Riigipitsati saal

Riigipitser kehtestati 19. juunil 1925 riigivapi seadusega. Pitsati jäljendis ehk pitseris on suure riigivapi kujutis, ülal kaarena tekst EESTI VABARIIK. Pitseri läbimõõt on 7 cm. Pitseriga kinnitati saadikute nimetamise ja ärakutsumise kirjad, konsulite patendid konventsioonide ratifitseerimiskirjad ja välislepingud. Riigipitseriga pitseeriti ka saadikute volikirjade ja tagasikutsumiskirjade ümbrikud. Riigipitsati hoidjaks määrati riigisekretär.

Esimene riigipitsat telliti Londonis asuvalt firmalt Waterlow & Sons Limited ning pitsat valmis 1926. aasta kevadeks.

Mis sai riigipitsatist edasi?

Okupatsiooniaja alguses 1940. aastal keelati Eesti Vabariigi riigisümboolika kasutamine.

Eesti Vabariigi sümboleid hakati taas kasutama 1980. aastate lõpus. 1993. aastal võeti vastu riigivapi seadus, mis taastas 1925. aasta seaduse eeskujul ka riigipitseri. Kuna okupatsioonieelse riigipitsati saatus oli teadmata, valmistati Soomes Eesti Vabariigi II riigipitsat.

2008. aasta augustis tuli riigisekretäri vastuvõtule Maris Ausma, kaasas esimese riigipitsati terasest matriits ja vasest patriits. Riigipitsati pressraua küljest lahti monteeritud pressvormid oli okupatsioon ajal leidnud tema vanaisa Peeter Peips (30.05.1904-11.06.1985), kes oli töötanud Presidendi Kantseleis maalrina. Okupatsioonieelse riigipitsati pressvormid olid peidetud administratiivhoone pööningule. Peeter Peips tõi pressvormid tühjas värviämbris koju ning hoidis neid kuni oma elupäevade lõpuni.

82 aastat hiljem jõudis esimene riigipitsat taas riigisekretäri kätte hoiule.

Riigipitseriga kinnitab riigisekretär suursaadikute ametisse nimetamise volikirjad ning tagasikutsumise kirjad, samuti konventsioonide ja välislepingute ratifitseerimise või denonsseerimise kirjad. Riigipitsati kasutamist protokollitakse. 

Kunstnik Jüri Kask on maalinud kolme riigimehe portreed, mis on eksponeeritud Riigipitsati saalis. Piltkirjas maalitud portreedel on kujutatud Ants Piip, Otto Tief ja Heinrich Mark.

Riigipitsati saali sisekujunduse on teinud Vaikla Disain (Argo Vaikla, Katrin Vaikla, Mari-Liis Süld).

Tartu rahu mäletuseksemplar

Tartu rahu on 2. veebruaril 1920. aastal Tartus allakirjutatud Eesti ja Venemaa vaheline rahuleping, millega lõpetati Vabadussõda ja millega Venemaa tunnustas „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõigusliku korra kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal“ (artikkel II).

Riigipitsati saalis eksponeeritud dokument on 2. veebruaril 1920 kell 00:47 lepingu allakirjutamisele järgnenud koosviibimisel osalenud rahudelegatsioonide liikmete ja mõne teise kohalviibinu allkirjadega mälestuseksemplar.

Vasakul kaheksas, eelviimane on Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska allkiri, vasakul seitsmes Eesti delegatsiooni liikme, hilisema esimese riigivanema Ants Piibu allkiri.

Tartu rahulepingu originaali säilitatakse Rahvusarhiivis. 2012. aastal anti Rahvusarhiiv pidulikult Riigikantselei haldusalast üle Haridus-ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse ning riigiarhivaar andis mälestuseksemplari üle riigisekretärile.

Riigivapi trükistantsid

1925. aastal kinnitas Riigikogu „Riigivapi seaduse“ ning riigivapi etalonkujutise. Toona kinnitatud etalonkujutis oli ülidetailne ja seetõttu raskesti tiražeeritav. Juba 1920-ndatel asuti vapikujutist lihtsustama. 2005. aastal võeti kasutusele lihtsustatud riigivapi etalonkujutis.

2010. aasta juunis lõpetati paberkandjal Riigi Teataja väljaandmine ning 2011. aastal anti Riigi Teataja väljaandmise ülesanne Riigikantseleilt üle Justiitsministeeriumile ning riigivapi trükistantsid andis Riigi Teataja osakonna juhataja pidulikult üle riigisekretärile.

Riigipea Konstantin Pätsi postmargi trükiplaat

President Konstantin Pätsi näopildiga 18-sendise nimiväärtusega margiseeria trükiplaat valmis 1939. aastal. Riigi Kirjastus trükkis 296 950 tumekarmiinpunast marki. Trükiplaat anti Riigikantseleile üle seoses Riigi Teataja Kirjastuse tegevuse lõpetamisega 2007. aastal.

Vabadusristi aumärk on Eesti Vabariigi vanim ja auväärseim autasu, mida võib anda Eesti iseseisvuse kaitseks peetavas sõjas osutatud teenete tunnustamiseks.

Riigivapi teenetemärke antakse kõrgeima teenetemärgina Eesti Vabariigi kodanikele riigile osutatud teenete tunnustamiseks. Hea tava on, et autasustatav isik on pälvinud oma tegevusvaldkonnas eelnevalt mõne teise riikliku teenetemärgi.

Maarjamaa Risti teenetemärke antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.

Valgetähe teenetemärke antakse riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.

Kotkaristi teenetemärke antakse riigikaitseliste teenete tunnustamiseks.

Eesti Punase Risti teenetemärke antakse Eesti rahva huvides tervishoiu ja sotsiaalalal osutatud teenete tunnustamiseks ning elu päästmise eest.

Hõbedakogu

Riigipitsati saalis väärib tähelepanu ka väljapanek hõbedakogust, mis koosneb valdavalt Eesti riigivanematele tehtud kingitustest.

Hõbedakogus on väärisesemeid maailma ühest kuulsamast Peter Carl Fabergé töökojast Peterburis. Selle kuulsa firma rajaja oli Pärnu kullasepa poeg.

Vanim ese on pärit 19. sajandi lõpu keiserlikult Saksamaalt. Osa kingitusi on varustatud pühendusgraveeringutega, osale esemetest on graveeritud annetamise või kinkimise aeg.

Ingli tuba

Riigipitsati saali ees asub Ingli tuba, mis on nime saanud Issanda ingli kujutise järgi.  Kujutis on raiutud paekivisse 1625. aasta paiku ühe Tallinna kuulsama kujuri, Madalmaadelt pärit Arent Passeri (ca 1560-1637) töökojas.

Raidkiri ingli jalge juures pärineb Vanast Testamendist: Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad (Psalm 34:8).

Reljeefi algne asupaik pole teada, ent suure tõenäosusega on tegemist mõne Tallinna vanalinnas paiknenud elumaja ees seisnud etikukiviga.

Tallinna linn kinkis selle Eesti Vabariigi valitsuse residentsile 2001. aasta veebruaris.