Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid

25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Maailma riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki.

Lisaks 17 ülemaailmsele säästva arengu eesmärgile jälgitakse Eestis ka kultuuriruumi elujõulisuse eesmärki, mis tuleneb Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“.

Ülemaailmse säästva arengu tegevuskava peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonna võimekusega. Tegevuskava eesmärgid keskenduvad olukorra parandamisele nii majandus-, sotsiaal- kui ka keskkonnavaldkonnas. Eesmärgid kehtivad kõikidele riikidele ning nende elluviimiseks on vaja panust nii valitsustelt kui ka valitsusväliselt sektorilt.

Eestis viiakse ellu ülemaailmseid säästva arengu eesmärke pikaajalise strateegia "Eesti 2035" alusel koostatud valdkonna arengukavades ja programmides. Eesti säästva arengu näitajate seisu saab vaadata Statistikaameti Tõetamme lehelt.

Eesti esitas ÜRO-s ülevaate säästva arengu eesmärkide elluviimisest esimest korda 2016. aastal ning teist korda 2020. aastal. Eesti olukorda säästva arengu eesmärkide elluviimisel võib üldjoontes hinnata heaks. 2020. aastal oli Eesti ülemaailmses säästva arengu indeksi tabelis 10. kohal

2020. aasta aruande alusel on Eesti tugevusteks kvaliteetne ja kättesaadav haridus, tõhus tervishoiukorraldus, kõrge tööhõive ning suur taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises. Peamised ülesanded, mille osas tuleb jätkuvalt pingutada, on soolise võrdsuse saavutamine, naiste ja puuetega inimeste vaesusriski vähendamine, inimeste tervisenäitajate parandamine, tõhusa jäätmekäitluse ning jäätmete ringlusevõtu tagamine, kasvuhoonegaaside  heitkoguste vähendamine ja looduse mitmekesisuse hoidmine. 

Lähenevast ÜRO 2021. aasta tippkohtumisest

Säästva arengu uudised

Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid

1.1 Kaotada 2030. aastaks kõikjal äärmine vaesus, mis praeguse määratluse kohaselt tähendab, et inimesed peavad ära elama vähemaga kui 1,25 USA dollarit päevas.

1.2 Vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osakaalu, kes kannatavad vaesust mistahes mõõtmes vastavalt riiklikule määratlusele.

1.3 Rakendada iga riigi jaoks kohased sotsiaalkaitsesüsteemid ja -meetmed, sealhulgas sotsiaalkaitse põhialused, ja saavutada 2030. aastaks, et sotsiaalkaitse hõlmab enamiku vaestest ja ebasoodsas olukorras olevatest inimestest.

1.4 Tagada 2030. aastaks, et kõikidel meestel ja naistel, eelkõige vaestel ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, on võrdne õigus majandusressurssidele ning juurdepääs põhiteenustele, maaomandile ja maa kontrollimisele ning muus vormis varale, pärandile, loodusvaradele, asjakohasele uuele tehnoloogiale ja finantsteenustele, sealhulgas mikrofinantseerimisele.

1.5 Suurendada 2030. aastaks vaeste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste toimetulekuvõimet ning vähendada nende vastuvõtlikkust äärmuslikele kliimanähtustele ja muudele majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaga seotud vapustustele ja katastroofidele.

1.a Tagada vahendite ulatuslik kaasamine erinevatest allikatest, sealhulgas tugevama arengukoostöö abil, et anda arenguriikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele, piisavad ja plaanilised vahendid oma kavade ja tegevuspoliitikate ellurakendamiseks, mille eesmärk on vaesuse kaotamine mistahes kujul.

1.b Luua riikide, piirkondade ja rahvusvahelisel tasandil kindlad tegevuspoliitilised raamistikud, mis põhinevad vaeseid toetavatel ja sootundlikel arengutegevuskavadel, et toetada kiiremat investeerimist vaesuse kaotamise meetmetesse.

2.1 Kaotada 2030. aastaks nälg ja tagada aastaringselt ohutu, toitev ja piisav toit kõikidele inimestele, eelkõige vaestele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas imikutele.

2.2 Kaotada 2030. aastaks alatoitumus mis tahes kujul, sealhulgas saavutada 2025. aastaks rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärk kaotada alla 5 aasta vanuste laste kängumine ja kurnatus, ja rahuldada murdeeas tütarlaste, rasedate ja imetavate naiste ning eakate inimeste toitumisalased vajadused.

2.3 Kahekordistada 2030. aastaks põllumajanduse tootlikkust ja väikeste toidutootjate, eelkõige naiste, põlisrahvaste, perefarmide, karjakasvatajate ja kalurite sissetulekuid, tagades muu hulgas turvalise ja võrdse juurdepääsu maale, teistele tootmisvahenditele ja -materjalidele, teadmistele, finantsteenustele, turgudele ning võimaluse lisaväärtuse loomiseks ja tööhõiveks mujal kui põllumajanduses.

2.4 Tagada 2030. aastaks säästvad toidutootmissüsteemid ja rakendada paindlikke põllumajandustootmise tavasid, mis suurendavad viljakust ja tootlikkust, aitavad säilitada ökosüsteeme, suurendavad kliimamuutuste, äärmuslike ilmastikunähtuste, põua, üleujutuste ja muude loodusõnnetustega kohanemise suutlikkust ning parandavad järk-järgult maa ja pinnase kvaliteeti.

2.5 Säilitada 2020. aastaks seemnete, põllukultuuride, põllumajandus- ja koduloomade ning nende metsikute sugulasliikide geneetiline mitmekesisus, muu hulgas riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste seemne- ja taimevarude nõuetekohase haldamisega, ning toetada geneetilistest varudest ja nendega seotud traditsioonilistest teadmistest tuleneva kasu õiglast ja võrdset jagamist vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

2.a Suurendada, muu hulgas tihedama rahvusvahelise koostöö kaudu, investeeringuid maapiirkondade taristutesse, põllumajandust käsitletavatesse teadusuuringutesse ja teabeleviteenustesse, tehnika arengusse ning taimede ja karja genofondi, et tõsta põllumajanduse tootlikkust arenguriikides, eelkõige vähim arenenud riikides.

2.b Kooskõlas Doha arengukava üle peetavate läbirääkimiste vooruga kõrvaldada ja vältida kaubanduspiiranguid ja -moonutusi maailma põllumajandusturgudel, kõrvaldades samaaegselt põllumajandustoodangu ekspordisubsiidiumid mis tahes vormis ja kõik samaväärse mõjuga ekspordimeetmed.

2.c Võtta meetmeid, et tagada toidukaupade ja nendest valmistatud toodete turgude nõuetekohane toimimine ning soodustada õigeaegset juurdepääsu turuteabele, sealhulgas toiduvarusid käsitlevale teabele, ja vältida toidu hindade äärmuslikku kõikumist.

