Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades.
Samuti korraldab Riigikantselei valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust, nõustab peaministrit riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ning koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist.
Loe lähemalt:
Riigikantselei eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.
RiigisekretäristRiigikantseleid juhib riigisekretär. 10. detsembrist 2018 on riigisekretär Taimar Peterkop.
1991. aasta augustis taastati Eesti iseseisvus ja 28. juunil 1992 võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mille alusel
1991. aasta augustis taastati Eesti iseseisvus ja 28. juunil 1992 võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mille alusel
1991. aasta augustis taastati Eesti iseseisvus ja 28. juunil 1992 võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mille alusel
25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030.
1991. aasta augustis taastati Eesti iseseisvus ja 28. juunil 1992 võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mille alusel
Julgeoleku ja riigikaitse koordineerimise eesmärk on tagada süsteemne valmistumine riigi kaitseks ning tõhus riigi juhtimine nii rahu- kui ka sõjaajal.
Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri avalikke suhteid.
Valitsuse istung
Vabariigi Valitsuse korralised istungid toimuvad tavaliselt üks kord nädalas, neljapäeviti algusega kell 10 Tallinnas Stenbocki majas. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse istungi aja ja päevakorra kinnitab peaminister.
Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi.
Istungist võtab lisaks ministritele sõnaõigusega osa riigisekretär, sõnaõigusega võib osa võtta õiguskantsler ja oma ülesannetesse kuuluvais asjus riigikontrolör.
Valitsuse istungit juhatab peaminister. Peaminister võib valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna. Peaministrit asendavad tema ajutisel eemalviibimisel peaministri asendajad.
Valitsuskabineti nõupidamine
Valitsuskabineti nõupidamised on valitsuse liikmete töönõupidamised, kus arutatakse mitmesuguseid valitsuse pädevuses olevaid olulisi küsimusi.
Nõupidamistel otsustatu ei ole käsitatav Vabariigi Valitsuse otsusena ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Nõupidamisel otsustatul on valitsuse liikmete vahelise kokkuleppe iseloom.
Kabinetinõupidamine toimub üldjuhul neljapäeviti algusega kell 14 Stenbocki majas. Kui kabinetinõupidamisele esitatud asjad ei eelda pikka arutelu, võivad nõupidamised toimuda ka kohe pärast valitsuse istungi lõppu. Tavapäraselt ei toimu nõupidamisi siis, kui peaminister on Eestist ära, samuti suvepuhkuste perioodil ja jõuluajal.
Nõupidamise toimumise, selle aja, koha ja päevakorra otsustab peaminister. Nõupidamisel osalema kutsutakse valitsuse liikmed, riigisekretär, õiguskantsler ja riigikontrolör.
Päevakord ja otsustamine
Ministrid esitavad Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvaid Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega sise- või välispoliitilisi küsimusi. Materjalid valmistab ette vastav ministeerium.
Igale valitsuse otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja Riigikantselei.
Igal esmaspäeval kogunevad Stenbocki majas ministeeriumide kantslerid, kes vaatavad üle valitsusele esitatud materjalid. Kantslerite nõupidamist käsitletakse ka ministeeriumidevahelise viimase kooskõlastusena. Peaminister kinnitab istungi päevakorra kava reeglina kolmapäeviti.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab valitsuse veebilehel istungi kommenteeritud päevakorra kava reeglina kolmapäeva õhtul.
Istungi alguses võib istungi juhataja ministri ettepanekul otsustada kiireloomulise asja lisamise päevakorda. Istungil otsustab valitsus tema pädevusse kuuluvaid küsimusi: kehtestab õigusakte ja teeb ametlikke otsuseid. Istungid on täpselt reglementeeritud ja põhjalikult ettevalmistatud. On kujunenud tavaks, et valitsus teeb otsuseid konsensuslikult, püütakse saavutada üksmeelt.
Kus ja kuidas kaasa saab rääkida?
Ülevaatliku info, kuidas poliitikaid kujundatakse ja seaduseelnõusid ette valmistatakse ning millised on valitsusväliste osapoolte võimalused nendes protsessides osaleda.
Kaasamine ja mõjude hindamineSiia tuleb selgitus
Avatud valitsemise partnerlus
Siia tuleb selgitus
Protokollimine ja allkirjastamine
Valitsuse istungi ja kabinetinõupidamise protokollid koostab Riigikantselei viivitamatult pärast istungit. Protokollile kirjutavad alla peaminister ja riigisekretär.
Valitsuse istungil vastuvõetud õigusaktid vormistab allakirjutamiseks Riigikantselei. Vabariigi Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldustele peaminister ja riigisekretär.
Üldjuhul esitatakse valitsuse õigusaktid allakirjutamiseks kohe pärast valitsuse istungi lõppu. Vabariigi Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri peaministri allkirja andmise päeval.
Teavitamine
Valitsuse istungite ja kabinetinõupidamiste toimumisest, päevakordadest ning tehtud otsustest teavitab avalikkust valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Reeglina saavad ajakirjanikud valitsuse liikmetele küsimusi esitada pärast istungit, kell 12 algaval pressikonverentsil. Pressikonverentside otseülekandeid saab veebis igaüks jälgida, samuti on kõigile kättesaadavad pressikonverentside stenogrammid.
Valitsuse õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas seitsme tööpäeva jooksul pärast nendele allakirjutamist.
Valitsuse istungite infosüsteem
Otsuste tegemisel abistab Eesti valitsust alates Stenbocki majja asumisest 2000. aastal töövahend, mille ametlik nimetus on valitsuse istungite infosüsteem. Igapäevases suhtluses kasutavad ministrid ja ametnikud selle nime lühendit VIIS. Eesti oli ka esimene riik, kes võttis kasutusele e-valitsuse süsteemi ning see on oma tõhususe ja läbipaistvusega eeskujuks kogu maailmale
Valitsuse elektrooniline töö säästab paberit ja keskkonda, sest enne istungeid ei ole vaja mahukaid istungimaterjale paljundada ja ministeeriumidesse laiali transportida. Enne e-valitsuse süsteemi kulus iga istungi peale keskmiselt 40 kilo paberit.
E-valitsuse süsteem on muutnud valitsuse töö ka oluliselt efektiivsemaks. Istungil osalejatel on võimalik juba enne istungi toimumist korraldada materjalide nii-öelda elektrooniline arutelu, avaldada arvamust ja esitada oma seisukohti eelnõude osas. Kui enne valitsuse istungite infosüsteemi kasutuselevõttu võisid istungid kesta 4-5 tundi, siis täna kestab keskmine istung 20-30 minutit.
Infosüsteem aitab tagada ka valitsuse otsuste parema kvaliteedi. Ministrid, õiguskantsler, riigikontrolör ja ministeeriumide ametnikud saavad interneti kaudu eelnevalt ülevaate arutatavatest punktidest, teostada kiirelt otsinguid materjalides, olla istungi käigus paremini informeeritud ning vältida vigade sattumist eelnõudesse. Süsteemi on mugav kasutada ning selle kaudu on kättesaadavad kõik istungi materjalid aastast 2000.
Siia tuleb video https://www.youtube.com/watch?v=Y6Mp_Vsh1f4&feature=emb_title
Valitsuse istungid on oma tõhususe ja läbipaistvusega eeskujuks kogu maailmale.
Viimati uuendatud 23.09.2020