Riigisekretärid läbi aegade

(10.11.1889 – 03.12.1940)

Riigisekretär (ajutise valitsuse asjadevalitseja) 12.11.1918 – 18.11.1919 

Theodor Andreas Käärik sündis Viljandi vallas Karksi külas kooliõpetaja Andres ja Leena Kääriku pojana.

Käärik lõpetas 1917. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonna.

Käärik oli Ajutise Valitsuse sekretär asjadevalitseja õigustes 12. novembrist 1918, st järgmisest päevast pärast seda, kui Ajutine Valitsus alustas uuesti tegevust ning asutati Riigikantselei eelkäija Ajutise Valitsuse Kantselei. Käärik oli sel ametikohal 18. novembrini 1919, kui ta vabastati ametist seoses Asutava Kogu liikmeks valimisega.

(09.09.1890 – 25.02.1942)

Riigisekretär aastatel 1920 – 1940

Karl Johannes Terras sündis Vaivara vallas taluomanikust vallakirjutaja Aleksander Terrase ja Marie Terrase (sünd. Säkk) pojana.

1916. aastal lõpetas ta Peterburi ülikooli õigusteaduskonna ja 1917. aastal kahurväekooli lipnikuna.

1920. aastal sai Karl Johannes Terrasest valitsuse asjadevalitseja. 1921. aastal muudeti see ametikoht riigisekretäri ametikohaks, millel Terras töötas 1940. aastani, olles ainus kõrgem riigiametnik, kes püsis oma ametikohal omariikluse kaks aastakümmet. Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid Karl Johannes Terrase 7. jaanuaril 1941 ning ta suri Kirovi vangilaagris.

(5.06.1906 – 27.10.1990)

Riigisekretär 18.09.1944 – 15.01.1945 ja 18.12.1949 – 11.01.1953.

Helmut Maandi (Maantee) sündis Rapla vallas Alumõisas veskirentniku (hiljem taluomaniku) Mart Maandi ning Mari Maandi (sünd. Vultmann) peres.

1932. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Maandi põgenes Läänemaalt Puise külast, kus 22. septembril 1944 pidas Otto Tiefi valitsus oma viimase koosoleku, jalgsi läbi mere laiule ning laevaga edasi Rootsi. Tal oli kaasas üks eksemplar Riigi Teatajast, mis sisaldas Vabariigi Presidendi ülesandeid täitnud peaminister Jüri Uluotsa käskkirja Tiefi juhitava valitsuse ametisse nimetamise kohta. Maandi kätte jäänud eksemplar oli ainuke, mis jõudis vabasse maailma ning oli dokumentaalseks tõendiks Tiefi valitsuse loomise kohta ja aluseks õigusliku järjepidevuse kandmisele.

(29.08.1904 – 09.11.1981)

Riigisekretär eksiilis 15.01.1945 – 17.12.1949

Artur (Arthur) Mägi sündis Väinjärve vallas Ramma külas koolijuhataja August Mägi ja Sophie Mägi (sünd. Bötker) peres.

Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1929 ja kaitses magistrikraadi 1935. aastal.

Mägi oli põhiseaduse väljatöötanud Rahvuskogu peasekretär 1937, Riiginõukogu peasekretär 1938–1940 ning Vabariigi Presidendi ja Riigikogu valimiste peakomiteede peasekretär.

Ta oli riigisekretär eksiilis 15. jaanuarist 1945 kuni 17. detsembrini 1949 ning õiguskantsler 1949–1981.

Mägi oli tunnustatud õigusteadlane, erialaks riigiõigus.

(1.10.1911 – 2.08.2004)

Riigisekretär eksiilis 12.01.1953 – 08.05.1971

Heinrich Mark sündis Kõlleste (Krootuse) vallas Otsal talunik August Margki ja Anna Karoline Margki (sünd. Raig) peres.

Ta õppis Tartu õpetajate seminaris 1930–1932 ja 1938. aastal lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Mark oli riigisekretär eksiilis 12. jaanuarist 1953 kuni 8. maini 1971.

Ta oli peaministri asetäitja 1971–1990 ning peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 1990–1992.

Seoses Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisega lõpetas eksiilvalitsus tegevuse ning Heinrich Mark andis oma volitused oktoobris 1992 üle ametisse astunud president Lennart Merile.

(28.08.1900 – 15.12.1992)

Riigisekretär eksiilis 08.05.1971 – 09.04.1990

Arved Ruusa (Ruus) sündis Vana-Kuuste vallas Ebrol talunik Jaan Ruusa ja Mari Ruusa (sünd. Petulai) peres.

Ta lõpetas Eesti politseikooli kõrgema klassi 1928 ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1933. aastal.

Ruusa oli riigisekretär eksiilis 8. maist 1971 kuni 9. aprillini 1990.

Ta oli politseiteenistuses 1928–1935, Harju maavalitsuse sekretär 1936–1940 ning Läänemaa abimaavanem 1941–1944. Ruusa põgenes Rootsi septembris 1944.

Riigisekretär eksiilis 09.04.1990 – 10.10.1992

Katrin Merike Nyman-Metcalf on sündinud 7. mail 1963 Stockholmis insener Einar Nymani ja kooliõpetaja Edith Kotka-Nymani peres.

Ta on lõpetanud Uppsala ülikooli õigusteaduskonna 1987. aastal ning kaitses samas 1999. aastal doktorikraadi tööga "Activities in Space – Appropriation or Use?".

Nyman-Metcalf oli viimane riigisekretär eksiilis 9. aprillist 1990 kuni 20. oktoobrini 1992.

