Riigivapp

Eesti Vabariigi riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel. Riigivapp on riigi sümbol. Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust. Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse suhtluse kodanikega.

Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju – suur ja väike riigivapp.

Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Külgedelt ja alt ümbritsevad kilpi kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa.

Väike riigivapp on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi.

Suur riigivapp on Eesti Vabariigi esindustunnus. Väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus. 

Riigivapi etalonkujutised ja kasutamise korra kehtestab riigivapi seadus. Kasutatav riigivapp peab vastama etalonkujutiste reprodutseerimiskujutistele.

Valitsusasutuste visuaalne identiteet

Valitsusasutuste visuaalne identiteet põhineb riigivapil ning sellest tuletatud kolme lõviga logol. 

Loe veel

Riigivapiga pitserite ja plankide register

Kõik riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidised tuleb Riigikantseleis registreerida. 

Loe veel

Riigipitsat

Riigipitsat on riigi kõige tähtsam pitsat. Riigipitsatiga kinnitatakse riigi kõige olulisemaid välissuhtluse dokumente.

Loe veel

Kasutamine

Suurt riigivappi kasutatakse Eesti Vabariigi esindamisel

Suure riigivapi kasutamise õigus on Vabariigi Presidendil (dokumendid, pitser, residents, veebileht, lipp ja trükised), Riigikogul (õigusaktid, avaldused, asukoha hoone, veebileht ja trükised), Vabariigi Valitsusel (asukoha hoone, veebileht ja trükised) ja kohtutel (Riigikohtu lahendid, asukoha hoone, kohtunike ametiriietus).

Suurt riigivappi kasutatakse ka suursaadikute dokumentidel ja kutsetel. Samuti isikut, kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit või elukutset tõendaval dokumendil, maksevahendil, välisesinduse asukohasildil, perekonnaseisuasutuse saalis, ajaloolisel kahepoolsel väeosalipul, kaitseväelaste vormiriietusel, prokuröride ametiriietusel, Riigi Teatajal, riiklikel autasudel ning piiripunktides ja põhipiirimärkidel.

Väike riigivapp on riigivõimu tunnus

Põhiseaduslikud institutsioonid (välja arvatud Vabariigi President), nende kantseleid ning valitsusasutused kasutavad väikest riigivappi väljaantavatel dokumentidel, asukoha hoonetel ja siltidel ning veebilehel juhul kui infokandjal ei kasutata suurt riigivappi. Valitsusasutuste juhtide protokollilises suhtluses ja valitsusasutuste teiste teenistujate protokollilises välissuhtluses kasutatakse samuti väikest riigivappi. Muudes kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel võib, kuid ei pea kasutama väikest riigivappi.

Väikse riigivapi kasutamise eriõigus on riigivõimu teostavatel organitel ja isikutel riigivõimu teostamisel. Riigivõimu teostavad organid on valla- ja linnavalitsused ning valla- ja linnavolikogud. Riigivõimu teostavad isikud on notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid ja vandeadvokaadid.

​Lisaks kasutatakse väikest riigivappi Eesti rahvusvõistkonna riietusel, maksevahenditel ja riiklikel autasudel.

Värvid

Kujunduses kasutatav riigivapp peab vastama oma heraldilisele kirjeldusele ja etalonide reprodutseerimiskujutistele. Riigivapp on tervik, selle üksikosi ei kasutata eraldiseisvana. Erandina saab kasutada riigivapi kolme lõvi viitena riigivapile. Kolm lõvi peavad olema terviklikult nähtavad. Tavapäraselt kasutatakse kujunduses täisvärvides riigivappi.
Riigivapi reprodutseerimisel tuleb arvestada, et kontuurjoon on vaid erinevate värvide puutejoont teravdav abijoon. Kontuurjoone kasutamine sõltub peaasjalikult kujutise suurusest, kuid ka teostusest. Põhinõue on, et kontuurjoon ei tohi vapi reprodutseerimisel moonutada vapi värve ja kujundeid. Eelnevast tulenevalt on riigivapi trükkimisel vaja kinni pidada riigivapi reprodutseerimiskujutiste värvikasutusest.

Riigivapi virtuaalruumis kasutataval ja reljeefsel kujutisel kontuurjoont ei kasutata

Virtuaalruumis kasutatakse kuldsele lähedasimat värvitooni (R153/G139/B102). Kuna kontuurjoont ei kasutata, on vapilõvide sinine toon tumedam etalonist (R0/G57/B166). Tavamõõdus riigivapil on lõvide suu ja küünised punased (R152/G30/B50).

Virtuaalruumi reprodutseerimiskujutisi kasutatakse riigivapi veebilehel, mobiilirakenduses, sotsiaalmeedias ja esiltusslaidil.

Trükkimisel tagab parima tulemuse Pantone värvide kasutamine

Kuldne toon (872 PMS) on metallik. Kontuuriga vapilõvid on heledama sinise (285 PMS) ja kontuurita vapilõvid tumedama sinisega (286 PMS). Analoogselt on ka vapilõvide suu ja küünised heledama (200 PMS) ja tumedama (201 PMS) punasega.

