Avatud valitsemise partnerlus

Lubadus 1: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine valitsusasutustes

1.1. Eelnõude väljatöötamise koosloomekeskkonna arendamine

Eesmärk: arendada koosloome keskkonna tekstiredaktor, seda katsetada ja ametkonna poolt kasutusele võtta.

Tegevused on suures osas täidetud.

Riigi koosloome keskkonna esimese etapi tulemusena on valminud nii teemaruumi loomise, ajatelje ning koostöörühma tegemiseks kui ka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, algtekst-tervikteksti, muutmise seaduse eelnõu ning seletuskirja koostamiseks vajalik baasfunktsionaalsus. Jätkutööd olemasolevate lahenduste edasi arendamiseks ja täiustamiseks on kindlaks määratud.

14.10.2021 toimus õigusloomejuristide konverentsil töötuba, kus kasutajakogemuse testimise meetodil korraldatud kohtumisel osales erinevatest ministeeriumitest seitse inimest. Testimisel prooviti läbi 16 kasutuslugu. 15.12.2021 toimus Justiitsministeeriumi sisekoolitus, kus toimus samuti kasutajakogemuse testimine viie inimesega. Tagasiside põhjal on prioriteetsete teemade puhul koostatud analüüs ja planeeritud vastavad kasutajaliidese parandused. 

2022. aasta esimeses pooles toimusid tutvustused koos kohapealse keskkonna testimise võimalusega Riigikogu ametnikele (aprill 2022), keeletoimetajatele, mõjuanalüüside ekspertidele, Välisministeeriumi ametnikele ning õigusloomejuhtidele ümarlaua kohtumisel (juuni 2022).
Koosloome keskkonnas on käivitatud kaks katseprojekti väljatöötamiskavatsuse ning seaduseelnõu koostamiseks. Tagasiside kogumine käib ning tehtud on ka mõningaid kasutajaliidese täiendusi. Algselt kavandatud kaasusepõhise lähenemise asemel võeti tulemuste mõõtmiseks kasutusele kasutajakogemuse testimise meetod, mille põhjal läbitakse ühel testimisel ca 15–20 kasutuslugu. Saadav tagasiside on kohe hinnatav ning seeläbi on võimalik kiiremini ja paindlikumalt tagasisidet arendusplaanis ja parandustes arvestada.

Katseprojekte on plaanis 2022. aasta teises pooles lisada pärast seda, kui keskkond on uuendatud arhitektuurilise muudatusega. Määruse eelnõu (algtekst-terviktekst ning muutmine) koostamise analüüs on pooleli ning ei ole arendatud.

Alates jaanuarist 2022. a on struktuurivahendite rahastuse toel alanud koosloome keskkonna järgmised arendusetapid: sisemine ning avalik koostööring (II etapp) ja EL asja menetlus ning avalik vaade (III etapp), mis on planeeritud kuni augustini 2023. a. Funktsionaalsusi on plaanis testida testrühmadega ning tutvustustel kasutajakogemuse testimise meetodil ja samuti katseprojektide abil. Tegemist on agiilse arenduse meetodil loodava keskkonnaga, mille kohaselt alustatakse arendamist baasfunktsionaalsuse (MVP) loomisest, mida täiendatakse testimisest saadava tagasiside põhjal samm-sammult.

1.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste suurendamine

Eesmärk: koosloomemeetodite tööriistakasti loomine ja kahe katseprojekti läbiviimine („Eesti 2035“ strateegiapäev, Maaeluministeeriumi nõuandvate kogude töö analüüsimine ja tõhustamine).

Tegevused on suures osas täidetud.

Riigikantselei koosloomemeetodite kogumisega seotud tegevused on täidetud osaliselt. Koosloomemeetodite intervjuud ministeeriumitega (10) viidi läbi 2021. aasta kevadel. Tagasiside põhjal oli mõistlik osaliselt üle vaadata juhendmaterjali lähteülesanne, kuivõrd lisaks koosloomemeetodite kirjeldamisele on ootus, et juhend annaks ka soovitusi tervikliku koosloomeprotsessi kavandamiseks, läbiviimiseks ja järelhindamiseks. Muutunud lähteülesande tõttu avaldati juhendmaterjali esimene versioon, millele oodatakse tagasisidet ja ettepanekuid edasiarendamiseks, 2022. aasta novembris.  