Säästva arengu ülemaailmne eesmärk: tervis ja heaolu

3.1 Viia 2030. aastaks kogu maailmas emade suremus alla 70 surmajuhtumini iga 100 000 elussünni kohta.

3.2 Kaotada 2030. aastaks vastsündinute ja alla 5-aastaste laste välditavad surmad, kusjuures kõik riigid peaksid vähendama vastsündinute suremust vähemalt 12 surmajuhtumini 1000 elusalt sündinud lapse kohta ja alla 5-aastaste laste suremust vähemalt 25 surmajuhtumini 1000 elusalt sündinud lapse kohta.

3.3 Kaotada 2030. aastaks aidsi, tuberkuloosi, malaaria ja ravimata jäänud troopiliste haiguste epideemiad ning võidelda hepatiidi, vee kaudu levivate haiguste ja muude nakkushaigustega.

3.4 Vähendada ennetustegevuse ja ravimise abil 2030. aastaks kolmandiku võrra mittenakkavatest haigustest tingitud enneaegsete surmade arvu ning edendada vaimset tervist ja heaolu.

3.5 Tugevdada kahjulike sõltuvuste, sealhulgas narkootikumide kuritarvitamise ja suitsetamise ennetamist ja ravi.

3.6 Vähendada 2020. aastaks poole võrra liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu.

3.7 Tagada 2030. aastaks seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste, sealhulgas pereplaneerimis-, teavitus- ja haridusteenuste üldine kättesaadavus ning reproduktiivtervise lisamine riiklikesse tegevuskavadesse.

3.8 Tagada kõikidele inimestele üldine arstiabi, sealhulgas kaitse finantsriskide eest, juurdepääs kvaliteetsetele elementaarsetele tervishoiuteenustele ning ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohastele ravimitele ja vaktsiinidele.

3.9 Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu.

3.a Tugevdada Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni rakendamist kõikides riikides vastavalt vajadusele.

3.b Toetada peamiselt arengumaades levivate nakkushaiguste ja mittenakkavate haiguste vaktsiinide ja ravimite alaseid uuringuid ja nende väljatöötamist, tagada taskukohaste hädavajalike ravimite ja vaktsiinide kättesaadavus kooskõlas kaubandusaspektide lepingut (TRIP-leping) ja tervisekaitset käsitleva Doha deklaratsiooniga, milles kinnitatakse arenguriikide õigust kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu paindlikkust käsitlevaid sätteid, et kaitsta rahva tervist ja eelkõige tagada, et ravimid on kõikidele kättesaadavad.

3.c Suurendada oluliselt tervishoiu rahastamist ja tervishoiutöötajate värbamist, arendamist, koolitust ja töölhoidmist arenguriikides, eelkõige vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides.

3.d Suurendada kõikide riikide, eelkõige arenguriikide varase hoiatamise, riskide vähendamise ning kohalike ja ülemaailmsete terviseriskidega võitlemise alast suutlikkust.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: kvaliteetne haridus

4.1 Tagada 2030. aastaks kõikidele tüdrukutele ja poistele täielikult tasuta, õiglane ja kvaliteetne alg- ja keskharidus, mis tagab asjakohased ja tõhusad õpitulemused.

4.2 Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele tüdrukutele ja poistele kättesaadav kvaliteetne väikelaste arendamine, hoid ja koolieelne haridus, et nad oleksid valmis alustama alghariduse omandamist.

4.3 Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele naistele ja meestele võrdselt kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne tehniline, kutse- ja kolmanda astme haridus, kaasa arvatud kõrgharidus.

4.4 Suurendada 2030. aastaks oluliselt noorukite ja täiskasvanute arvu, kellel on tööhõives osalemiseks, inimväärse töö leidmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks vajalikud oskused, sealhulgas tehnilised ja kutseoskused.

4.5 Kaotada 2030. aastaks sooline ebavõrdsus hariduses ja tagada ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas puudega inimestele, põlisrahvastele ja ebasoodsas olukorras olevatele lastele, juurdepääs kõikidele haridusastmetele.

4.6 Tagada, et 2030. aastaks on kõik noorukid ja oluline osa täiskasvanutest (nii meestest kui naistest) omandanud kirja- ja arvutusoskuse.

4.7 Tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud säästva arengu toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi säästvast arengust ja säästvast eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel.

4.a Ehitada ja uuendada haridusasutusi, et muuta need lapsesõbralikuks, puudega inimeste vajadusi arvestavaks ja sootundlikuks ning tagada turvaline, vägivallatu, kaasav ja tõhus õpikeskkond kõikidele.

4.b Suurendada 2020. aastaks kogu maailmas oluliselt stipendiumide arvu, mis antakse arenguriikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele, väikestele arenevatele saareriikidele ja Aafrika riikidele, sealhulgas arenenud ja arenguriikide osalemiseks kutseharidus-, info- ja sidetehnoloogiaalastes, tehnilistes ja insenerihariduse alastes ning teadusprogrammides.

4.c Suurendada 2030. aastaks oluliselt kvalifitseeritud õpetajate arvu, korraldades muu hulgas rahvusvahelises koostöös õpetajakoolitusi arenguriikides, eelkõige vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: sooline võrdõiguslikkus

5.1 Lõpetada kõikjal naiste ja tütarlaste diskrimineerimine mis tahes kujul.

5.2 Teha lõpp mistahes kujul esinevale naiste ja tütarlaste vastasele vägivallale avalikus ja erasektoris, sealhulgas inimkaubandusele ja seksuaalsele ning muul viisil ärakasutamisele.

5.3 Teha lõpp kahjulikele tavadele, näiteks laste ja noorukite abielud ning sundabielud ja naiste suguelundite moonutamine.

5.4 Tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja kodutöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning propageerides riigis sobival viisil kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas.

5.5 Tagada, et naistel on võrdsed võimalused täielikult ja tõhusalt osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel.

5.6 Tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus ning reproduktiivtervisega seonduvad õigused kooskõlas rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi ning Pekingi tegevusprogrammiga ning nende järelkonverentside aruannetega.

5.a Viia läbi reformid, et tagada naistele võrdne õigus majandusressurssidele ning juurdepääs maaomandile ja maa üle otsustamisele ning muus vormis varale, finantsteenustele, pärandile ja loodusvaradele kooskõlas siseriiklike seadustega.

5.b Suurendada võimalusi avardava tehnoloogia, eelkõige info- ja sidetehnoloogia kasutamist naiste mõjuvõimu suurendamiseks.

5.c Võtta vastu ja tugevdada usaldusväärseid tegevuspoliitikaid ja rakendusakte soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu tagamiseks kõikidel tasanditel.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: puhas vesi ja sanitaaria

6.1 Tagada 2030. aastaks kõikidele inimestele üldine ja õiglane juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele.

