„Eestis valmistutakse, ennetatakse, tõrjutakse ja lahendatakse tsiviilkriise ning teisalt mittesõjalisi ja sõjalisi riigikaitsekriise erinevatel õiguslikel alustel. Eksisteerib kaks eraldi maailma: tsiviilkriisideks on hädaolukorra seadus ja mittesõjaliste ning sõjalisteks riigikaitsekriisideks erakorralise seisukorra seadus ning riigikaitseseadus,“ selgitas riigisekretär Taimar Peterkop. Valmisoleku seaduse eesmärk on kahe maailma ühendamisega välja jõuda olukorda, kus kõikideks kriisideks valmistutakse ühe protsessi ja seaduse alusel; kõiki suure mõjuga kriise lahendatakse ühe juhtimismudeli ning seaduse alusel; suure mõjuga kriiside lahendamiseks kasutatavad meetmed on terviklikult ja omavahel võrreldavalt sätestatud ühes seaduses,“ lisas ta.
„Ühtne lähenemine vastaks muutunud julgeolekuohtudele maailmas ja regioonis, milles ilmneda võivad tsiviilkriisid ka Eestit mõjutavad. Kaasaegsed kriisid on hübriidse iseloomuga ja sõjalise riigikaitse valmisoleku kõrval on sama oluline mittesõjaline riigikaitse ning tsiviilasutuste valmisolek kriisideks,“ täpsustas Peterkop.
Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsuse tagasiside tähtaeg on augusti lõpus.
Septembris kutsub riigikantselei riigisekretäri juhtimisel kokku valmisolekuseaduse eelnõu väljatöötamise juhtrühma ja töörühma. Nendesse kuuluvad justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Olenevalt teemast kaasatakse juhtrühma ja töörühma ka teiste asutuste esindajaid.
Eelnõu eeldatav valmimise aeg on 2022. aasta teises kvartalis.