseleis maalrina. Okupatsioonieelse riigipitsati pressvormid olid peidetud administratiivhoone pööningule. Peeter Peips tõi pressvormid tühjas värviämbris koju ning hoidis neid kuni oma elupäevade lõpuni.

82 aastat hiljem jõudis esimene riigipitsat taas riigisekretäri kätte hoiule.

Riigipitseriga kinnitab riigisekretär suursaadikute ametisse nimetamise volikirjad ning tagasikutsumise kirjad, samuti konventsioonide ja välislepingute ratifitseerimise või denonsseerimise kirjad. Riigipitsati kasutamist protokollitakse. 

 

Esimese riigipitsati pressvorm. Foto: Artur Sadovski
Esimese riigipitsati pressvorm. Foto: Artur Sadovski

 

Eesti Vabariigi II riigipitsat
Eesti Vabariigi II riigipitsat
Riigipitsati saalis asuvad maalid
Maalid Riigipitsati saalis. Foto: Artur Sadovski

Kunstnik Jüri Kask on maalinud kolme riigimehe portreed, mis on eksponeeritud Riigipitsati saalis. Piltkirjas maalitud portreedel on kujutatud Ants Piip, Otto Tief ja Heinrich Mark.

Riigipitsati saali sisekujunduse on teinud Vaikla Disain (Argo Vaikla, Katrin Vaikla, Mari-Liis Süld).

Tartu rahu mäletuseksemplar


Tartu rahu on 2. veebruaril 1920. aastal Tartus allakirjutatud Eesti ja Venemaa vaheline rahuleping, millega lõpetati Vabadussõda ja millega Venemaa tunnustas „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõigusliku korra kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal“ (artikkel II).

Riigipitsati saalis eksponeeritud dokument on 2. veebruaril 1920 kell 00:47 lepingu allakirjutamisele järgnenud koosviibimisel osalenud rahudelegatsioonide liikmete ja mõne teise kohalviibinu allkirjadega mälestuseksemplar.

Vasakul kaheksas, eelviimane on Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska allkiri, vasakul seitsmes Eesti delegatsiooni liikme, hilisema esimese riigivanema Ants Piibu allkiri.

Tartu rahulepingu originaali säilitatakse Rahvusarhiivis. 2012. aastal anti Rahvusarhiiv pidulikult Riigikantselei haldusalast üle Haridus-ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ning riigiarhivaar andis mälestuseksemplari üle riigisekretärile.

Tartu rahulepingu mälestuseksemplar Stenbocki maja Riigipitsati saalis
Tartu rahulepingu mälestuseksemplar Stenbocki maja Riigipitsati saalis. Foto: Riigikantselei
Riigivapi trükistantsid ja riigipea Konstantin Pätsi postmargi trükiplaat Stenbocki maja Riigipitsati saalis
Riigivapi trükistantsid ja riigipea Konstantin Pätsi postmargi trükiplaat Stenbocki maja Riigipitsati saalis. Fotod: Riigikantselei

Riigivapi trükistantsid


1925. aastal kinnitas Riigikogu „Riigivapi seaduse“ ning riigivapi etalonkujutise. Toona kinnitatud etalonkujutis oli ülidetailne ja seetõttu raskesti tiražeeritav. Juba 1920-ndatel asuti vapikujutist lihtsustama. 2005. aastal võeti kasutusele lihtsustatud riigivapi etalonkujutis.

2010. aasta juunis lõpetati paberkandjal Riigi Teataja väljaandmine ning 2011. aastal anti Riigi Teataja väljaandmise ülesanne Riigikantseleilt üle Justiitsministeeriumile ning riigivapi trükistantsid andis Riigi Teataja osakonna juhataja pidulikult üle riigisekretärile.