6.2 Tagada 2030. aastaks kõikidele inimestele õiglane juurdepääs piisavale kanalisatsioonile ja hügieenile ning teha lõpp avalikule roojamisele, pöörates erilist tähelepanu naiste ja tütarlaste ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele.

6.3 Parandada 2030. aastaks vee kvaliteeti, vähendades saastamist, tehes lõpu keelatud kohtadesse prügi mahapanekule ja viies miinimumini ohtlike kemikaalide ja materjalide keskkonda heitmine, vähendades poole võrra puhastamata reovee kogust ja suurendades kogu maailmas oluliselt jäätmete ringlussevõttu ja ohutut taaskasutust.

6.4 Muuta 2030. aastaks veekasutus kõikides sektorites oluliselt tõhusamaks ja tagada magevee säästlik ammutamine ja kasutamine, et lahendada veepuuduse probleem, ning vähendada oluliselt veepuuduse all kannatavate inimeste arvu.

6.5 Rakendada 2030. aastaks veeressursside integreeritud haldamine kõikidel tasanditel, sealhulgas vajadusel piiriülese koostöö raames.

6.6 Kaitsta ja taastada 2020. aastaks veega seotud ökosüsteeme, sealhulgas mägesid, metsi, märgalasid, jõgesid, põhjaveekihte ja järvi.

6.a Laiendada 2030. aastaks rahvusvahelist koostööd ja suurendada toetust arengumaadele, et suurendada nende võimekust vee ja kanalisatsiooniga seotud tegevuste ja programmide rakendamisel, sealhulgas vee ammutamise, magestamise, tõhusa veekasutuse, reovee puhastamise, ringlussevõtu ja taaskasutuse tehnoloogiate valdkonnas.

6.b Toetada ja intensiivistada kohalike kogukondade osalemist vee ja kanalisatsiooni haldamise parandamisel.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: jätkusuutlik energia

7.1 Tagada 2030. aastaks taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõigile.

7.2 Suurendada 2030. aastaks oluliselt taastuvenergia osakaalu ülemaailmselt toodetavas energias.

7.3 Kahekordistada 2030. aastaks energiatõhususe määra.

7.a Tugevdada 2030. aastaks rahvusvahelist koostööd, et teha kättesaadavaks puhta energia alased teadusuuringud ja tehnoloogia, sealhulgas taastuvenergia kasutamise tehnoloogia ning energiatõhusust suurendav, kaasaegne ja puhtam fossiilkütuste kasutamise tehnoloogia, ning toetada investeeringuid energiataristusse ja puhta energia tehnoloogiasse.

7.b Laiendada 2030. aastaks taristut ja uuendada tehnoloogiat kaasaegsete ja säästvate energiateenuste osutamiseks kõikides arenguriikides, eelkõige vähim arenenud riikides, väikestes arenevates saareriikides ja merepiirita arenguriikides, kooskõlas nende riikide toetuskavadega.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: tööhõive ja majanduskasv

8.1 Säilitada majanduskasv elaniku kohta vastavalt kohalikule olukorrale, eelkõige vähemalt 7% SKT-st aastas vähim arenenud riikides.

8.2 Saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist, tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele.

8.3 Propageerida arengule suunatud tegevuspoliitikaid, et toetada viljakaid tegevusi, inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust ja innovatsiooni ning ergutada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist, tehes muu hulgas kättesaadavamaks finantsteenused.

8.4 Muuta kogu maailmas ressursside kasutamine tarbimises ja tootmises 2030. aastaks järk-järgult tõhusamaks ning püüda selle poole, et kooskõlas säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastase raamistikuga siduda majanduskasv lahti keskkonnaseisundi halvenemisest, kusjuures arenenud riigid peavad olema siin teenäitajaks.

8.5 Saavutada 2030. aastaks kõikide naiste ja tütarlaste, sealhulgas noorte ja puudega inimeste täielik ja viljakas tööhõive ning tagada neile inimväärne ja võrdne tasu võrdse töö eest.

8.6 Vähendada 2020. aastaks oluliselt nende noorte arvu, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset.

8.7 Võtta kohe tõhusaid meetmeid, et teha lõpp sunnitööle, kaasaegsele orjandusele ja inimkaubitsemisele, ning tagada lapstööjõu kasutamise kõige rängemate vormide, sealhulgas lapssõdurite värbamise ja kasutamise keelustamine ja väljajuurimine ning teha 2025. aastaks lõpp lapstööjõu kasutamisele mis tahes kujul.

8.8 Kaitsta töötajate õigusi ning toetada ohutute ja turvaliste töötingimuste loomist kõikidele töötajatele, sealhulgas võõrtöötajatele, eelkõige naistele, ja ebakindlates töösuhetes olevatele töötajatele.

8.9 Töötada välja ja rakendada 2030. aastaks säästva turismi edendamise tegevuspoliitikad, et luua töökohti ja propageerida kohalikku kultuuri ja tooteid.

8.10 Tugevdada riikide finantseerimisasutuste suutlikkust ergutada panga-, kindlustus- ja finantsteenuste kasutamist ning tagada nende teenuste kättesaadavus kõigile.

8.a Suurendada arenguriikidele, eelkõige vähim arenenud riikidele, antavat kaubandusabi, muu hulgas vähim arenenud riikidele antavat kaubandusega seotud abi käsitleva tõhustatud integreeritud raamistiku kaudu.

8.b Töötada 2020. aastaks välja ja rakendada ülemaailmne tegevuskava noorte tööhõive tagamiseks ning rakendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ülemaailmne töökohtade pakt.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: tööstus, uuendus ja taristu

9.1 Arendada välja kvaliteetne, usaldusväärne, säästlik ja vastupidav taristu, sealhulgas piirkondlik ja piiriülene taristu, et toetada majandusarengut ja inimeste heaolu, ning tagada, et see taristu on kõikidele taskukohane ja võrdselt kättesaadav.

9.2 Toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning suurendada 2030. aastaks oluliselt tööstuse osakaalu tööhõives ja sisemajanduse kogutoodangus, võttes arvesse kohalikku olukorda, ning kahekordistada seda osakaalu vähim arenenud riikides.

9.3 Muuta finantsteenused, sealhulgas taskukohased laenud, kättesaadavamaks väikestele tööstusettevõtetele ja muudele ettevõtetele, seda eelkõige arengumaades, ning suurendada nende integreerimist väärtusahelatesse ja turgudele.

9.4 Uuendada 2030. aastaks taristut ja moderniseerida tööstusharud, et need oleksid jätkusuutlikud, tõhustades ressursside kasutamist ja võttes kasutusele puhtad ja keskkonnaohutud tehnoloogiad ja tööstusprotsessid, kusjuures kõik riigid võtavad meetmeid vastavalt enda suutlikkusele.

