Suurõppus ILVES 2026

2026. aastal korraldatakse Riigikantselei koordineerimisel Eesti üks suuremaid kriisiõppusi ILVES 2026. Õppus lähtub laia riigikaitse põhimõttest, mis tähendab, et riigiasutuste kõrval osalevad kohalikud omavalitsused, elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted ning kodanikuühendused. Kõigil on ühine eesmärk – harjutada koostöös erinevate kriisiolukordade lahendamist ning seda, kuidas tagada toimimine ka kriitilistes oludes.

Koostöö ja kriisideks valmisolek

Lai riigikaitse tähendab, et riigi turvalisus ei ole ainult kaitseväe ülesanne, vaid selles on oma roll kogu ühiskonnal - riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel, ettevõtetel, kogukondadel ja Eesti inimestel, igaüks oma vastutuse ja võimaluste piires. Eesmärk on, et ka keerulistes olukordades toimiksid edasi igapäevaelu jaoks vajalikud teenused, otsused sünniksid kiiresti ning inimesed teaksid, kuidas käituda.

Kui mõistame kriiside olemust ja tõsidust, erinevate osaliste vastutust ning tegevusi kriiside ennetamisel ja lahendamisel, saame paremini valmistuda ning tegutseda kriisiolukorras kiiremini ja tõhusamalt. Nii oleme ühiskonnana valmis ükskõik milliseks kriisiks. See on ühine valmisolek, mis toetub koostööle ja teadlikule tegutsemisele.

Ohtude kohta saab lähemalt lugeda üleriigilisest riskianalüüsist.

 

Üks suuremaid kriisiõppusi

ILVES 2026 õppusel osaleb üle 130 organisatsiooni – riigiasutused, kohalikud omavalitsused, elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted ning kodanikuühendused.

Suurõppuse ILVES 2026 eesmärgid on:

  • harjutada juhtimis- ja koordinatsioonitegevusi,
  • hinnata meie laia riigikaitse võimeid,
  • tugevdada asutustevahelist koostööd,
  • tõsta valmisolekut ja reageerimisvõimet,
  • suurendada ühiskonna toimepidevust.

Õppus võimaldab hinnata, kuidas toimivad olemasolevad plaanid, protsessid ja lahendused, kus on vaja teha kiireid otsuseid ning koostöös otsustavalt tegutseda.

Harjutamine on valmisoleku alus

ILVES 2026 on pikalt ette planeeritud õppus ning ei tähenda vahetut ohtu. Õppused on riigi toimimise tavapärane osa, mis aitab arendada valmisolekut ja tugevdada koostööd. On ju kriisideks valmisolek kogu ühiskonna ühine ülesanne ning selleks on vajalik järjepidev harjutamine.

Õppuste regulaarse korraldamise näeb ette hädaolukorra seadus. Selle kohaselt tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul korraldada üleriigiline kriisireguleerimise kompleksõppus. Viimati toimuski sarnane õppuste seeria (CREVEX) 2023. aastal.

ILVESe fookuses on riigi ja ühiskonna toimimise tagamine kriisiolukordades, kus igapäevane elukorraldus on häiritud. Näiteks harjutatakse:

  • kuidas kriise juhitakse, otsuseid ja koostööd tehakse,
  • kuidas inimesi teavitatakse ja juhendatakse,
  • kuidas tagatakse avalik kord ja turvalisus,
  • kuidas korraldatakse evakuatsioone ja päästetöid,
  • kuidas toimivad elutähtsad teenused (elekter, side, toit ja kütus),
  • kuidas toetatakse inimesi, kes vajavad abi.

 

ILVES 2026 toimub üle Eesti kogu aasta vältel

Õppuse põhiosa toimub viiel järjestikusel päeval, 8.–12. juunil 2026 üle kogu Eesti.

Lisaks korraldatakse kogu aasta vältel läbi erinevaid osaõppusi ja ettevalmistavaid tegevusi, näiteks viiakse läbi asutusesiseseid ja -vahelisi õppusi, korraldatakse koolitusi ja õppepäevi, testitakse koostöö- ja infovahetusprotsesse.

Paljud ILVESe osaõppused toimuvad kinniste uste taga ning avalikus ruumis ei pruugigi nende toimumist märgata. Eeskätt põhiõppuse ajal (8.-12. juunil) võib avalikkus märgata tavapärasest rohkem ametkondade tegevust või saada teavitusi õppuse käigust. Sellest teavitatakse ette.

Nendes paikades, kus õppus jõuab ka linnapilti, teavitatakse sellest kindlasti eelnevalt kohalikke elanikke ja tagatakse kõigi ohutus.

Info avaldatakse õppuste lähenedes ka kriis.ee veebilehel.

Staabitöö suurõppusel CREVEX

Ilves sümboliseerib valmisolekut

Ilvese nimi ei ole õppusele valitud juhuslikult. Ilves on iseseisev, nutikas ja osav. Sageli ei ole teda näha ega kuulda, kuid jäljed kinnitavad, et ilves on alati valvel ja tegutseb. Ning ta on õigel hetkel valmis reageerima ja otsustavalt kaitsma oma territooriumi.

Sama põhimõte kehtib ka kriisivalmiduse puhul. Valmisolek tähendab, et süsteemid toimivad, igaüks teab oma ülesannet, koostöö sujub ja otsused sünnivad õigel ajal. Kui olukord seda nõuab, on tegutsemine konkreetne, koordineeritud ja nähtav.

Ilves sümboliseerib valmisolekut, mis tugineb kogu ühiskonnale. Riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja kogukonnad panustavad igaüks oma rollis, et kriisi korral saaks läbimõeldult, kiiresti ja otsustavalt tegutseda. See loob ka turvatunnet.

See on valmisolek, mida järjepidevalt hoitakse ja edasi arendatakse. Märkamatult valmis – just nagu ilves.

Viimati uuendatud 16.04.2026

open graph imagesearch block image