|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Eesti konkurentsivõime tõstmise väljakutsete analüüs Euroopa Liidu tasemel on algatatud uue konkurentsivõime strateegia „Euroopa 2020“ koostamist. Selle põhijooned on sisuliselt paigas, mis tähendab, et ka Eesti konkurentsivõime strateegia taustast on üks osa teada. Riigikantselei strateegiabüroo on koostöös ministeeriumidega alustanud uue konkurentsivõime strateegia (tööpealkirjaga „Eesti 2020“) koostamist. Koostatud on esialgne Eesti konkurentsivõime peamiste väljakutsete analüüs (pdf) , millele ministeeriumid esitavad oma täiendused ja parandused 2010. aasta juuni lõpuks. Sama väljakutsete analüüsi lühema versiooniga on võimalik tutvuda siin (pdf). Kooskõlas konkurentsivõime väljakutsete kaardistusega on kokku lepitud ka kümnes esialgses Eesti konkurentsivõime kava põhieesmärgis. 2010. aasta 17. juuni Euroopa Ülemkogu Eesti seisukohtade raames fikseeris valitsus ka Eesti esialgsed eesmärgid (pdf). Nii Eesti 2020 esialgsed numbrilised eesmärgid kui peamiste väljakutsete kaardistus on aluseks edasiseks tööks uue konkurentsivõime kava koostamisel. Koostöös valitsusväliste partneritega on 2010. aasta sügisel kavas hinnata vajadust ja võimalusi majanduspoliitikas muudatuste tegemiseks. Eesti Lissaboni strateegia koordinaator esitas komisjonile Eesti mitteametlikud seisukohad EL2020 strateegia eesmärkide osas 11. veebruaril 2010. a toimunud mitteametlikul Euroopa Ülemkogul tutvustas Euroopa Komisjoni president J.M. Barroso esialgset visiooni Euroopa Liit 2020 strateegiast. Riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumise järel esitas Eesti Lissaboni strateegia koordinaator 25. veebruaril oma mitteametlikud seisukohad EL 2020 strateegia eesmärkide seadmisel (pdf), kus tõi välja järgmised rõhuasetused: 1. Tööhõive määr on üks olulisemaid eesmärke Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise agendas, mistõttu tuleks aastaks 2020 seada eesmärgiks saavutada tööhõive määr 20-64- aastaste seas 74-76%. 2. Oluline on senisest enam keskenduda tööjõu tootlikkuse tõstmisele Euroopas. 3. Pikaajalise konkurentsivõime saavutamiseks maailma majanduses on jätkuvalt oluline investeerida teadus- ja arendustegevusse, mistõttu ei tohiks ka uues strateegias loobuda eesmärgist suurendada TA investeeringuid 3% SKPst. Oluline on soodustada teadus- ja arenduskulutuste tõstmist ka erasektoris. 4. Avalike e-teenuste kättesaadavuse ja nende kasutamise võimekuse (nn digitaalse kirjaoskuse) arendamiseks peaks aastaks 2020 Euroopa moodustama ühtse ja turvalise e-teenuste piirkonna, kus kõigil ELi kodanikel on ligipääs kõikidele avalikele teenustele, sh teiste liikmesriikide poolt pakutavatele piiriülestele teenustele. 5. Kõrgharidusega inimeste osakaalu tuleks veelgi tõsta, mistõttu võiks aastaks 2020 vähemalt 40% 30-34-aastastest omada kõrgharidust. 6. Sotsiaalse sidususe ja tööjõu kvaliteedi tõstmisel on oluline keskenduda senisest enam ka kooli katkestajate hulga vähendamisele, mistõttu tuleks seada eesmärgiks, et kooli pooleli jätnute osakaal 20-24-aastaste seas on aastaks 2020 alla 10%. 7. Rohelisema majanduse edendamisel peaks strateegias jätkuvalt kajastuma eesmärk vähendada aastaks 2020 CO2 heitgaaside emissiooni ja energiatarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu. 8. Euroopa majanduse konkurentsivõime võrdlemiseks teiste piirkondade majandusega on oluline analüüsida ning seada konkreetne eesmärk Euroopa ettevõtete turuosakaalu näitaja osas maailmamajanduses. Eesti esitas Euroopa Komisjonile oma esialgsed seisukohad strateegia "Euroopa Liit 2020" kujundamisel Strateegia „Euroopa Liit 2020“ puhul on tegemist uue Euroopa konkurentsivõime strateegiaga ning see on kavandatud jätkuna kehtivale Lissaboni strateegiale. Strateegia peaks võimaldama ELil kriisist täielikult taastuda ning liikuda kiiresti teadmistepõhise ja keskkonnasäästliku majanduse suunas. EL 2020 toetub 2005. aastal taaskäivitatud Lissaboni strateegia saavutustele, mis keskendus majanduskasvule ja töökohtade loomisele, pöörates aga sealjuures tähelepanu ka mõnedele selle strateegia kitsaskohtadele. Uue strateegia koostamiseks on Euroopa Komisjon esitanud avaliku konsultatsioonipaberi(pdf), millele oli 15. jaanuariks oma kommentaare ja tagasisidet võimalik anda kõigil huvitatud osapooltel. Riigikantselei strateegiabüroo koordineerimisel koostati koostöös ministeeriumide ja erinevate huvirühmade ning sotsiaalpartneritega konsulteerides Eesti esialgsed seisukohad strateegia „Euroopa Liit 2020“ kujundamisel. ELi 2020 strateegia esialgsete põhimõtete ja Eesti esialgsete seisukohtade tööpaberi tutvustamiseks toimus ka 12. jaanuaril ministeeriumide ja erinevate huvigruppide esindajatele seminar, mille raames esitatud ettepanekuid võeti arvesse ka lõplikus 15. jaanuaril Riigikantselei strateegiadirektori kui Eesti ametliku Lissaboni koordinaatori poolt Euroopa Komisjonile esitatud Eesti esialgsete seisukohtade paberis(pdf). Eesti esialgsed seisukohad inglise keeles on leitavad siit(pdf). Seminaril esinesid ettekannetega Riigikantselei strateegiadirektor Keit Kasemets(ppt), Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaas(ppt) ning Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik(ppt). Ettekannetele järgnes paneeldiskussioon, milles osalesid Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ning Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik 2010. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu peaks kinnitama komisjoni 2010. aasta alguses esitatava ettepaneku põhjal strateegia järgmise viie aasta tegevuspõhimõtted, peamised eesmärgid ja nendega seotud poliitikameetmed, mida hakatakse rakendama nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Lõplik EL 2020 strateegia vastuvõtmine on planeeritud 2010. aasta juunis toimuval Euroopa Ülemkogul. |
|
|||||||||||||||||||||||
|