„Eesti 2035“ strateegiapäeva kontseptsioon töötati välja avaliku sektori innotiimi korraldatud innosprindil, mis toimus 17. novembrist 7. detsembrini. Seoses COVID-19 olukorraga otsustati 2021. aasta märtsis, et väljatöötatud lahendust kasutatakse järgmisel aastal, kuivõrd see eeldab paljude inimeste kohtumist. Selle asemel töötati välja uus lahendus, mis seadis fookusesse noored ning elukeskkonna teemad. „Eesti 2035“ noorte arvamusrännakul osales üle poole tuhande noore 25st koolist. Riigikantseleile esitati ligi 200 ideed, millest 15 ettepanekut transpordi, jäätmete ja energeetika teemal olid avalikul hääletusel, kus osales  6218 inimest üle Eesti.

Maaeluministeeriumi strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojektis kavandatud muutuste juhtimise ettevalmistusega seotud tegevused on suures osas täidetud, sh on katseprojekti väljundite/vahetulemute põhjal käivitatud uusi tegevusi, mida esialgne tegevuskava ei kajasta. Analüüsitud on valitsemisala ligi 20 nõuandva kogu 14 põhinäitajat (sh õiguslik alus, eesmärgid, juhtimine, liikmed, põhiteemad jm). Koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega (RAK) toimusid 2021. aasta kevadel ministeeriumi töötajate (10) ning ettevõtlus-, keskkonna- ja kogukonnaühenduste esindajate (11) intervjuud nõuandvate kogude ja kaasamise praktikaga seotud mõttemustrite analüüsiks. „Maaeluministeeriumi strateegilise partnerluse arendusprojekti sisenduuring“ valmis 2021. aasta sügisel. Samuti on analüüsitud Taani, Sloveenia, Läti ja Leedu kogemust.

Maaeluministeeriumi (MeM) „Strateegilise partnerluse ja nõuandvate kogude katseprojekti“ eesmärk ja põhiülesanded on suures plaanis täidetud, sh analüüsiti algse 15 nõuandva kogu asemel 32 nõuandva kogu tegevusnäitajaid ning liikmeskondi (ligi 200 organisatsiooni); samuti analüüsiti kolme sisenduuringu raames nõuandvate kogude töö planeerimise, juhtimise ja kaasamise praktikat ning koostati eri juhtimistasanditele mitmeid analüütilisi kokkuvõtteid (sh u 30 probleemi koos ettepanekutega) ning töövahendeid (nt 1A4 kaasamise hea tava, kaasamise ning koosloome meetodite tööriistakastid jm), mis aitavad tulevikus suurendada osaliste koostöö tulemuslikkust ja nende rahulolu protsessidega. Katseprojekti senised tulemused (sh valminud kirjalikud tööd) on avaldatud MeM-i veebilehel.

Lisaks algselt planeeritud sisenduuringutele tehti teiste rahvaarvult väiksemate Euroopa Liidu liikmesriikide (Taani, Sloveenia, Läti, Leedu) kolleege kaasates ka rahvusvahelise võrdlevuuring, mille metoodika lähtus OECD 2017. aasta valitsuste nõuandekogude uuringust. Katseprojekti probleemide analüüsi ja ettepanekute paketist on ka välja kasvanud mitmed jätkutegevused, sh Euroopa Liidu roheüleminekuga seotud projekt „Kestlike toidusüsteemide õigusraamistu koosloometalgud 2022“, teiste Eesti avaliku sektori organisatsioonide nõuandvate kogude analüüs, kus MeM-i esindajad osalevad (tänase seisuga 75 kogu), „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ koostamises ja rakendamises kaasatud partnerite uuringu kavandamine, jpm. 
Katseprojekti ettepanekute arutelud, valikute sõelumine ja MeM-i organisatsioonilistes arendustegevustes juurutamine jätkub ka edaspidi ning tegevuse lõplik mõju ilmneb lähiaastail.

Lubadus 2: koosloomelise poliitikakujundamise võimekuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

2.1. Avatud valitsemise põhimõtete juurutamine kohaliku omavalitsuse üksustes

Eesmärk: korraldada kohaliku omavalitsuse üksustele avatud valitsemise töötoad.

Tegevused on suures osas täidetud.

