Milleks avatud valitsemine?
Avatus on avaliku sektori valitsemise üks olulisemaid läbivaid põhimõtteid, mis seatud üheks strateegiliseks sihiks ka riigi pikaajalises arengustrateegias "Eesti 2035": "Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik". Avatus on avaliku võimu legitiimse teostamise eeldus, mis aitab kaasa nii paremate teenuste ja lahendusteni jõudmisele kui ka ressursside tõhusale kasutamisele.
Avatud valitsemiseks on erinevaid võimalusi ja valikuid. Vähim eesmärk peaks olema avalikkuse ja huvigruppide informeerimine kavandatavast otsusest, kuid Eestis on kokku lepitud, et kaasamine on üks hea õigusloome põhimõte. Meie eesmärk on võimalikult paljude protsessidega jõuda informeerimiselt ja konsulteerimisest sisulise koostöö ja koosloomeni. Seejuures tuleb avatud valitsemise võimalusi kaaluda iga planeeritava protsessi alguses, kestel ning lõpus, et viia tegevusi läbi võimalikult avatult.
Koosloome on sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi. Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on ühiskondliku väärtuse suurendamine.
Jacob Torfing, Christopher Ansell, "Koosloome kui avaliku sektori initsieeritud innovatsiooniprotsess" (2021)
Avatud valitsemine
Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Selle eelduseks on kontakt avalikkuse ja huvigruppidega, mis võib olla kas informeeriv, konsulteeriv, kaasav, koostöine või delegeeriv.
Avatud valitsemine tähendab, et poliitikakujundamine ja selle elluviimine on nii keskvalitsuse kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil:
- läbipaistev ehk neil, keda otsused puudutavad, on ligipääs otsuse aluseks olnud teadmistele ja andmetele ning otsuse kujunemise protsess on võimalikult avalik,
- dialoogiline ehk otsuste tegemisel on neid, keda see otsus puudutab, kaasatud ning püütud leida lahendusi avaliku ning vaba- ja erasektori koostöös ehk koosloomeliselt,
- aus ehk tagatud on otsustajate vastutavus ja maandatud korruptsiooniriskid.
Koosloomelisus on üldisem põhimõte, mis tähendab koostööd kogukondade või huvigruppide esindajatega, keda otsused/arendused puudutavad.
Eesti viib avatud valitsemisega seotud tegevusi muu hulgas ellu rahvusvahelise algatuse Avatud valitsemise partnerlus liikmesriigina.
Koosloome
Koosloomelisel valitsemisel on mitmeid potentsiaalseid kasusid:
- eri osapoolte koostöös sünnib innovatsioon ja uuenduslikud lahendused riuklikele probleemidel,
- osalus ja eri häälte ärakuulamine viivad vajaduspõhiste, tõhusate ja kvaliteetsete teenusteni,
- protsessis tekkiv omanikutunne aitab mobiliseerida ressursse,
- kollektiivse ja koostöise tegutsemise võimekus ja kogemus aitab võrgustikel ja kogukondadel paindlikumalt ning tõhusamalt reageerida erinevatele probleemidele (sh kriisiolukorras).
Koosloomeline valitsemine tähendab dialoogi kõrval ka ühiseid otsuseid ja huvigruppide ning avalikkuse võimestamist sel määral, et nad on suutelised koostöiselt tegutsema. Toimiva partnerluse puhul on võimalik anda (kas või osaliselt) initsiatiiv ja otsuse tegemine avalikkuse ja/või osapoolte kätte. See eeldab osapoolte ja avalikkuse võimestatust, et neil oleksid vajalikud õigused, suutlikkus ja vahendid.
Koosloomeliselt võib läheneda väga erinevatele väljakutsetele kohaliku tasandi probleemide lahendamisest või arendustest (nt külakiik) kuni suurte riiklike strateegiate loomiseni. Loomulikult näevad sellised protsessid väga erinevad välja ning kasutavad väga erinevaid meetodeid.
Viis lähenemisviisi
Koosloomeranits lähtub rahvusvaheliselt enimkasutatud avatud valitsemise viiest lähenemisviisist: informeerimine, konsulteerimine, kaasamine, koostöö ja delegeerimine.
Kuigi need lähenemisviisid pole omavahel tingimata hierarhilises suhtes, tähistab alloleval skeemil taustavärv siiski suurenevat koosloomelisuse ning otsustamise jagamise osakaalu (mida tumedam taustavärv, seda suurem osakaal). Üldjuhul mõeldakse koosloomelise poliitikakujundamise all kaasamist, koostööd ja delegeerimist.
Koosloomeranitsa alalehtedelt leiab soovitusi, kuidas koosloomelist poliitikakujundamise protsessi kavandada, erinevate koosloomemeetodite kirjeldusi ning näiteid nende kasutamise kohta.
Koosloome on loominguline protsess, mis võimaldab rakendada eri osapoolte potentsiaali, et luua taipamisi ja innovatsiooni. See on
- protsess, kus
- meeskond, mis koosneb eri huvipooltest,
- on aktiivselt tegutsemas
- vastastikku võimestavalt ja
- ühisloominguliselt,
- jõudes eksperimentaalsete ja
- rakenduslike tulemusteni.