9.5 Intensiivistada teadusuuringuid, suurendada tööstussektori tehnoloogilist suutlikkust kõikides riikides, eelkõige arenguriikides, ning ergutada innovatsiooni ja suurendada 2030. aastaks oluliselt teadusuuringute ja arendustegevusega tegelevate töötajate arvu miljoni elaniku kohta ning avaliku ja erasektori kulutusi teadusuuringutele ja arendustegevusele.

9.a Toetada säästliku ja vastupidava taristu arendamist arenguriikides, suurendades Aafrika riikidele, vähim arenenud riikidele, merepiirita arenguriikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele antavat finants- ja tehnilist abi.

9.b Toetada arengumaades omamaise tehnoloogia arendamist, teadusuuringuid ja arendustegevust, tagades muu hulgas soodsa tegevuspoliitilise keskkonna tööstuse mitmekesistamiseks ja kaupadele lisandväärtuse andmiseks.

9.c Parandada oluliselt info- ja sidetehnoloogia kättesaadavust ning püüda selle poole, et tagada 2020. aastaks vähim arenenud riikide elanikele üldine ja taskukohane juurdepääs internetile.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: ebavõrdsuse vähendamine

10.1 Saavutada 2030. aastaks järk-järgult sissetulekute skaalal alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekute suurenemine riigi keskmisest kiiremini ning säilitada see kasv.

10.2 Suurendada 2030. aastaks kõikide inimeste mõjuvõimu, sõltumata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist.

10.3 Tagada võrdsed võimalused ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust, tühistades muu hulgas diskrimineerivad seadused, tegevuspoliitikad ja tavad ning toetades sobivaid õigusakte, tegevuspõhimõtteid ja meetmeid.

10.4 Võtta vastu tegevuspoliitikad, eelkõige maksustamist, töötasu ja sotsiaalkaitset käsitlevad põhimõtted, ning saavutada järk-järgult suurem võrdsus.

10.5 Täiustada ülemaailmsete finantsturgude ja finantseerimisasutuste reguleerimist ja kontrolli nende üle ning tugevdada selliste õigusnormide rakendamist.

10.6 Tagada arengumaade suurem esindatus ja mõjuvõim ülemaailmsete rahvusvaheliste majandus- ja finantseerimisasutuste otsustusprotsessis, et muuta nende asutuste tegevus tõhusamaks, usaldusväärsemaks, vastutustundlikumaks ja põhjendatumaks.

10.7 Toetada inimeste distsiplineeritud, ohutut, korrapärast ja vastutustundlikku rännet ja liikuvust, sealhulgas planeeritud ja hästi hallatud rändepõhimõtete rakendamise abil.

10.a Kohaldada kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkulepetega arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide suhtes eri- ja sooduskohtlemist. 

10.b Stimuleerida ametlikku arenguabi ja rahavooge, sealhulgas välismaiseid otseinvesteeringuid neid kõige enam vajavatesse riikidesse, eelkõige vähim arenenud riikidesse, Aafrika riikidesse, väikestesse arenevatesse saareriikidesse ja merepiirita arenguriikidesse, kooskõlas nende riikide arengukavade ja –programmidega.

10.c Vähendada 2030. aastaks sisserändajate poolt kodumaale saadetava raha ülekande maksumust alla 3% ja kaotada ülekandekanalid, kus ülekande maksumus on kõrgem kui 5%.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: jätkusuutlikud linnad ja asumid

11.1 Tagada 2030. aastaks kõikidele piisav, turvaline ja taskukohane eluase ning põhiteenused ja moderniseerida räämas agulid.

11.2 Tagada 2030. aastaks kõikidele turvalised, taskukohased, kättesaadavad ja säästvad transpordisüsteemid ja parandada liiklusohutust, eelkõige ühistranspordi osakaalu suurendamise abil ja pöörates rohkem tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate inimeste, naiste, laste, puudega inimeste ja vanemate inimeste vajadustele.

11.3 Suurendada 2030. aastaks kaasavat ja jätkusuutlikku linnastumist ning osalemist võimaldava, tervikliku ja jätkusuutliku inimasustuse planeerimise ja haldamise suutlikkust kõikides riikides.

11.4 Suurendada jõupingutusi maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitsmiseks.

11.5 Vähendada 2030. aastaks oluliselt suremust ja sellest mõjutatud inimeste arvu ning vähendada oluliselt loodusõnnetuste, sealhulgas veega seotud õnnetuste põhjustatud otsese majandusliku kahju osakaalu ülemaailmses sisemajanduse kogutoodangus, keskendudes vaeste ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste kaitsmisele.

11.6 Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning olme- ja muude jäätmete käitlemisele.

11.7 Tagada 2030. aastaks eelkõige naistele ja lastele, vanematele inimestele ja puudega inimestele vaba juurdepääs turvalistele, kaasavatele ja ligipääsetavatele rohealadele ja avalikule ruumile.

11.a Toetada positiivseid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnasuhteid linna-, äärelinna- ja maapiirkondade vahel, tugevdades riiklikku ja piirkondlikku arenguplaneerimist.

11.b Suurendada 2020. aastaks oluliselt linnade ja asulate arvu, võttes vastu ja rakendades integreeritud tegevuspoliitikaid ja kavasid, mille eesmärk on kaasamine, ressursitõhusus, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning loodusõnnetustega toimetulemine, ning koostada ja rakendada kooskõlas loodusõnnetuse ohu vähendamise Sendai raamistikuga aastateks 2015-2030 terviklikke riskide ohjamise põhimõtteid kõikidel tasanditel.

11.c Toetada vähim arenenud riike kohalikest materjalidest säästvate ja vastupidavate hoonete ehitamisel, andes neile muu hulgas finants- ja tehnilist abi.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: säästev tootmine ja tarbimine

12.1 Rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik; tegutsema peavad kõik riigid eesotsas arenenud riikidega, võttes arvesse arenguriikide arengutaset ja võimekust.

12.2 Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine.

12.3 Vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tasandil elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid poole võrra ning vähendada toidu kadu tootmis- ja tarneahelas, kaasa arvatud saagikoristusjärgsed kaod.

12.4 Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega kogu nende elutsükli jooksu ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimtervisele ja keskkonnale.

12.5 Vähendada 2030. aastaks vältimise, vähendamise, ringlussevõtu ja taaskasutamisega oluliselt jäätmete teket. 

12.6 Stimuleerida ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja rahvusvahelisi kontserne, tegutsema säästvalt ning lisama säästmist käsitlev teave oma aruannetesse.

12.7 Toetada säästvaid riigihankeid kooskõlas riikide tegevuspoliitikate ja prioriteetidega.

12.8 Tagada 2030. aastaks, et kõik inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust ning loodusega kooskõlas olevast eluviisist.