Ta on töötanud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikuna Bosnias ja Hertsegoviinas, Riia kõrgema õigusteadusliku kooli (Riga Graduate School of Law) ja Audentese rahvusvahelise ülikooli õppejõuna, Human Dynamicsi õigus- ja arendusdirektorina Viinis ning Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi rahvusvahelise ja võrdleva õiguse professorina. Alates 2010 on NM Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi professor, aastast 2021 kommunikatsiooniõiguse kaasatud professor. Lisaks tegeleb rahvusvahelistes projektides e-riigi õigusküsimustega.

(29.09.1947 - 30.01.2015)

Ülo Kaevats oli iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene riigisekretär 20. oktoobrist 1992 kuni 18. aprillini 1995.

Ülo Kaevats sündis Hiiumaal Kassaris.

1972. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli füüsiku-teoreetiku ja teadusfilosoofina.

Kaevats oli iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene riigisekretär 20. oktoobrist 1992 kuni 18. aprillini 1995.

Kaevats on töötanud Eesti NSV teaduste akadeemia ajaloo instituudi teaduri ja filosoofia sektori juhataja kohusetäitjana (1973–1981), teaduste akadeemia filosoofiakateedri dotsendina (1981–1989) ja Eesti Entsüklopeedia peatoimetajana (1989–1992; 1995–2000).

Ta oli 1988–1990 Eestimaa Rahvarinde programmikomitee ja aukohtu esimees ning osales Rahvarinde I eestseisuse töös. 1995–2000 oli ta Tartu ülikooli kuratooriumi esimees, aastast 1995 oli Kaevats Eesti teadlaste liidu juhatuse liige.

Alates 1999. aastast töötas Ülo Kaevats Tallinna tehnikaülikooli professori ja filosoofia õppetooli juhatajana.

Riigisekretär 18.04.1995 – 24.03.1999

Uno Veering on sündinud 27. oktoobril 1949 Harjumaal.

Ta on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1978. aastal.

Veering on töötanud Harju abimaavanemana ning Tallinna abilinnapeana. 1992. aastal juhtis ta riigiministrina Riigikantseleid.

Ta oli riigisekretär alates 18. aprillist 1995 kuni 24. märtsini 1999.

Pärast seda töötas Veering Keskkonnaministeeriumi asekantslerina ning Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitjana.

Riigisekretär 25.03.1999 – 08.08.2003

Aino Leppik on sündinud 28. oktoobril 1961 Stockholmis luuletaja Kalju Lepiku ja Asta Lepiku peres.

Ta lõpetas Stockholmi ülikooli õigusteaduskonna 1987. aastal.

Aastatel 1987–1990 töötas Leppik juristina Örebro halduskohtus ning 1990–1992 prokurörina Stockholmi prokuratuuris. 1993-1994 töötas ta Vabariigi Valitsuse õigusnõunikuna, seejärel Välisministeeriumi juriidilise osakonna inimõiguste büroo juhatajana ning osakonna peadirektorina.

Leppik kuulus kohtuministrina Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis viimasesse koosseisu.

Ta oli riigisekretär 25. märtsist 1999 kuni 8. augustini 2003.

Leppik naases seejärel tööle Välisministeeriumi, aastatel 2003–2006 oli ta suursaadik Portugalis, 2006–2010 töötas ta Välisministeeriumi asekantslerina ning 2007–2010 oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Iisraelis. 2010. aastal töötas ta välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantslerina, 2010–2014 oli suursaadik Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis, 2014–2018 välisministeeriumis Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakonna peadirektor ning 2018. aastast oli ta suursaadik Iirimaal. 

8. jaanuaril 2024 nimetas president Alar Karis Aino Leppik von Wiréni Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks, alaliseks esindajaks Euroopa Nõukogu juures, asukohaga Strasbourgis.

Riigisekretär 11.08.2003 – 03.12.2018

Heiki Loot on sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna 21. Keskkooli ning Tartu Ülikooli õigusteaduse eriala.

Ta oli riigisekretär 11. augustist 2003 kuni 2. detsembrini 2018. 

1998-2003 oli Heiki Loot Sisekaitseakadeemia rektor. Rektorina seadis ta akadeemia strateegiliseks eesmärgiks ausate ja pädevate riigiametnike koolitamise ning avaliku teenistuse arendustegevuse.

1995-1998 töötas Heiki Loot Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhatajana. Ta oli haldusõiguse ja karistusõiguse reformi käivitajaks, juhtis põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni materjalide ettevalmistamist ning osales paljude seaduseelnõude koostamisel.

1994-1995 töötas Heiki Loot Riigikohtu esimehe abina. 1997-1999 oli ta Euroopa Nõukogu juures tegutseva riigiõiguse ekspertide komisjoni liige, ta on Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi liige aastast 1993.

3. detsembrist 2018 on Heiki Loot riigikohtunik.

Taimar Peterkop oli riigisekretär 10. detsembrist 2018 kuni 31. jaanuarini 2025.

Enne riigisekretäriks asumist juhtis ta 2015. aasta maist Riigi Infosüsteemi Ametit.

Aastatel 2000–2001 töötas Peterkop juristina Riigikantseleis ning 2001–2008 Kaitseministeeriumis, esimesed neli aastat õigusosakonnas rahvusvahelise õiguse büroo juhatajana ning hilisemad kolm aastat operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhatajana.

2008–2010 oli Peterkop kaitsepoliitika nõunik Eesti suursaatkonnas Washingtonis ning pärast seda Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler.

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning USA maaväe sõjakolledži magistrikraadiga strateegilises juhtimises.

Taimar Peterkop on sündinud 20. jaanuaril 1977 Tallinnas.

Taimar Peterkopi kõned riigisekretärina