PMS värviruumi reprodutseerimiskujutisi kasutatakse kasutamiseks protokollilistel infokandjatel, trükistel ja muudel esindusmaterjalidel.

Erandkorras on massimeedia trükistel lubatud kuldse asendusvärvuse kollase (C0/M34/Y100/K0) kasutamine. Kuna asendusvärviga trükkimisel kontuurjoont ei kasutata, siis on vapilõvide sinine (C100/M83/Y0/K0) ja punane (C15/M100/Y100/K15) toon tumedamad.

CMYK värviruumi reprodutseerimiskujutisi kasutamiseks ajalehtedes ja -kirjades, samuti plakatitel ja muudel massimeedia trükistel.

Printimisel kasuta ühevärvilist riigivappi

Dokumentidel ja infokandjatel, millel ei ole värvitrükk võimalik, tuleb eelistada ühevärvilist riigivappi. Vapi ühevärvilisel esitusel järgitakse üldreeglit, et vapipildi metalsed (kuldsed) pinnad jäävad heledaks, värvilised (sinised, punased) pinnad tumedaks. Vapi ühevärvilisel esitusel tuleb arvestada, et ka infokandja kujundus peab olema teostatud samas värvilahenduses.

Taust

Riigivapp peab selgelt eristuma taustast, soovituslikult asetatakse ta ühevärvilisele taustale. Kontuurjoonega riigivapp paigutatakse üldjuhul valgele taustale, tumedale taustale paigutatakse üldjuhul kontuurjooneta riigivapp.

Virutuaalruumis kasutatavad riigivapi repordutseerimiskujutised
Suur riigivapp Väike riigivapp
Värviline Ühevärviline Värviline Ühevärviline
SVG SVG SVG SVG
PNG PNG PNG PNG
JPG JPG JPG JPG
PMS Trükkimisel kasutatavad riigivapi repordutseerimiskujutised
Suur riigivapp Väike riigivapp
Värviline Ühevärviline Värviline Ühevärviline
AI AI AI AI
CDR CDR CDR CDR
PDF PDF PDF PDF
CMYK trükkimisel kasutatavad riigivapi repordutseerimiskujutised
Suur riigivapp Väike riigivapp
Värviline Ühevärviline Värviline Ühevärviline
AI AI AI AI
CDR CDR CDR CDR
ODF PDF PDF PDF

Paigutus

Riigivapp on riigi peamine sümbol, millele osutatakse alati suurimat lugupidamist. Riigivapp paigutatakse alati auväärseimale kohale, temast kõrgemale ega ette muid elemente ei paigutata.

Riigivapp on tervik, selle üksikosi ei kasutata eraldiseisvana. Erandina saab kasutada riigivapi kolme lõvi viitena riigivapile. Kolm lõvi peavad olema terviklikult nähtavad.

Riigivapp peab paiknema infokandja ülemisel poolel ning olema terviklikult hästi nähtav ja domineerima muude kujunduselementide üle.

Taust

Riigivapp peab selgelt eristuma taustast, soovituslikult asetatakse ta ühevärvilisele taustale. Kontuurjoonega riigivapp paigutatakse üldjuhul valgele taustale, tumedale taustale paigutatakse üldjuhul kontuurjooneta riigivapp.

Turvaala

Riigivappi ümbritseb turvatsoon, mille laiuseks ümber vapikilbi on vähemalt 1/3 riigivapi kõrgusest, virtuaalruumis on riigivapi turvatsooniks vertikaalis vähemalt 1/6 riigivapi kõrgusest. Asutuse nimetus paigutatakse riigivapi kõrvale või alla.

Kasutatava riigivapi suurus

Riigivapp domineerib infokandja kujunduses. Riigivapi optimaalne suurus muutub koos infokandja formaadiga. Suure riigivapi minimaalne kõrgus on 14 mm, väikse riigivapi minimaalne kõrgus 10 mm.

Olenevalt riigivapi suurusest kasutatakse erineva detailsusega riigivapi reprodutseerimiskujutisi.

infokandja suurus suure riigivapi kõrgus (mm) väikese riigivapi kõrgus (mm)
A2 >56 >40
A3 40-56 28-40
A4 26-40 18-28
A5 20-26 14-18
A6 14-20 10-14
A7 14-20 10-14

Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 56 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 40 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 4 värvi. Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 26 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 18 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 3 värvi. 

Suure riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 14 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on suurem kui 10 mm, trükkimisel kasutatakse üldjuhul 2 värvi.

Suure riigivapi, mille kõrgus on väikem kui 20 mm, ning väikse riigivapi, mille kõrgus on väiksem kui 14 mm, trükkimisel võib kasutada lihtsustatud lakaga vapilõvisid.

Riigivapp kuulub riigiasutuse pitserisse

Riigiasutused kasutavad riigivappi oma pitseris.

Kohaliku omavalitsuse organ ning juriidiline isik ja füüsiline isik võivad kasutada väikese riigivapiga pitsatit üksnes neile seadusega või seaduse alusel pandud riiklikku ülesannet täites.