Avatud valitsemise töötubade lähteülesande väljatöötamine ja töötubade ettevalmistus on ülesandena täidetud. Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ja E-riigi Akadeemiaga viib läbi kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, juhtidele ja ametnikele avatud valitsemise põhimõtete paremale rakendamisele ning digivõimekuse tõstmisele suunatud praktilisi töötubasid. Töötubadega alustati 2021. aasta novembris pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Esimene töötuba (töötuba ja virtuaalne jätkuseminar) toimus Tartu maakonna omavalitsustele. 2022. aasta kevadel toimusid järgnevad kaks töötuba (Põlva-, Valga- ja Võrumaa ning Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa). Kolmes töötoas on kokku osalenud 67 KOVide esindajat (seejuures on esindatud 22 kohalikku omavalitsust). Kaks kevadeks 2022. a planeeritud töötuba tuli edasi lükata, kuna KOVidel oli Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega töökoormus suurenenud ning aeg ei olnud koolitusteks sobiv. Töötoad jätkuvad novembrist, kui toimuvad Järva- ja Viljandimaa ning Pärnu- ja Raplamaa töötuba. Järgnevad kolm töötuba toimuvad 2023. aastal.

2.2. Koosloomelise poliitikakujundamise oskuste ja kogukondade panuse suurendamine kohaliku omavalitsuse üksustes

Eesmärk: viia ellu koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogramm, kus osaleb vähemalt viis kohaliku omavalitsuse üksust.

Tegevused on suures osas täidetud.

Läbi on viidud kaksteist intervjuud kohaliku omavalitsuse esindajatega (sh Anija vald, Elva vald, Lääne-Harju vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Mustvee vald, Märjamaa vald, Otepää vald, Põhja-Sakala vald, Põlva vald, Tartu linn ning Võru maakonnast erinevad KOVid). Samuti on  läbi viidud üksteist intervjuud kogukondadega (sh Supilinna Selts, Vigala külade ümarlaud, Kirepi kogukond MTÜ, SA Kalevipoja Koda, Salumäe külavanem, Linnamäe Arenguselts, MTÜ Vidrike Selts, Lohusalu Poolsaare Loodusselts, Põhja Sakala valla külavanem, Karilatsi küla külavanem, Lüganuse Küla Selts). Nende intervjuude sisendiks oli muu hulgas küsitlus kogukondade kaasamise praktikatest kohalike omavalitsuste ning kogukondade esindajate seas, millele vastas 70 inimest. Intervjuude tulemusi analüüsiti ning analüüs võeti aluseks projektikonkursi koosloomelise poliitikakujundamise arenguprogrammi elluviimiseks kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele.

Praegu on käsil arenguprogrammi kokkuvõtete põhjal järelduste tegemine. Arenguprogrammis osaleb kümme KOVi ja kogukondade meeskonda. Arenguprogrammi viib konkursi tulemusena ellu MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. Arenguprogrammi raames toimus viimane kohtumine 1. detsembril, arenguprogrammi aruanne esitat Siseministeeriumile 15. detsembril. Kogukondade panuse suurendamist toetava mudeli täiendamine ning edasise arenduse ja haldamise kokkuleppimine toimub arendusprogrammi kokkuvõtete põhjal 2023. aastal.

Lubadus 3: poliitikakujundamise läbipaistvuse suurendamine

3.1. Kõrgemate ametiisikute huvide konflikti vältimise juhiste ja lobistidega suhtlemise hea tava väljatöötamine ja rakendamine

Eesmärk: luua ja rakendada huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele ning lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele. 

Tegevused on täidetud.

Vabariigi Valitsus kiitis 18. märtsil 2021 heaks „Huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele“ ning „Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele“.

Loodud on e-õppe video „Korruptsioon ja huvide konflikt: Lobi ja mõjutamine“ ning vastav kursus koos küsimustega. 2021. aasta kevadel viidi läbi ka ametiisikute koolitused, kus osalesid kantslerid, eri ministeeriumide esindajad ja korruptsioonivastane võrgustik).

Kõik ministeeriumid ja enamus valitsusasutusi avalikustavad kohtumisi lobistidega. Korruptsioonivaba Eesti koostöös Justiitsministeeriumiga analüüsis avalikustatava teabe sisu ning avalikustas need 2022. aasta septembris. Kavas on sarnane analüüs teha ka aasta pärast. Analüüsiga kaasneb ka tunnustus parima kvaliteediga info avalikustamise eest.  Veebilehel on praktilised juhised lobistidega kohtumiste avalikustamiseks.

