JPA loob eelduse riigi julgeolekupoliitika sihipärasemaks elluviimiseks ning praegustele ja tulevastele ohtudele või riskidele paremini vastu astumiseks. JPA on raamdokument, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks.
- Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus Riigikantselei juhtimisel ja need kiidab heaks Riigikogu.
- JPA kehtivus ei ole rangelt määratletud, kuid põhimõtteliselt peaks iga Riigikogu koosseis kehtiva dokumendi üle vaatama ning vajadusel ajakohastama. Üldiselt lähtutakse eeldusest, et JPA-st peaks saama juhinduda vähemalt järgmise nelja aasta jooksul, pidades samas silmas Eesti arengut kuni 20 aasta perspektiivis. Kui julgeolekukeskkonnas peaksid toimuma põhimõttelised muutused, tuleks dokument esimesel võimalusel üle vaadata.
- Kehtivad julgeolekupoliitika alused kiitis Riigikogu heaks 10. juunil 2026. aastal.
- Senised JPA-d kiideti heaks (järgnevad viited Riigi Teatajale): 2001, 2004, 2010, 2017, 2023. Iga uue JPA heakskiitmisega kaotab eelmine dokument kehtivuse, kuid varasemad versioonid jäävad alati väärtuslikuks allikaks, peegeldades oma aja julgeolekukeskkonda ja strateegilisi prioriteete. Nende kaudu on võimalik mõista, kuidas ohud ja riigi julgeolekupoliitika on ajas kujunenud ja muutunud.
- 2001. aastal heaks kiidetud JPA kajastas perioodi, mil Eesti eesmärk oli saada NATO ja EL-i liikmeks. Nende sihtide saavutamise ning sellega kaasnenud oluliste muutuste tõttu Eesti rahvusvahelises seisundis ja julgeolekukorralduses kerkis 2004. aastal esile vajadus JPA uuendamiseks. 2010. aastal algatati järjekordne uuendus, mis arvestaks EL-i ja NATO liikmena saadud kogemusi. 2017. aasta JPA koostamise tingis aga soov vaadata üle 2010. aastal püstitatud eesmärgid ja kohandada need julgeolekukeskkonnas toimunud muutustele ning uutele, teravdatult esile kerkinud suundumustele. 2023. aasta JPA uuenduse tingis rahvusvahelise julgeolekukeskkonna järsk halvenemine, mille põhjustas Venemaa agressioon Ukraina vastu, aga ka COVID-19 pandeemia mõjud. 2026. aastal uuendati JPA-d rahvusvahelise julgeolekukeskkonna ja globaalsete jõujoonte muutumise ning riikidevahelise vastasseisu teravnemise ajendil.
Eesti julgeolekupoliitika alused: tervikdokument
""
1. Sissejuhatus
Vabadus on hindamatu.
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on tagada, et meil ja meie lastel oleks vabadus, oma riik, rahvus ja keel ning õigus ise otsustada oma elu ja ühiskonna korralduse üle.
Meie julgeolek tugineb demokraatiale, õigusriigile, kogu ühiskonna valmisolekule ja tugevatele liitlassuhetele.
Kaitseme Eestit igal juhul kõigi ohtude eest ning kuitahes ülekaaluka vastase vastu.
Meil on kaitsetahe ja võidutahe.
Me ei alistu kunagi.
Käesolev julgeolekupoliitika alusdokument kirjeldab julgeolekukeskkonda 2026. aasta kevade seisuga, selgitab Eesti eesmärke halvenenud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldab seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Riigi strateegilise planeerimise raamis on tegemist poliitika põhialuste dokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise aluseks.
2026. aasta julgeolekupoliitika alused on järjekorras kuuendad ning toetuvad 2023. aasta julgeolekupoliitika alustele.
Julgeolekupoliitika alused koostab Vabariigi Valitsus ja kiidab heaks Riigikogu. Dokumenti uuendatakse vähemalt iga nelja aasta järel, vastavalt muutustele julgeolekukeskkonnas või muutustele Eesti suutlikkuses oma julgeolekut tagada. Peaminister esitab regulaarselt Riigikogule julgeolekupoliitika aluste elluviimise ülevaate.
Viimati uuendatud 26.06.2026
Viimati uuendatud 25.06.2026