Riigivapp asetseb sõõrikujulise pitseri keskel. Sõõri ülemisel äärel on vastava riigiasutuse, riigivõimu teostava organi või isiku nimetus ning tunnus, mis võimaldab seda eristada kehtetuks tunnistatud või tulevikus registreeritavatest sama tekstiga pitseritest. Riigivapiga pitserit, mis ei erine kehtetuks tunnistatud pitserist, kasutusele ei tohi võtta.

Suur riigivapp asetseb riigipitseris ja Vabariigi Presidendi pitseris. Kõigi teiste riigi asutuste ja institutsioonide ning riigivõimu teostavate organite ja isikute riigivapiga pitseris on väike riigivapp.

Riigipitseri läbimõõt on 70 mm. Põhiseaduslike institutsioonide, nende kantseleide ja ministeeriumide pitserite läbimõõt on 50 mm. Muude riigiasutuste ja riigivõimu teostavate organite ja isikute riigivapiga pitseri läbimõõt on 35 mm.

Tava kohaselt on ametiasutuste riigivapiga värvipitser sinist värvi. Riigivõimu teostavate vabade õiguselukutsete esindajate (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, vandeadvokaadid) värvipitserid on tavapäraselt punast värvi.

Riigivapiga pitseri tekst on eesti keeles. Vajadusel võib eestikeelsele tekstile lisada tõlke võõrkeelde.

Riigiasutusel on üldiselt üks oma nimega riigivapiga pitsat. Kui asutuse põhimääruses või asjaajamiskorras on ette nähtud, siis võib asutusel olla rohkem kui üks asutuse nimega riigivapiga pitsat. Samuti võib riigiasutuse allüksusel või ametiisikul olla asutuse nimetuse ja allüksuse või ametniku nimega riigivapiga pitsat seadusega või määrusega sätestatud haldusülesannete täitmiseks.

Enne riigivapiga pitsati kasutuselevõttu registreeritakse see Riigikantseleis. Riigivapiga pitsati kasutamise lõpetamisest teatatakse Riigikantseleile, kes teeb kolme tööpäeva jooksul registrisse vastava kande.

Turvaelement

Kontuurlahenduses riigivappi kasutatakse peamiselt turvaelemendina. Samuti võib kontuurlahendust kasutada pitserites. Riigivapi kasutamisel turvaelemendina isikut tõendavatel dokumentidel võib kasutada etalonkujutistest erinevat riigivapi stiliseeritud kujutist.

Riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidiste registreerimine

Riigiasutused ning riigivõimu teostavad organid ja isikud esitavad riigivapiga dokumendiplankide ja pitserite näidised enne kasutusele võtmist Riigikantseleile registrisse kandmiseks.

Registrikande tegemiseks esitab riigiasutus või riigivõimu teostav organ või isik taotluse. Taotlusele kinnitatakse riigivapiga pitseri kontrolltõmmis või lisatakse dokumendiplangi näidis. Pitseri registreerimise taotlus, samuti eeltrükitud dokumendiplangi näidis koos taotlusega tuleb esitada paberkandjal Riigikantseleile (aadress Rahukohtu 3, 15161 Tallinn). Elektroonne dokumendiplank esitatakse koos taotlusega elektroonselt e-kirja aadressile riigikantselei@riigikantselei.ee.

10 tööpäeva jooksul taotluse saabumisest vaatab Riigikantselei taotluse läbi ja teeb registrikande või annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Registrisse kantud pitserite ja dokumendiplankide näidistega saab tutvuda registri kanderaamatus.

Kanderaamatusse

Registrisse tuleb kanda:
  • pitser
  • üld- ja kirjaplank
  • haldus- ja õigusakti plank
  • haridust tõendava dokumendi plank
  • isikut tõendava dokumendi plank
  • patendikirja plank
  • volikirja plank
  • sertifikaadi, tunnistuse ja tõendi plank
  • tööraamatu plank
  • ametimärgi näidis
  • töötõendi näidis
  • passi näidis
  • viisa näidis

Riigipitsat

Riigipitsat on riigi kõige tähtsam pitsat. Sellega kinnitatakse tähtsaimaid välissuhtluse dokumente.

Riigipitser kehtestati 19. juunil 1925 riigivapi seadusega. 70 millimeetrise läbimõõduga pitseris on suure riigivapi kujutis, ülal kaarena tekst EESTI VABARIIK.

Pitseriga kinnitatakse saadikute nimetamise ja ärakutsumise kirjad, konsulite patendid, konventsioonide ratifitseerimiskirjad ja välislepingud. Riigipitseriga pitseeritakse ka saadikute volikirjade ja tagasikutsumiskirjade ümbrikud.

Riigipitsati hoidja on riigisekretär ja pitsati kasutamist protokollitakse.

Fotol Vabariigi President allkirjastamas suursaadikute volikirju ning need kinnitatakse riigipitseriga. Allikas Vabariigi Presidendi Kantselei.

Viimati uuendatud 25.02.2021