12.a Toetada arenguriike, et nad saaksid suurendada oma teaduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust, et minna üle säästvale tarbimisele ja tootmisele.

12.b Töötada välja ja rakendada vahendid, mille abil mõõta säästva arengu mõju säästvale turismile, mis loob töökohti ja propageerib kohalikku kultuuri ja tooteid.

12.c Kaotada raiskavat tarbimist soodustavad ebatõhusad fossiilsete kütuste toetused, kõrvaldades turumoonutused vastavalt kohalikule olukorrale, kaasa arvatud maksustamise ümberkorraldamine ja olemasolevatest kahjulikest toetustest järk-järguline loobumine vastavalt nende kahjulikule keskkonnamõjule, võttes täielikult arvesse arenguriikide spetsiifilisi vajadusi ja tingimusi ning viies võimalik negatiivne mõju nende arengule miinimumini viisil, mis kõige vähem kahjustab vaeseid ja mõjutatavaid kogukondi.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: kliimamuutuste vastased meetmed

13.1 Suurendada kõikide riikide vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega.

13.2 Lülitada kliimamuutustega võitlemise meetmed riiklikesse tegevuspoliitikatesse, tegevuskavadesse ja planeerimisse.

13.3 Täiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas.

13.a Täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni arenenud osalisriikide lubadus kaasata 2020. aastaks igal aastal erinevatest allikatest kokku 100 miljardit USA dollarit arenguriikide vajaduste rahuldamiseks seoses leevendusmeetmetega ja tegevuskava rakendamise läbipaistvuse tagamisega ning käivitada võimalikult kiire kapitaliseerimisega täismahus roheline kliimafond.

13.b Toetada kliimamuutustega seotud tõhusa planeerimise ja juhtimise suutlikkuse suurendamise mehhanisme vähim arenenud riikides ja väikestes arenevates saareriikides, keskendudes muu hulgas naistele, noortele ning kohalikele ja tõrjutud kogukondadele.

* Me tunnustame ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kui peamist rahvusvahelist valitsustevahelist foorumit, kus peetakse läbirääkimisi kliimamuutusi käsitlevate ülemaailmsete meetmete üle.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: ookeanid ja mereressursid

14.1 Vältida ja oluliselt vähendada 2025. aastaks mere saastamist mis tahes vormis, eelkõige maal toimuva tegevuse tagajärjel, kaasa arvatud mereprahi ja toitainetega saastamine.

14.2 Saavutada 2020. aastaks mere- ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse, et vältida tõsist kahjulikku mõju, tugevdades muu hulgas nende ökosüsteemide vastupidavust ja võttes meetmeid nende taastamiseks, et ookeanid oleksid heas seisundis ja viljakad.

14.3 Vähendada ookeani hapestumise mõju, sealhulgas tugevama teadusliku koostöö abil kõikidel tasanditel.

14.4 Saavutada 2020. aastaks mereressursside kasutamise tõhus reguleerimine ja teha lõpp ülepüügile, ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ning hävitavatele püügitavadele ja rakendada teaduslikult põhjendatud halduskavasid kalavarude taastamiseks võimalikult kiire aja jooksul vähemalt tasemele, kus kalapüük toimub maksimaalse jätkusuutliku saagikuse piires vastavalt liikide bioloogilistele omadustele.

14.5 Võtta 2020. aastaks kaitse alla vähemalt 10% ranniku- ja merealadest kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste seadustega ning tuginedes parimale olemasolevale teaduslikule teabele.

14.6 Keelata 2020. aastaks teatud kalandustoetused, mis soodustavad tootmise ülevõimsust ja ülepüüki; kaotada toetused, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ning hoiduda uute toetuste kasutuselevõtust, mõistes, et arenguriikide ja vähim arenenud riikide asjakohane ja tõhus sooduskohtlemine2 peaks moodustama Maailma Kaubandusorganisatsiooni kalandustoetusi käsitlevate läbirääkimiste lahutamatu osa.

14.7 Suurendada 2030. aastaks majanduslikku kasu, mida väikesed arenevad saareriigid ja vähim arenenud riigid saavad mereressursside säästvast kasutamisest, sealhulgas säästvast kalandusest, vesiviljelusest ja turismist.

14.a Süvendada teaduslikult põhjendatud teadmisi, arendada teadusuuringute suutlikkust ja jagada meretehnoloogiat vastavalt valitsustevahelise okeanograafikomisjoni meretehnoloogia siiret käsitlevatele suunistele, selleks et parandada ookeanide seisundit ja suurendada merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse panust arenguriikide, eelkõige väikeste arenevate saareriikide ja vähim arenenud riikide arengusse.

14.b Tagada väikestele käsitöönduslikele kaluritele juurdepääs mereressurssidele ja turgudele.

14.c Tugevdada ookeanide ja nendes leiduvate ressursside kaitset ja säästvat kasutamist, rakendades rahvusvahelist õigust vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile (UNCLOS), mis sätestab ookeanide ja nende ressursside kaitse õigusraamistiku, nagu on öeldud deklaratsiooni „Soovitud tulevikuvisioon” punktis 158.

2 Võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsioonis toimuvaid läbirääkimisi, Doha arengukava ja Hongkongis toimunud ministrite konverentsil vastuvõetud deklaratsiooni.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: maa ökosüsteemid

15.1 Tagada 2020. aastaks maismaaökosüsteemide ja sisemaa mageveeökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste, eelkõige metsade, märgalade, mägede ja kuivalade kaitse, taastamine ja säästev kasutamine kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete raames võetud kohustustega.

15.2 Saavutada 2020. aastaks kõikide metsaliikide säästev majandamine, peatada metsa raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist.

15.3 Peatada 2030. aastaks kõrbestumine, taastada rikutud maa ja pinnas, sealhulgas kõrbestumise, põua ja üleujutuste tagajärjel rikutud maa, ning püüelda maailma poole, kus maad ei rikuta.

15.4 Tagada 2030. aastaks mägede ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse kaitse, et suurendada nende võimet osutada säästvaks arenguks esmatähtsaid ökosüsteemiteenuseid.

15.5 Võtta kiireloomulisi ja olulisi meetmeid, et vähendada looduslike elupaikade seisundi halvenemist, peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine, tagada 2020. aastaks ohustatud liikide kaitse ning vältida nende väljasuremist.

15.6 Toetada geneetiliste ressursside kasutamisest tuleneva kasu võrdset ja õiglast jagamist ning asjakohast juurdepääsu neile ressurssidele vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

15.7 Võtta kiireloomulisi meetmeid, et teha lõpp kaitsealuste taime- ja loomaliikide salaküttimisele ja nendega kauplemisele ning lahendada loodustoodete ebaseadusliku nõudluse ja pakkumise probleem.

