Aktiivset kriisirolli kannavad inimesed, kellel on kindlad kriisiaegsed ülesanded. Nendeks on eelkõige reservväelased (vaata lisainfot https://mil.ee/reserv/reservvaelane/). Aktiivne kriisiroll on ka riigikaitselisel ametikohal töötavatel riigiametnikel / - teenistujatel, kes peavad jätkama oma igapäevaste kohustuste täitmist ka kaitsevalmiduse kõrgendamisel.
Ettevõtetel ja organisatsioonidel soovitame omada ülevaadet, kas ja kes töötajatest on reservväelased või vabatahtlikult seotud mõne teise kriisireserviga. See aitab toetada reservväelaste osalemist väljaõppes ning paremini valmis olla organisatsiooni võtmetähtsusega ülesannete täitmiseks kriisis.
Eesti kriisideks valmisoleku süsteem põhineb ülesannete jäävusel, mis tähendab, et kui tavaolukorras on täita mõni kriisiga seotud roll, kehtib sama ka mistahes kriisi ajal. Seega on kriisirolli omavate inimeste ring oluliselt laiem.
Näiteks on elutähtsat teenust osutavatel ettevõtetel (ETO) kohustus tagada ühiskonna toimimiseks hädavajalike teenuste, sh energiaga varustatuse, sideühenduste ja meditsiiniteenuse kättesaadavus ka kriisis või sõjalises kaitses. Selleks tasub ETOdel määrata ametikohad, mis on teenuste toimimiseks hädavajalikud ja millel töötava inimese puhul on oluline, et ta jätkaks samas rollis kriisis. Täpsema ootuse teenustaseme kohta kriisi korral, sh sõjalise kaitse olukorras, sõnastab ETOdele vastavat elutähtsat teenust korraldav asutus (ETKA): Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank või kohalik omavalitsus, tulevikus ilmselt ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Praegu on Eestis üle saja elutähtsat teenust osutava ettevõtte, CER-direktiivi rakendumisega võib tulevikus selliste ettevõtete arv küündida üle 400. ETOde valdkondades tegutsevates ettevõtetes töötab umbes 13,1% kõikidest tööga hõivatud inimestest.
Kriisis on oluline roll ka ettevõtetel ja omavalitsustel, kellele kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, eelkõige Kaitsevägi, on esitanud nn tellimuse ja kelle ülesandeks on kriisis oma senist tegevust jätkata. Sellised tellimused on üldjuhul ette teada ja osalistega läbi räägitud. Tegu võib olla näiteks vajadusega toota või müüa materjali, osutada kindlat teenust, anda kasutada maa-alasid või loovutada masinaid transpordiks või ehitustöödeks. Kohalikud omavalitsused on ka Päästeameti partnerid varjumise või (ulatusliku) evakuatsiooni korraldamisel.
Samas rollis on ka meediaettevõtjad ja toimetused, kellel on riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seadusega määratud kohustus vahendada elanikele olulist informatsiooni. Kohalikel omavalitsustel on oluline roll üleriigilise levikuga teabe, otsese ohuteavituse või lahendavate asutuste, nt Kaitseväe informatsiooni edasiandmisel oma territooriumi kogukondadele, korteriühistutele ja inimestele.
Ka siis, kui sul aktiivset kriisirolli ei ole, saad anda oma panuse kriisideks valmisolekusse näiteks sellega, et tead, kuidas ohuolukorras käituda, valmistad ette enda ja oma pere elementaarsed kriisivarud ja suurendad oma teadlikkust näiteks esmaabikoolitustel osalemisega. Kriisi korral on oluline järgida ja võtta tõsiselt riigi antud suuniseid ning säilitada eestlaslik rahu. Juhised erinevate kriiside korral käitumiseks leiad nii siit riskipildist kui veebilehtedelt olevalmis.ee ja kriis.ee.
Kogu Eestit võrgustikuna katvad vabatahtlikud – kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, merepäästjad, abidemineerijad, ohvriabi ja ennetusteenuste vabatahtlikud ja teised toimekad isikud on aluseks laia riigikaitse, elanikkonnakaitse ning kriisideks valmisoleku võrgustiku tegevusele. Nad on siduvaks lüliks kogukondade ja ametkondade vahel ning toetavad inimesi erinevates olukordades, sealhulgas kriisis. Sellega suurendatakse inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla.
Vabatahtlikuna saab Eesti riigi heaolusse panustada igaüks vastavalt enda oskustele, soovidele ja võimetele. Vabatahtlikus tegevuses osaledes parandad ka enda hakkamasaamist erinevates olukordades ning toetad võtme- ja tugiisikuna eri kriisiolukordades oma kogukonda.
- Kaitseliidus või Naiskodukaitses saad panustada turvalisse Eesti riiki vastavalt oma teadmistele ja oskustele.
- 1247 riigiinfo telefoni vabatahtlikuna aitad vähendada hädaabinumbri 112 koormust, vastates kõnedele, mis ei ole hädaabiga seotud, andes edasi ohutusinfot ja käitumisjuhiseid.
- Abipolitseinikuna toetad sisejulgeolekut ja avalikku korda, näiteks patrulltöö tegevustes, aga ka piirivalves, piirkondlikus politseitöös, teenindussaalides jm politseitööd toetavates tegevustes.
- Vabatahtliku päästjana saad osaleda päästetöödel, kerksuskeskuste ja varjumiskohtade töös ja toetada (ulatusliku) evakuatsiooni läbiviimist.
- Vabatahtliku merepäästjana toetad merepäästetööde tegemist Eesti merealal ja piiriveekogudel ning osaled merepäästealastes ennetustegevustes.
- Abidemineerijana osaled ühisvalves koos kutseliste demineerijatega ning saad abistada ulatuslikul või pikaajalisel demineerimistööl.
- Ohvriabi ja ennetusteenuste vabatahtlikuna pakud vaimset tuge inimestele, kes seda vajavad ning saad anda panuse lähisuhtevägivalla kõige raskemate tagajärgede ennetamisele.
Vabatahtlik tegevus pakub positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevategevustele, võimalust end arendada ja maailmapilti avardada. See annab juurde uusi oskusi, kogemusi ja teadmisi, uusi tutvuseid ja võimaluse teha midagi head ja kasulikku.
Vabatahtliku tegevuse võimalustega saab lähemalt tutvuda kriis.ee lehel. Oma kriisirolli täpsustamiseks võid kirjutada [email protected].
Viimati uuendatud 14.06.2024
