Riigikogu võttis 2. juunil vastu hädaolukorra seaduse muudatused, millega viiakse 1. juulist 2021 siseministeeriumi kriisireguleerimise koordineerimisega seotud ülesanded riigikantseleisse ning seoses sellega korraldatakse ümber ka kriisikomisjoni senine tegevus.
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et kriisikomisjonil on olnud oma kindel koht kriisialase teadlikkuse kasvatamisel ja kriisideks valmisoleku tõstmisel. „Lähiajaloo olulisemate otsuste hulgas on näiteks 2019. aasta Kagu-Eesti tormi ja elektrikatkestuse järgsed tegevused elutähtsate teenuste korraldamiseks ning otsus võtta järgmise aasta lõpuks kasutusele neljaastmeline kriisivalmiduse saavutamise süsteem,“ rääkis siseminister. „Aitäh kõigile, kes on kriisikomisjoni istungeid ette valmistanud ja kriisikomisjoni tegevuses aktiivselt kaasa löönud. Oleme pannud aluse paljudele olulistele algatustele ning tõstatanud probleeme ja aidanud neile lahendusi leida, ikka selleks, et Eestis oleks elu üha turvalisem. Soovin edu riigikantseleile selle ülesande täitmise jätkamisel,“ sõnas Jaani.
„Kriisideks valmistumise ja nende juhtimise riigikantseleisse toomine peab kasvatama kriisideks valmisoleku kultuuri,“ selgitas riigisekretär Taimar Peterkop. „On väga oluline, et inimesed, kes tegelevad julgeoleku ohtude ja riskide hindamisega tegutsevad ühes õigusruumis, mõistavad üksteist paremini ja kindlasti peab vähenema ka asutuste vahele jäävate „hallide alade“ hulk,“ lisas ta.
Peterkopi sõnul on kriisid ja riigi julgeolek valdkond, mida saabki korraldada ainult keskselt. Riigikantseleis on selline valmisolek olemas: koordineeritakse juba julgeolekuküsimusi ja riigi strateegilist planeerimist. „Ma usun, et Riigikantseleist saab kompetentsikeskus, kes toetab asutusi, eriti tsiviilasutusi praktiliselt kriisideks valmistumisel ning toetab valitsust ja peaministrit laiaulatusliku kriisi lahendamisel,“ rääkis riigisekretär. Peterkop tunnustas ka Siseministeeriumi pikaajalist tööd Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni töö korraldamise ja Eesti kriisivalmiduse suurendamise eest.
Kriisireguleerimise hetkeseisust ja hädaolukorra seaduse täitmisest on suve lõpuks valmimas ka kõigile kättesaadav kokkuvõte, mis annab ühtlasi ülevaate siseministeeriumi senisest tegevusest kriisireguleerimise korraldamise valdkonnas.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon moodustati peaministri korraldusel 1993. aastal. Aastatel 1993 ja 1994 juhtis kriisikomisjoni tööd peaministri nõunik ning aastatel 1995-2000 riigisekretär. Siseminister on juhtinud kriisikomisjoni alates 2001. aastast, ehk 20 aastat.
Komisjoni ülesanne on koordineerida asutuste tegevust kriisireguleerimisvaldkonna planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel, anda hinnanguid juba aset leidnud hädaolukorra ohuga sündmusele või hädaolukorrale ning teha ettepanekuid edasise tegevuse kohta ning panna vajadusel täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning jälgida nende täitmist.
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon on tavapäraselt kohtunud neli korda aastas. Komisjoni koosseisu kuuluvad lisaks siseministrile riigisekretär, ministeeriumide kantslerid, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri nõunik, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse ja kaitsepolitseiameti peadirektorid, riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor ning valitsuskommunikatsiooni direktor, terviseameti peadirektor, riigi infosüsteemide ameti peadirektor ja siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler.