Keskkond meie ümber

Rahvusvaheline keskkond

Maailmas süveneb vastasseis erinevate poliitiliste, majanduslike ning ühiskondlike süsteemide vahel, mis omakorda võimendab piirüleseid julgeolekuprobleeme ja suurendab ebastabiilsust rahvusvahelises (julgeoleku)keskkonnas.

• Eestile on endiselt suurim julgeolekuoht Venemaa Föderatsioon, kelle eesmärk on lõhkuda reeglitel põhinev maailmakord ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ning taastada mõjusfääride poliitika. Venemaa ja Lääne suhted on pingelised ning Venemaa vastasseis Läänega on pikaajaline. NATO on nimetanud Venemaa kõige otsesemaks ohuks liitlaste julgeolekule. NATO on hinnanud, et hoolimata Venemaa relvajõudude märkimisväärsetest kaotustest Ukrainas suudab Venemaa arendada ja tugevdada oma sõjalist suutlikkust.
• Venemaa usub, et aeg töötab tema kasuks, ja jätkab kurnamissõda Ukraina vastu. Venemaal on endiselt vahendeid, et sõjategevust jätkata ka olenemata muude eluvaldkondade tõsisest alarahastamisest ning riigi pikaajalist arengupotentsiaali kahjustavate otsuste hinnaga. Lääneriigid seisavad vastu Venemaa püüdlustele, mis süvendab riikide polariseeritust Venemaa agressioonisõja seisukohtade jooni pidi. Jätkub tahtekoalitsioonina Ukrainat toetavate demokraatlike riikide omavaheline koostöö ja sellele vastanduvalt püüavad mitmed riigid majandusliku või poliitilise kasu nimel toetada Venemaad, mis õõnestab rahvusvahelist reeglitel põhinevat õiguskorda.
• Ajaga on suurenenud nende hulk, kes soovivad Ukrainas sõjategevuse lõppemist sõltumata tingimustest. Ukraina tuleviku ja vaba maailma julgeoleku tagamiseks on aga oluline, et sõja lõpetamise tingimusi ei dikteeriks Venemaa, sest see õõnestaks reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ning julgustaks agressoreid. Venemaa ei ole loobunud oma tegelikest eesmärkidest Ukrainas ning on korranud nn juurpõhjuste lahendamist ja nõudnud NATO sõjalise paigutuse tagasiviimist 1997. aasta joonele. Sellest tulenevalt on Eesti ja teiste samameelsete riikide jaoks esmatähtis saavutada Ukrainas õiglane rahu.

• Venemaa kasutab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt hübriidrünnakuid (mittesõjalised tegevused), otsides seejuures üha aktiivsemalt nõrku kohti lääneriikides. Alates Venemaa sõjast Ukraina vastu on Venemaa intensiivistanud kampaaniaid lääneriikide vastu, sh Euroopa territooriumil ja vahendajate kaudu. Venemaa mittesõjalisi tegevusi koordineerib GRU ja need hõlmavad sabotaaži, vägivallaakte, rändesurvet piiridel, õhupiiri rikkumisi, küber- ja elektroonilist sekkumist, valeinfokampaaniaid ja muid õõnestustegevusi. 2024. aastal pandi Euroopas Venemaa sõjaväeluure GRU instrueerimisel toime süütamisi, vandalismiakte, sabotaažiakte või nende katseid. Selliste hübriidoperatsioonide abil püüab Venemaa Euroopat destabiliseerida ning õõnestada kollektiivset tahet Ukrainat toetada.

Ühiskonna sidusus

Ühiskonna sidusus mõjutab oluliselt elanike võimet ja valmisolekut ühiselt panustada kriisiolukordade lahendamisse. Ühiskondlikku sidusust vähendab ühiskonnarühmade polariseerumine ja institutsionaalse usalduse vähenemine, mida omakorda soodustab üha laiem desinformatsiooni levik. Eesti ühiskonna sidusus sõltub lähiaastatel paljuski sellest, kuidas riik ja ühiskond suudavad tugevdada lõimumisprotsesse, suurendada inimeste vastupanuvõimet infomõjutustele, tagada võrdsed võimalused ja edendada poliitilist dialoogi.

