Eesti huvid
Esindamaks paremini Eesti huve, määrab valitsus kindlaks eesmärgid ja põhimõtted, millele oma Euroopa Liidu suunalises tegevuses toetume. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on koostatud raamdokumente, milles määratakse kindlaks Eesti peamised ELi poliitika põhimõtted ja mille alusel planeeritakse valitsuse ELi-suunalist tegevust.
Valitsus kiitis 19. juunil 2025. a istungil heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid järgmiseks kaheks aastaks.
Prioriteetide fookuses on Euroopa kaitsevõime arendamine, õiguskeskkonna lihtsustamine ja ettevalmistused ELi uue pikaajalise eelarve läbirääkimisteks.
""
Üldist
- Eesti töötab tugeva, jõuka ja turvalise Euroopa nimel. Olukorras, kus senine reeglitel põhinev maailmakord on süveneva rünnaku all ning varasemad pidepunktid muutumises, peab Euroopa Liit oma väärtuste püsimajäämiseks seadma esiplaanile oma huvide, kodanike julgeoleku, heaolu ning õigusriigi kaitsmise.
- Euroopa kaitsevalmidust tuleb suurendada märkimisväärselt ja kohe, et olla valmis ka kõige tõsisemateks stsenaariumideks ja nendega toime tulla. Euroopa peab senisest enam võtma vastutuse enda julgeoleku eest ning suunama tähelepanu kaitsele kui ühisele avalikule huvile. NATO jääb Euroopa ja transatlantilise julgeoleku nurgakiviks, kuid EL peab oma tugevate külgede kaudu senisest enam toetama NATO tegevusi.
- EL peab oma tegevuses läbivalt arvestama julgeoleku- ja kriisikindluse vajaduste ning ohuhinnangutega.
- Tugeva, enesekindla ja teovõimelise Euroopa Liidu eelduseks on liikmesriikide ühtsus välis- ja julgeolekupoliitikas ning Euroopa Liidu võime kehtestada end enesekindla geopoliitilise tegutsejana.
- Euroopa Liidule kõige vahetum ja pikaajaline oht on Venemaa ning seda peab ELi poliitikakujundamises arvestama. ELi igakülgne toetus Ukrainale peab jätkuma, et tagada tugev, iseseisev ja jõukas Ukraina kui tulevane ELi liikmesriik. Eestile on oluline, et jõuga piiride muutmist ei tunnistataks kunagi, riikidele jääks õigus valida ise oma alliansid ning mõjusfääride poliitika ei kinnitaks kanda. Agressor peab hüvitama tekitatud kahjud ning kandma vastutust.
- Eesti eesmärk on tugev ja toimiv siseturg, kus ettevõtted saaksid võimalikult lihtsasti tegutseda üle 450 miljoni tarbijaga majandusruumis. Tugev Euroopa Liidu ühtne turg põhineb ausal konkurentsil ja võrdsetel võimalustel nii liikmesriikide kui ka ettevõtete jaoks.
- ELi ettevõtlusreeglid vajavad reaalsuskontrolli. Euroopa Liidu konkurentsivõime parandamiseks on vaja õiguskeskkonda lihtsustada. Selleks tuleb vähendada ELi õigusloome mahtu, keskenduda kehtiva õiguse paremale rakendamisele ning õigusaktides killustatuse, dubleerimise ja aruandluskohustuse vähendamisele.
- Iga uue õigusakti vajalikkus ja asjakohasus peavad põhinema veenvatel tõenditel, mis on kinnitust leidnud mõjude analüüsi käigus. ELi õigusloomes tuleb realistlikult arvestada ettevõtja ja avaliku sektori kulutustega, mis kaasnevad tema tegevuse Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuetega vastavusse viimisega. Kulud tuleb hoida kontrolli all.
- Olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga teemad tuleb reguleerida läbipaistvalt. Koos õigusakti eelnõuga peab Euroopa Komisjon esitama ka delegeeritud aktide eelnõud, et oleks arusaadav, milline on algatuse kogumõju.
- Uutes Euroopa Liidu õigusaktide eelnõudes tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest ja tagada, et andmeid on liikmesriigis võimalik taas- ja ristkasutada.
- Euroopa Liidu õiguse võtab Eesti üle endale kõige sobivamal moel ja lähtudes kokkulepitud miinimumist.
- Märkimisväärselt muutunud väliskeskkonna tõttu peab EL kiireloomuliselt kasvatama oma majanduslikku sõltumatust, tugevdama ja mitmekesistama usaldusväärseid globaalseid partnerlussuhteid ning tõhustama kaubanduspoliitikat.
- Kliimaneutraalsuse poole liikumisel tuleb ettevõtetele luua arenguvõimalusi ja teha puhtast majandusest Euroopa konkurentsieelis. Taskukohaste energiahindade ja varustuskindluse tagamiseks on ELi eelarve toel vaja jätkata piiriüleste ühenduste rajamist ja soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Uute keskkonna- ja kliimaeesmärkide seadmisel tuleb arvesse võtta nii riigi geograafilised eripärad kui ka senised pingutused.
- Kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades tuleb edendada võrdseid võimalusi ja soolist võrdsust, tegemata järeleandmisi soolise võrdsuse põhimõtetes ja mõistekasutuses. Õiguslik kaitse rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude ning seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise eest tuleb valdkondade üleselt ühtlustada.
- Järgmise ELi pikaajalise eelarve läbirääkimistel seisab Eesti selle eest, et eelarve ambitsioon vastaks viimaste aastate kriiside ning väljakutsete vajadustele. Seetõttu peab 2028. aastal algav eelarveperiood panustama senisest enam ELi ühishüvedesse, nagu kaitsevalmidus, välispiiri tugevdamine ning piiriüleste ühenduste väljaehitamine. Ühtekuuluvuspoliitika peab piisavalt toetama ka jõukamaks saanud regioonide sotsiaal-majandusliku järelejõudmise jätkumist ning erilise tähelepanu all peab olema idapiiri äärsete riikide keeruline olukord konkurentsivõime kasvatamisel. Jätkuma peab põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine riikide vahel. Järgmine ELi eelarve peab tagama ka Ukraina jätkuva toetamise ning olema valmis ELi laienemiseks.
Viimati uuendatud 19.06.2025
Valitsus
Eesti Euroopa Liidu poliitikat kujundab ja viib ellu valitsus peaministri juhtimisel. Igapäevaselt tähendab see Eesti jaoks oluliste teemade võimalikult varast väljaselgitamist, kõigi oluliste ELi asjade osas seisukohtade ja mõjuanalüüsi väljatöötamist ning seatud eesmärkide elluviimist.
Koordinatsioonikogu (KOK)
Euroopa Liidu koordinatsioonikogu aitab planeerida ja jälgida kõikide osaliste ELiga seotud tegevusi nii poliitika kujundamise ja algatamise kui ka elluviimise poolelt. Samas vastutab iga ministeerium nii oma valdkonna Euroopa Liidu poliitika seisukohtade eelnõude väljatöötamise kui valitsuses kinnitatud suundade elluviimise eest.
Euroopa Liidu sekretariaat (ELS)
Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat on Eesti Euroopa Liidu poliitika keskne koordinatsiooniüksus. Euroopa Liidu sekretariaat nõustab peaministrit Euroopa teemadel, juhib Eesti EL suunalist tegevust valitsusasutuste üleselt ning annab suunised Eesti Vabariigi alalisele esindusele EL juures tööks Euroopa Liidu Nõukogus ja teistes institutsioonides.
Olulised dokumendid
Kaasamise teekaart EL asjades ja näidisdokumendid
Viimati uuendatud 19.06.2025