15.8 Rakendada 2020. aastaks meetmed, et vältida ja oluliselt vähendada sissetungivate võõrliikide mõju maa-- ja veeökosüsteemidele ning hoida prioriteetsed võõrliigid kontrolli all või need hävitada.

15.9 Lisada 2020. aastaks ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse mõiste riiklikesse ja kohalikesse arengukavadesse ja -protsessidesse, vaesuse kaotamise tegevuskavadesse ja aruandlusse.

15.a Kaasata kõikidest allikatest pärit finantsvahendid bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja säästvasse kasutamisse ning suurendada oluliselt nende summat.

15.b Kaasata kõikidest allikatest pärit olulised vahendid kõikidel tasanditel metsade säästvasse majandamisse ning pakkuda arenguriikidele piisavaid stiimuleid metsade säästvaks majandamiseks, sealhulgas nende kaitseks ja uuendamiseks.

15.c Suurendada ülemaailmset toetust, et võidelda kaitsealuste liikide salaküttimise ja nendega kauplemisega, suurendades muu hulgas kohalike kogukondade suutlikkust teenida endale elatist säästvate meetoditega.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid

16.1 Vähendada kõikjal oluliselt vägivalda mistahes kujul ja sellega seotud surmade arvu.

16.2 Teha lõpp laste kuritarvitamisele ja ekspluateerimisele, lastega kaubitsemisele ning lastevastasele vägivallale ja laste piinamisele mistahes kujul.

16.3 Propageerida riikide ja rahvusvahelisel tasandil õigusriigi põhimõtet ja tagada kõikidele inimestele võrdne õiguskaitse.

16.4 Vähendada 2030. aastaks oluliselt ebaseaduslikke raha- ja relvavooge, tõhustada varastatud varade sissenõudmist ja tagastamist ning võidelda mistahes vormis organiseeritud kuritegevusega.

16.5 Vähendada oluliselt korruptsiooni ning altkäemaksude andmist ja võtmist mistahes vormis.

16.6 Luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja ausalt tegutsevad institutsioonid.

16.7 Tagada reageeriv, kaasav, osalemist võimaldav ja esinduslik otsustusprotsess kõikidel valitsemistasanditel.

16.8 Suurendada ja tugevdada arenguriikide osalemist globaalses valitsemises.

16.9 Anda 2030. aastaks kõikidele inimestele õiguslikult määratletud identiteet, sealhulgas registreerida kõik sünnid.

16.10 Tagada üldsusele juurdepääs teabele ja nende põhivabaduste kaitse kooskõlas riiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepetega.

16.a Suurendada eelkõige arenguriikide asjaomaste riiklike ametiasutuste suutlikkust vältida vägivalda ning võidelda terrorismi ja kuritegevusega kõikidel tasanditel.

16.b Toetada ja jõustada diskrimineerimisvastaseid õigusakte ja säästvat arengut käsitlevaid tegevuspoliitikaid.

Ülemaailme säästva arengu eesmärk: üleilmne koostöö

Raha

17.1 Suurendada siseriiklike vahendite kaasamist, sealhulgas arenguriikidele rahvusvahelist abi andes, et suurendada riikide maksukogumisalast suutlikkust.

17.2 Arenenud riigid täidavad täielikult ametliku arenguabi andmise kohustused, sealhulgas paljude arenenud riikide võetud kohustus anda ametlikust arenguabist/kogurahvatulust 0,7% arenguriikidele ja 0,15–0,2% vähim arenenud riikidele; ametliku arenguabi doonorriikidel palutakse kaaluda ametlikust arenguabist/kogurahvatulust vähemalt 0,2% andmist vähim arenenud riikidele.

17.3 Kaasata erinevatest allikatest pärit täiendavad finantsvahendid arenguriikide toetamiseks.

17.4 Aidata arenguriikidel saavutada pikaajaline võlgade teenindamise stabiilsus kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärk on toetada vastavalt vajadusele võlgade finantseerimist, vähendamist ja restruktureerimist ning vähendada suure võlakoormusega riikide välisvõlga, et leevendada võlgade tagasimaksmisega seotud probleeme.

17.5 Võtta vastu ja rakendada investeeringuid toetavad süsteemid vähim arenenud riikides.

Tehnoloogia

17.6 Tugevdada Põhja-Lõuna, Lõuna-Lõuna ja kolmepoolset piirkondlikku rahvusvahelist koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas; suurendada teadmiste jagamist vastastikku kokkulepitud tingimustel, sealhulgas olemasolevate mehhanismide vahelise parema koostöö abil, eelkõige ÜRO tasandil, ja ülemaailmse tehnosiirde hõlbustamise mehhanismi abil.

17.7 Toetada keskkonnaohutute tehnoloogiate arendamist ja soodustingimustel siiret, tutvustamist ja levitamist arenguriikides vastavalt kahepoolsetele kokkulepetele.

17.8 Võtta 2017. aastaks täielikult kasutusele tehnoloogiapank ja vähim arenenud riikide teadustöö-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase suutlikkuse suurendamise mehhanismid ning edendada võimalusi avardava tehnoloogia, eelkõige info- ja sidetehnoloogia kasutamist.

Suutlikkuse suurendamine

17.9 Suurendada rahvusvahelist toetust, et tõhusalt ja sihipäraselt suurendada arenguriikide suutlikkust ja toetada riiklikke säästva arengu eesmärkide rakenduskavasid, sealhulgas Põhja-Lõuna, Lõuna-Lõuna ja kolmepoolse koostöö kaudu.

Kaubandus

17.10 Toetada Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames üldist, reeglitel põhinevat, avatud, mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi, viies muu hulgas lõpule Doha arengukava raames toimuvad läbirääkimised.

17.11 Suurendada oluliselt eksporti arenguriikidest, seades eelkõige eesmärgiks kahekordistada 2020. aastaks vähim arenenud riikidest pärit ekspordi osakaalu ülemaailmses ekspordis.

17.12 Tagada vähim arenenud riikidele õigeaegselt püsiv tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääs kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni otsustega, tagades muu hulgas, et vähim arenenud riikidest imporditud kaupadesuhtes kohaldatavad sooduspäritolureeglid on arusaadavad ja lihtsad ning toetavad turulepääsu.

Süsteemiküsimused

Tegevuspoliitiline ja institutsiooniline sidusus

17.13 Tugevdada ülemaailmset makromajanduslikku stabiilsust tegevuspoliitikate kooskõlastamise ja sidususe abil.

17.14 Suurendada säästvat arengut käsitlevate tegevuspoliitikate vahelist sidusust.

17.15 Tunnustada iga riigi poliitilist ruumi ja õigust kehtestada tegevuspoliitikad vaesuse kaotamiseks ja säästva arengu saavutamiseks.

Mitme sidusrühma vaheline partnerlus

17.16 Tugevdada säästva arengu ülemaailmset partnerlust, mida täiendab mitme sidusrühma vaheline partnerlus, mis koondab ja jagab teadmisi, tehnoloogilisi ja rahalisi vahendeid, et toetada säästva arengu eesmärke kõikides riikides, eelkõige arenguriikides.

17.17 Ergutada ja propageerida tõhusaid avaliku sektori, avaliku ja erasektori ja kodanikuühiskonna partnerlusi, kasutades nende kogemusi ja vastavaid finantseerimiskavasid.

Andmed, seire ja aruandlus

17.18 Suurendada 2020. aastaks toetusi arenguriikide, sealhulgas vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide suutlikkuse suurendamiseks, et muuta palju lihtsamalt kättesaadavaks kvaliteetsed, õigeaegsed ja usaldusväärsed andmed sissetulekute, soo, vanuse, rassi, rahvuse, rändeseisundi, puude, geograafilise asukoha ja muude riigi jaoks oluliste tunnuste lõikes.

17.19 Kasutada olemasolevaid algatusi, et töötada 2030. aastaks välja näitajad säästva arengu saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks (lisaks sisemajanduse kogutoodangule) ning tugevdada arenguriikide statistiliste andmete kogumise suutlikkust.

Säästva arengu eesmärk: kultuuriruumi elujõulisus

Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine

Püsirahvastik on stabiliseerunud vahemikus 1,0-1,5 miljonit. Toimivad integratsioonimehhanismid, mis tagavad uustulnukate lõimumise Eesti kultuuriruumiga. Eestlus on väärtustatud, Eesti on nooremale põlvkonnale eelistatud elu- ja tööpaik. Eesti elukeskkond on soodus kompetentsi impordiks välismaailmast.

Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemine 

Koos Eesti euroopastumisega, aga samuti tänu Euroopa ja mõningate teiste suurte koosluste vaheliste pingete püsimisele on rahvusliku enesemääratluse ja väärtustamise (“mina olen eestlane”) kõrval levinud ka enesemääratlus eurooplasena (“mina olen eurooplane”). Eestlane on nii loomu- kui tegudepäraselt aktsepteeritud kui eurooplane.

Hääbumishirm on kadunud

Kultuuri kohanemisvõime, st taastootmise mehhanismid ja uuenemisvõime on tasemel, mis võimaldab kultuurivaramu ülekannet ning pidevat täiendamist uutele kultuurikandjate põlvkondadele. Eesti kultuuri dünaamilise tasakaalu ja jätkusuutlikkuse saavutamine suhetes maailmakultuuriga, vabanemine eksistentsiaalsetest hirmudest.

Virtuaalne eestlus

Oluline osa eesti kultuurist on “kolinud virtuaalkeskkonda”, paikneb elektroonilistes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, olles seetõttu rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse, muutudes selle kaudu kättesaadavaks ja mõistetavaks kõigile kohapeal ja ka huvilistele maailmas.

Panustav globaliseerumine

Eesti kogemus rahvuskultuuri ja globaalkultuuri sünteesimisel ja sotsiaaltehnoloogilise oskusteabe rakendamisel levib ning on kasutatav ka väljaspool Baltikumi. Eesti näide on leidnud mõtestamist ja rakendust mitmete väiksemate kultuuriruumide puhul, see on Eesti tunnustatud panus globaliseeruva maailma mitmekesisuse säilitamisel.

Säästev areng Eestis

Eesti säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“. Strateegia alused tulenevad säästva arengu seadusest, mille Riigikogu võttis vastu 1995. aastal. Seadus näeb ette looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. 

Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ valmis Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel 2005. aastal. Selle näol on tegemist Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga 2030. aastani. Strateegia valmis ekspertide ja huvigruppide tihedas koostöös. Strateegia heakskiitmisele eelnes põhjalik avalik arutelu.

Strateegia  eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitavad kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule. 

Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani, vaid see toimub erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade kaudu. 

Riikliku strateegia rakendamise tulemuste jälgimine toimub läbi säästva arengu näitajate põhjal koostatavate aruannete.

Eesti säästva arengu eesmärgid

  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  • Inimese heaolu kasv
  • Sotsiaalselt sidus ühiskond
  • Ökoloogiline tasakaal 
Foto: Hanna Odras

Säästva arengu töörühm

Säästva arengu strateegia elluviimise tõhustamiseks moodustati 2008. aastal ministeeriumidevaheline säästva arengu töörühm.

Töörühma tööd juhib strateegiadirektori asetäitja ning töörühma kuuluvad strateegia elluviimisega seotud ministeeriumide (Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Justiitsiministeerium,) esindajad asekantslerite ja osakonnajuhatajate tasandil ning Statistikaameti esindajad.

Töörühma peamised ülesanded:

  • koordineerida Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” elluviimist ja täitmise jälgimist, koostades selleks Vabariigi Valitsusele ja Euroopa Komisjonile regulaarseid aruandeid strateegia rakendamisest ja saavutatud tulemustest

  • koordineerida ettepanekute väljatöötamist Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” täiendamiseks ja parandamiseks nii eesmärkide, meetmete kui tegevuste osas tulenevalt riigisisestest vajadustest või Euroopa Liidu suunistest

  • koordineerida jätkusuutliku arengu seireindikaatorite süsteemi arendamist, luues võimaluse analüüsida Eesti jätkusuutlikku arengut ja võrrelda seda teiste riikidega ning jälgida strateegias „Säästev Eesti 21” seatud eesmärkide elluviimist

  • koordineerida Eesti seisukohtade kujundamist Euroopa Liidu Säästva arengu strateegia küsimustes

  • korraldada infovahetust ja paremate praktikate tutvustamist jätkusuutliku arengu valdkonna

Säästva arengu komisjon

Vabariigi Valitsus asutas Eesti säästva arengu komisjoni 1996. aastal.  

Kui varem keskendus komisjon eelkõige Eesti säästva arengu eesmärkidele, siis 2017. aasta sügisest on säästva arengu komisjoni  ülesanne jälgida ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide elluviimist ning osaleda nende elluviimises

Komisjon kiidab heaks Eesti säästva arengu näitajate nimekirja, mis on peamiseks säästva arengu seiremehhanismiks Eestis. 

Komisjoni istungid toimuvad komisjoni kinnitatud aastase töökava alusel, milles määratletakse komisjoni ülesanded, olulisemad fookusteemad ja korraliste istungite toimumise ajad.

Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, kelle komisjoni liikmed valivad kaheks aastaks. Komisjoni esimehe tegevust toetab aseesimees, kes valitakse samuti kaheks aastaks. Komisjoni esimees juhib komisjoni istungeid ning esindab komisjoni seisukohti meediaga ja valitsusega suhtlemisel.