Riigipea Konstantin Pätsi postmargi trükiplaat


President Konstantin Pätsi näopildiga 18-sendise nimiväärtusega margiseeria trükiplaat valmis 1939. aastal. Riigi Kirjastus trükkis 296 950 tumekarmiinpunast marki. Trükiplaat anti Riigikantseleile üle seoses Riigi Teataja Kirjastuse tegevuse lõpetamisega 2007. aastal.

Riiklike autasude ekspositsioon

Riigipitsati saalis asub ka Eesti Vabariigi riiklike autasude tervikekspositsioon. Eesti Vabariigil on kuus riiklikku autasu.

Eesti esimene riiklik autasu kinnitati juba 1919. aastal, riiklike autasude süsteem arendati välja 1936. aastaks. Nõukogude võim hävitas riiklikud tunnustused. Taasiseseisvumise järel 1994. aastal taastati Teenetemärkide Komitee (esimees riigisekretär) eestvedamisel sõjaeelsed riiklikud autasud  ning lisati president Lennart Meri ettepanekul Maarjamaa Risti teenetemärk.

Riiklikke au- ja teenetemärke annab Vabariigi President ning alates 2008. aastast korraldab teenetemärkide andmisega seonduvat Presidendi Kantselei.

Vabadusristi aumärk

Vabadusristi aumärk on Eesti Vabariigi vanim ja auväärseim autasu, mida võib anda Eesti iseseisvuse kaitseks peetavas sõjas osutatud teenete tunnustamiseks.

Riigivapi teenetemärk

Riigivapi teenetemärke antakse kõrgeima teenetemärgina Eesti Vabariigi kodanikele riigile osutatud teenete tunnustamiseks. Hea tava on, et autasustatav isik on pälvinud oma tegevusvaldkonnas eelnevalt mõne teise riikliku teenetemärgi.

Maarjamaa Risti teenetemärk

Maarjamaa Risti teenetemärke antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.

Valgetähe teenetemärk

Valgetähe teenetemärke antakse riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.

Kotkaristi teenetemärk

Kotkaristi teenetemärke antakse riigikaitseliste teenete tunnustamiseks.

Eesti Punase Risti teenetemärk

Eesti Punase Risti teenetemärke antakse Eesti rahva huvides tervishoiu ja sotsiaalalal osutatud teenete tunnustamiseks ning elu päästmise eest.

Hõbedakogu


Riigipitsati saalis väärib tähelepanu ka väljapanek hõbedakogust, mis koosneb valdavalt Eesti riigivanematele tehtud kingitustest.

Hõbedakogus on väärisesemeid maailma ühest kuulsamast Peter Carl Fabergé töökojast Peterburis. Selle kuulsa firma rajaja oli Pärnu kullasepa poeg.

Vanim ese on pärit 19. sajandi lõpu keiserlikult Saksamaalt. Osa kingitusi on varustatud pühendusgraveeringutega, osale esemetest on graveeritud annetamise või kinkimise aeg.

Hõbedakogu väljapanek Stenbocki maja Riigipitsati saalis. Foto: Artur Sadovski
Hõbedakogu väljapanek Stenbocki maja Riigipitsati saalis. Foto: Artur Sadovski

Ingli tuba

 

Ingli tuba Stenbocki majas
Ingli tuba Stenbocki majas. Fotod: Riigikantselei

 

Riigipitsati saali ees asub Ingli tuba, mis on nime saanud Issanda ingli kujutise järgi.  Kujutis on raiutud paekivisse 1625. aasta paiku ühe Tallinna kuulsama kujuri, Madalmaadelt pärit Arent Passeri (ca 1560-1637) töökojas.

Raidkiri ingli jalge juures pärineb Vanast Testamendist: Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad (Psalm 34:8).

Reljeefi algne asupaik pole teada, ent suure tõenäosusega on tegemist mõne Tallinna vanalinnas paiknenud elumaja ees seisnud etikukiviga.

Tallinna linn kinkis selle Eesti Vabariigi valitsuse residentsile 2001. aasta veebruaris.

Viimati uuendatud 07.09.2020