Bryan R. Rill, Matti M. Hämäläinen, "Koosloomekunst" (2018)
Informeerimine
Eesmärk on pakkuda avalikkusele ja olulistele osapooltele tasakaalustatud, objektiivset ja arusaadavat infot. Informeerimine on avatud valitsemise elementaartase. Ühepoolne kommunikatsioon küsimustes, milles ei ole vaja või ei ole võimalik avalikkust/ huvigruppe kuulata või nendega koostööd teha. Meetodite näited: pressiteade, memo avalikkusele, veebileht, infopäev.
EDUKA LÄHENEMISE KONTROLLKÜSIMUSED:
- Kuidas tagada, et tegevused ja (vahe)tulemused on läbipaistvad?
- Milliste kanalite kaudu jõuab info sihtrühmadeni?
- Mil viisil peab info olema esitatud (sõnastus, vorm), et see oleks jälgitav ja arusaadav?
Konsulteerimine
Eesmärk on saada avalikkuse ja oluliste osapoolte tagasisidet ametniku poolt valitud küsimustes. Konsulteerimine toimub, kui ametnik/ avalik sektor vajab sisendit konkreetsetes (ala)küsimustes või tagasisidet töölõikudes. Initsiatiiv ja kogu kontroll ametnikul, kes otsustab, kellega, kui palju konsulteerida ning mida sellest arvesse võtta. Meetodite näited: kohtumine, avalik arutelu (infokorje), uuringu intervjuu, fookusgrupp, küsitlus.
EDUKA LÄHENEMISE KONTROLLKÜSIMUSED:
- Millised küsimused/ teemad vajavad huvipoolte ja/või avalikkuselt tagasisidet?
- Kuidas konsulteerimist korraldada (nt uuringute tellimine või läbi viimine)?
Koostöö
Eesmärk on luua avalikkuse ja oluliste osapooltega tihe ja kahepoolne kontakt, et tagada, et nende huvid on teadvustatud ja võimalikult palju arvesse võetud. Kaasamine tähendab huvigruppide/ avalikkuse protsessi kutsumist, et olla teadlik nende huvidest ja perspektiividest. See aitab kaasa otsuste ja protsessi legitiimsusele ning laiapõhjalisusele (erinevate osapooltega on arvestatud). Ametnik juhib protsessi ning teeb otsuseid, andes nendest kaasatutele teada. Meetodite näited: kohtumine, avalik arutelud (kahepoolne arutelu), töötuba.
EDUKA LÄHENEMISE KONTROLLKÜSIMUSED:
- Kuidas leida sobivad formaadid, et tagada sisuline kaasatus?
- Kuidas hoida osalejaid protsessis, anda neile tagasisidet?
- Kuidas otsustada, milles võtta kaasatute seisukohti arvesse?
Partnerlus
Eesmärk on läbiv koostöö ja partnerlussuhe avalikkuse ja oluliste osapooltega, sealhulgas ka ühised otsused. Koostöö võimaldab parimal viisil rakendada eri osapoolte ressursse (teadmised, kogemused, vahendid) ning tekitada teema osas omaniku-tunnet. Koostöö puhul tekib osapooltel teadlikus ka teiste perspektiividest ning tehakse ühiseid otsuseid. Koostöö on eriti vajalik, kui protsessis on erinevad osapooled, kellest selle tulemused sõltuvad. Meetodite näited: regulaarne kohtumine, töötuba, e-lahendus, töökeskkond, kus osapooltele/ avalikkusele kogu info ja kaasarääkimise või otsustamise võimalus, võrgustikutöö.
EDUKA LÄHENEMISE KONTROLLKÜSIMUSED:
- Miks on koostöö meile vajalik?
- Miks on see vajalik huvigruppidele/ avalikkusele?
- Mida partnerlus antud protsessis tähendab? Mis on meie roll? Kuidas partnerlust tagada?
Võimustamine
Eesmärk on anda initsiatiiv ja otsuse tegemine avalikkuse ja/või osapoolte kätte, kes teevad omavahel koostööd. Eeldab osapoolte ja avalikkuse võimestatust. Kui huvigruppidel/ osapooltel on potentsiaal ja valmisolek protsessis võtta juhtrolli, siis on võimalik tegevusi delegeerida. See aitab kaasa osapooltel omanikutunde tekkimisele ning lisaressursside rakendamisele. Ametnik toetavas ja jõustavas rollis. Meetodite näited: kodanike komitee, töögrupp, rahvahääletus (otsustamisel).
EDUKA LÄHENEMISE KONTROLLKÜSIMUSED:
- Milliste teemade puhul oleks delegeerimine võimalik/ kasulik?
- Kuidas tagada, et osapoolte omavaheline koostöö toimiks?
- Kas nad on selleks valmis? Mida me selleks teha saame, et neid toetada?
Viimati uuendatud 07.10.2025