Alates 2007. aastast tegutseb säästva arengu komisjoni sekretariaadina Riigikantselei strateegiabüroo, kes tagab komisjoni töö tehnilise teenindamise ja toetab komisjoni otsuste ettevalmistamist ehk aitab leida uuringute ja analüüside läbiviijaid, koostada lähteülesandeid, sõlmib lepinguid, rahastab uuringuid ja analüüse, korraldab fookusteemade arutelusid jne.

23. novembrist 2019 on komisjoni esimees Mihkel Annus Eesti Taastuvenergia kojast.

Kontakt: 56913094mihkel.annus@taastuvenergeetika.ee 

Säästva arengu komisjoni liikmeteks on järgmiste valitsusväliste organisatsioonide esindajad:

- Arengukoostöö Ümarlaud, esindaja Agne Kuimet

- Eesti Haridusfoorum, esindaja Krista Loogma
- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, esindaja Mait Palts 
- Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, esindaja Ellen Kaasik
- Eesti Keskkonnaühenduste Koda, esindaja Kai Klein
- Eesti Kultuuri Koda, esindajad Egge Kulbok-Lattik ja Martti Preem
- Eesti Linnade ja Valdade Liit, esindajad Ott Kasuri ja Reigo Lehtla
- Eesti Looduskaitse Selts, esindaja Juhan Telgmaa
- Eesti Metsaselts, esindaja Hardi Tullus
- Eesti Muinsuskaitse Selts, esindaja Jaan Tamm
- Eesti Noorteühenduste Liit, esindaja Maris Neeno
- Eesti Puuetega Inimeste Koda, esindaja Meelis Joost ja Anneli Habicht
- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, esindaja Roomet Sõrmus
- Eesti Rooma Klubi, esindaja Andres Tarand
- Eesti Taastuvenergia Koda, esindaja Mihkel Annus
- Eesti Teaduste Akadeemia, esindaja Tarmo Soomere
- Eesti Tervisedenduse Ühing, esindajad Lea Saul ja Sirje Vaask
- Lastekaitse Liit, esindaja Annika Silde ja Varje Ojala 
- Rektorite Nõukogu, esindaja Lilian Hansar
- Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu, esindaja Kairi Tilga
- Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, esindajad Marge Maidla ja Helen Mikkov
- Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, esindaja Kristiina Esop

Säästva arengu komisjoni raportid

Säästva arengu komisjon on tellinud  säästva arengu teemalisi analüüse.

Eesti säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" aja- ja asjakohasuse analüüs (2016)

Analüüsiti 2005. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti säästva arengu strateegiat „Säästev Eesti 21“ (SE21) uute globaalsete arengutrendide, Eesti sisemise arengu ja ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 eesmärkide kontekstis. Peamiste tulemustena toodi välja sisuline vajadus läbivalt uuendada SE21 kesksete struktuuriosade käsitlusi ning Eesti säästva arengu näitajate nimekirja.

Analüüsi viis läbi Tartu Ülikool koos Säästva Eesti instituudiga. Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome (2015)

2014. aastal oli säästva arengu komisjoni fookuses Eesti mees. Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringu eesmärk oli koguda andmed Eesti meeste hoiakute ja käitumise kohta sündimuse, pereloome, tervise, hariduse, tööhõive, rände valdkonnas. Tegemist on esimese spetsiaalselt meestele keskenduva uuringuga, mis käsitleb terviklikult nende hoiakuid ja tegelikku käitumist. Uuringus osales üle 2000 Eestis elava mehe vanuses 16-54. Töö käigus kogutud andmestikku on võimalik kasutada edasisteks analüüsideks.

Uuringu viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Tartu Ülikooli teadlased. Uuring on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine (2014)

Säästva arengu komisjoni 2013/2014 perioodi üheks fookusteemaks oli eraomandis olevate kinnismälestiste hoidmine. Raportööriks oli Eesti Muinsuskaitse Selts. Uuringus keskenduti riigi ja eraomanike vaheliste suhete analüüsimisele ja rollide jagunemisele mälestiste kaitsel ja arendamisel. Raportis antakse soovitusi kinnismälestiste hoidmise tõhustamiseks ja kasutusvõimaluste arendamiseks.

Uuringu viidi läbi Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi ja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt. Uuring on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

RoheTöökohtade potentsiaal Eestis (2012)

Raport käsitleb rohetöökohtade potentsiaali Eestis neljas tööstussektoris: ehitus, metsandus, põllumajandus ja transport. See on esimene põhjalikum analüüs, kus mõtestatakse rohetöökoha olemust ja selle tähendust Eesti tööjõuvajadusele ja haridussüsteemile. Rohetöökoht on uus või olemasolev töökoht, kus nõutakse nn traditsioonilistest oskustest erinevaid oskusi, mis on vajalikud kohanemiseks rohemajanduse põhimõtetega ning liikumiseks süsinukuvaesema majandusmudeli suunas.

Raport valmis rektorite nõukogu eestvedamisel, kaasates Eesti Maaülikooli, Säästva Eesti Instituudi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eksperte. Uuring on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Energiasäästlik käitumine elanikkonnas (2012)

Säästva arengu komisjoni üks fookusteema 2012. aastal oli elanikkonna energiatarbimise harjumuste kaardistamine. Varasemalt on uuritud inimeste üldisemat suhtumist keskkonnakäitumisse ja ressursside kasutusse. Seekordse raporti eesmärk oli keskenduda kodumajapidamiste elektri, kütuste ja soojuse tarbimise harjumustele. Tarbijatel koguti tagasisidet kaalutluste ja eelduste kohta, mille olemasolu korral ollakse valmis oma harjumusi muutma. 

Raporti koostas Turu-uuringute AS. Uuring on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Säästva transpordi raport (2010)

Säästva arengu komisjoni üheks 2010. aasta fookusteemaks oli säästev transport ning teema raportööriks Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Raporti eesmärk oli anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse suundumustele säästva arengu seisukohast ja pakkuda välja lahendusi säästva transpordikorralduse saavutamiseks. Selleks analüüsiti Eesti transpordisektori ja elanike liikuvust ning kõrvutati näitajaid Euroopa Liidu liikmesriikide ning lähinaabrite Läti ja Soome tulemustega. Raporti fookus oli eelkõige sellel, mida saab riik ära teha transpordi energiatõhususe suurendamiseks ja selleks, et elanikel oleks mugavam auto asemel liigelda ühissõidukiga, jalgsi ja jalgrattaga.

Raporti koostamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Eesti Inimvara Raport (2010)

Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel valminud Eesti inimvara raport on eelkõige poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb kompleksselt Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi 2010. aastal. Raportis esitatakse ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks. Raport arvestab muuhulgas Euroopa Komisjoni strateegia „Euroopa 2020. aastal” ja strateegia „Säästev Eesti 21” põhimõtteid.  

Raporti koostamist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Viimati uuendatud 21.04.2021