Lõimunud ja sidus ühiskond tähendab, et kõik Eesti inimesed, sh eri emakeele ja kultuuritaustaga,  aktsepteerivad vastastikku üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvustunnet, teevad koostööd ja saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur.

Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ning kes on valdavalt määratlemata kodakondsusega isikud ja Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Lõimumine on aga kahepoolne protsess, mis eeldab nii teisest rahvusest püsielanike, sisserändajate kui ka neid lõimiva ühiskonna koostööd ja jõupingutusi.

• 24.02.2022 hoogustunud Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas on uussisserändajate sihtrühm mitu korda suurenenud Ukraina sõjapõgenike arvelt, kellel on vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ning Eesti Vabariigi valitsuse korraldusele võimalik taotleda Eestis ajutise kaitse staatust. Samuti on märkimisväärselt kasvanud sõjategevusest tingitud rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse staatusega inimeste arv. Ukrainlaste kogukonna suurenemine paneb proovile nii poliitikakujundamise kui ka teenuste pakkumise. Rahvastikuregistri  andmetel on Eestis 01.08.2025 seisuga 53 212 Ukraina kodanikku.

• Viimastel aastatel on kasvanud islamitaustaga riskiriikidest pärit Eestisse elama asunud välismaalaste arv, 2023. aastal oli selliseid inimesi 9204. Kuue aastaga (2015–2023) on nende inimeste arv neljakordistunud. Islamiusuliste suurenenud kogukonnaga võivad kaasneda erinevad ohutegurid, nagu nt tihenevad kontaktid riskiriikidega, päritoluriikide probleemid kanduvad Eestisse ja suureneb radikaliseerumise tõenäosus. Tähtis on Eestisse elama asuvad inimesed kiiresti lõimida meie ühiskonda ja vältida kinniste kogukondade teket.

• Määratlemata kodakondsusega Eesti elanike enesemääratluses väljendub tugev seotus Eestiga: suur hulk vastanutest peab end kuuluvaks nii oma rahvusrühma kui ka Eesti rahva hulka. Rohkem kui 60% valib võimaluse korral enda identiteediks mitte lihtsalt venelane, vaid pigem venekeelne eestlane (44%) või eestivenelane (18%), on ka erinevaid teisi avatud identiteete ja mitmikidentiteete. Ühiskondliku sidususe seisukohalt on selline avatud identiteedikäsitlus väga positiivne. Eesti keele vähene oskus on üks peamisi takistusi kodakondsuse taotlemisel, sest suhteliselt vähesed on läbinud riikliku keeleeksami või omavad  B1- või kõrgemal tasemel keeleoskuse tunnistust.

Majandus

Majandusvaldkonnas on jätkuvalt kõige suurem riskiallikas ootamatu ja ettenägematu (geopoliitiline) sündmus, mis võib mõjutada järsult siinset kindlustunnet ja/või maailmamajandust. Viimastel aastatel on rahvusvaheline majanduskeskkond muutunud kinnisemaks ja ebastabiilsemaks, olles mõjutatud Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse ning enne seda COVID-19 pandeemiast. Globaalse mõjuga suundumustest tulenevalt on üleilmselt kasvanud majanduslik ebakindlus, millest tulenevate riskide vähendamiseks on riigid senisest enam asunud tähtsustama lühemaid tarneahelaid ja lokaalsust. Maailmamajandus tervikuna on muutustega tasapisi kohanemas ning viimase aasta vältel on kasvu toetanud aeglustuv inflatsioon ja suuremate keskpankade tegevus rahapoliitika leevendamisel.

Globaalset majandust mõjutavad enim suurriigid, kelle majanduspoliitikat suunavad üha enam geopoliitilised eesmärgid. Teiseneva majanduspoliitika ja üleilmse ebastabiilsuse tagajärjel on sagenenud riikidepoolne kaitsetollide, ekspordipiirangute ja sanktsioonide kehtestamine ning suurenenud on toetused omamaisele tööstusele. Kasutades eelmainitud majandushoobasid, püüavad suurriigid nagu USA ja Hiina parendada enese majandusjulgeolekut ning paralleelselt pidurdada konkurentide arengut. Tekkinud olukorras on väikeriigid, kes on varem lähtunud valdavalt avatud ja põimitud globaalsest majandusest, sunnitud senisest enam pooli valima ja kaubanduspartnereid ümber hindama. Ka Euroopa Liidu jaoks toovad sellised trendid endaga kaasa mitmeid väljakutseid, sest proovile pannakse liidu ühtsus ja individuaalsete liikmesriikide valmidus prioriseerida ühisturu huve.