3.2. Teavitaja kaitse regulatsiooni rakendamise toetamine

Eesmärk: võimalike kulutõhusate ning konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetele vastavate kanalite või süsteemide analüüs, mida saaksid kasutada nii avalik kui ka erasektor. Tehnoloogilise lahenduse arendamine.

Tegevused on täidetud osaliselt.

Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu on läbinud riigikogu esimese lugemise. Eelnõule on esitatud mitmeid muudatusettepanekuid ning tekitanud parlamendis põhjalikke diskussioone. . Seetõttu on lükkunud kavandatud tegevused edasi. Mõnedes valitsusasutustes on vastavad tehnoloogilised lahendused ja kanalid loodud, kuid tervikliku juhendi saab koostada õigusakti vastuvõtmise järel.

Lubadus 1: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine poliitikakujundamisel

1.1. Läbipaistvat ja kaasavat poliitikakujundamist toetav infotehnoloogia

Eesmärk: töötada välja uus eelnõude infosüsteemi (EIS) lähteülesanne.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Õigusloome ja poliitikakujundamise protsesside kasutajateekonnad on loodud ning esmased lahendused madala täpsusega prototüübi näitel genereeritud. Projekti töörühm koostas üldisi nõudeid selgitava dokumendi (aprill–juuni 2019), mille põhjal alustati tööd prototüübi loomisega. Vahetulemusi esitleti protsessi osalistele (mh uuendajate võrgustiku iKlubi kohtumisel) ning kantslerite nõupidamisel.

Arutelude käigus on välja selgitatud koosloome ja tänase õigusloomeprotsessi võimalikud probleemid, millele soovitakse prototüübi arenduse käigus lahendusi leida.

Toimunud on kuus prototüübi testrühma, mille tagasiside põhjal prototüüpi täiendatakse.

Vahetulemusi esitleti ARVAK kohtumisel (18.02.2020). Edasisi tegevusi planeeritakse agiilse arenduse meetodil.

1.2. Kaasava, teadmistepõhise ja kodanikukeskse poliitikakujundamise protsessi kujundamine ja oskuste arendamine

Eesmärk: parandada kaasamise koordinaatorite võrgustiku tööd, suurendada avaliku teenistuse tippjuhtide toetavat suhtumist ja oskusi kodanikukeskse 

Täidetud plaanitud mahus.

2018. aastast on pakutud koolitusi poliitika kujundamisega tegelevate teenistujate analüüsivõimekuse tõstmiseks ja kaasamisoskuste arendamiseks.

Moodulid jagunevad neljaks:

• Poliitikakujundamise ABC
• Protsessijuhtimine ja kaasamise oskused
• Mõjude hindamine poliitikakujundamises. Kulu-tulu analüüs.
• Valikmetoodikad mõjude ja protsesside hindamiseks (sissejuhatus andmeanalüüsi tarkvarasse R, moodne R, visualiseerimine ja automatiseerimine R-is, kvalitatiivsete andmete kogumise ja analüüsi meetodid, regressioonianalüüs, sobitamine ja diff-in-diff analüüs, masinõppemeetodid, suurandmed ja võrgustikuanalüüs ning mõjude hindamine simulatsiooni abil.)

Koolituste tutvustused leiab riigitöötaja portaali koolitusmaterjalide registrist, otsides koolituse nimetuse järgi ning märkides otsingu algusajaks 1.01.2018).

2018. aastal koolitati 321 ja 2019. aastal 493 osalejat, kokku 814. Jälgitakse, et koolitatavatest kolmandik oleksid kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud (kõikide moodulite peale kokku).

1.3. Riigikogu tegevuse avatuse ja läbipaistvuse suurendamine

Eesmärk: Riigikogu täiskogu istungitega seotud andmeid saab tulevikus töödelda masinloetaval kujul, kiirenenud on komisjonide protokollide avaldamine ja need komisjoniti ühtlustatud.

Täidetud plaanitud mahus.

Riigikogu Kantselei avaandmete teenused on kättesaadavad. Avaandmeid väljastatakse läbi rakendusliidese (API) JSON-vormingus.

Avalik rakendus kuvab märkimisväärses mahus sisu mitmest infosüsteemist (näiteks stenogrammid, hääletused, osavõtt, dokumendiregister, saadikute ja teenistujate andmed, eelnõud, märksõnaotsingu sisu, statistika jm info). Paljud andmed on API väljundites esitatud universaalsete ja unikaalsete identifikaatoritena (UUID), millele saab selgitava vaste sobiva API päringu tegemisel.

Järgmine tegevus: protokollid avaldatakse esimesel võimalusel peale komisjoni istungi toimumist (tähtaeg juuni 2020).

Lubadus 2: Kaasamise ja läbipaistvuse suurendamine kohalikus omavalitsuses

2.1. Avatud valitsemise tegevuskava väljatöötamine ja tegevuste juurutamine kohalikus omavalitsuses

Eesmärk: toetatakse KOVe, valdkonnas tegutsevaid organisatsioone ja vabaühendusi, avatud valitsemise tegevuste teadvustamiseks või rakendamiseks kohalikul tasandil.

Täidetud plaanitud mahus.

Sügisel 2018 korraldatud taotlusvoorust rahastati kahte avatud valitsemise tegevusi ellu viidavat projekti (Põlva ja Valga vald).

Sügisel 2019 välja kuulutatud taotlusvoorus oli samuti võimalik taotleda toetust avatud ja kaasava valitsemise põhimõtete rakendamiseks kohalikul tasandil. Toetust saavad projektid selguvad hiljemalt märtsi lõpuks. KOV teenustasemete raames (p 2.2) kogutakse ka infot avatud valitsemise tegevuskavade olemasolust, kaasava eelarve kasutusest ning volikogu istungi avalikustamisest.

Järgmine tegevus: vähemalt viies kohalikus omavalitsuses on töötatud välja avatud valitsemise tegevuskava või ellu viidud tegevusi tänu millele suureneb teadlikkus avatud valitsemise põhimõtetest ja nende rakendamisest (tähtaeg detsember 2020).

2.2. Kohalike avalike teenuste tasemete analüüsi tulemuste lihtne ja kasutajasõbralik esitamine

Eesmärk: metoodika ja analüüs annavad ülevaate, milliseid teenuseid ja millisel tasemel kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse. Metoodikale ja analüüsile tuginedes luuakse atraktiivne, elanikele lihtsalt käsitletav ning ülevaatlik tööriist, milles saab vaadata valdkondade kaupa oma omavalitsusüksuse andmeid ning võrrelda neid Eesti keskmise ja teiste omavalitsusüksuste andmetega. Kasutajatele luuakse rakenduses tagasiside andmise võimalus.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Partneritega on läbi arutatud loodava tööriista vajalik funktsionaalsus ja esitlusviis ning koostatud prototüübi lähteülesanne. Hankeleping on sõlmitud ja arendustööd käivad.

Järgmised tegevused: arenduse lähteülesande koostamine koostöös partneritega (tähtaeg veebruar 2019, eeldatav täitmise aeg august 2019), arenduse valmimine (tähtaeg detsember 2019, eeldatav täitmise aeg juuni 2020); keskkonna aktiivse kasutuse propageerimine (tähtaeg jaanuar 2020, eeldatav täitmise aeg detsember 2020).

Lubadus 3: Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

3.1. Osalusdemokraatia hoiakute ja oskuste arendamine üldhariduses

Eesmärk: Huvitatud osalised (sh vabaühendused) esitavad oma ettepanekud sotsiaalainete valdkonna õpieesmärkide ja õpitulemuste ajakohastamiseks muutunud õpikäsituse põhimõtetest  lähtuvalt.

Täidetud plaanitud mahus hilinemisega.

Sotsiaalainete valdkonna töörühm esitas jaanuaris Innovele ettepanekud valdkonnapädevuste sõnastamiseks, valdkonna õppeainete kooliastme õpitulemuste sõnastuseks põhikoolis ja gümnaasiumis ja õpitulemuste lahtikirjutuseks hindamiskriteeriumidena. Innove esitas ettepanekud HTMile, kes on kasutanud ettepanekuid haridusstrateegia koostamise protsessis (sh noorte osaluskohvikutes, regionaalsetel kohtumistel ja Arvamusfestivalil).