Maailmamajanduse ettearvamatumaks muutumine suurendab Eesti ja teiste väikeriikide jaoks riske, sest geopoliitiliste tõmbetuultega kaasnev protektsionism, konkurentsi süvenemine, inflatsioon ja majanduskasvu pidurdumine kahjustavad väikeste ja avatud majandusega riikide ekspordivõimekust. Samal ajal on muutunud kulukamaks ja keerulisemaks ka toorainete, sh tulevikutehnoloogiate jaoks tarvilike materjalide import, sest paljud senised globaalsed tarneahelad on ümberkorraldamisel ja/või rakenduvad toorainetele (nt haruldased muldmetallid) ja kriitilistele komponentidele (nt pooljuhid) ekspordipiirangud ja/või tollimaksud. Teisenev maailmamajandus toob aga kaasa ka mõningaid uusi võimalusi, seda ennekõike prioriteetsetes ja/või kiiresti arenevates valdkondades, nagu näiteks kaitsetööstus või tehisaru. Ehkki väikeriikide ressursid ei ole siinkohal võrreldavad suurriikide omadega, saab nende eeliseks olla kiire ja tark tegutsemine, mis võimaldab ladusamalt rakendada edutoovaid innovatiivseid lahendusi. Uued edulood suurendavad rahvusvahelist nõudlust, parendades väikeriikide positsioone.

Küberruum ja tehnoloogia

Internetti kasutab ligikaudu 5,6 miljardit inimest ning meie sõltuvus digitaalsetest tehnoloogiatest suureneb iga aastaga. Ülemaailmne küberruum on keeruline ja kiiresti arenev keskkond, kus toimetavad nii riigid, ettevõtted, tsiviilisikud kui ka kurjategijad.

Küberrünnakud on üle maailma pidevas kasvutrendis, muutudes järjest sihitumaks ja olemuselt keerulisemaks. Küberrünnete eesmärk võib olla rahalise kasu saamine, teenuse kättesaadavuse mõjutamine, küberluure, andmevargused, aga ka andmete või isegi taristu hävitamine. Osa rünnakuid pannakse toime lähtuvalt ideoloogilistest eesmärkidest.

Küberrünnakuid viivad läbi peamiselt küberkurjategijad, kes on sageli osa rahvusvahelistest hästi organiseerunud võrgustikest. Viimastel aastatel on aga kasvanud ka poliitiliselt motiveeritud rünnete hulk, mida viivad läbi häktivistid. Erinevad häktivistide rühmitused laiendavad ka omavahelist koostööd ning geograafilist haaret.

Ühed tõsisemad ohustajad küberruumis on riikliku taustaga häkkerite rühmitused, kes on enamasti seotud vaenulike riikide eriteenistustega. Need on tehniliselt väga oskuslikud rühmitused, kelle peamine eesmärk on küberluure ning kes võivad jääda võrkudes aastateks märkamatuks.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on näidanud, et lisaks konventsionaalse sõjategevuse toetamisele küberrünnetega elutähtsa taristu pihta kasutatakse küberründeid hübriidsõja osana ka laiemalt. Küberrünnetega kogutakse luureinfot ning „karistatakse ebasõbralikke riike“ nende poliitiliste otsuste eest.

Viimastel aastatel on kasvanud tarneahela rünnete oht. See tähendab, et ründajad püüavad järjest rohkem rünnata lepingupartnerite või kolmandate osaliste tarkvara kaudu, kuna nii on võimalik saada ligi korraga paljudele organisatsioonidele. Kompromiteerides levinud toodetes kasutatavat tarkvaralist komponenti, võib korraga ligi saada lausa tuhandetele organisatsioonidele ja ettevõtetele üle maailma. Kuna nii Venemaa kui ka Hiina, Põhja-Korea ja Iraani isolatsioon globaalsest internetist ja läänemaailma kasutatavatest tarneahelatest süveneb, võib neid tulevikus järjest vähem kammitseda kartus, et küberrünnetega võidakse kahjustada iseenda jaoks vajalikke teenuseid või tarneahelaid.

Euroopa Liidus ja ka teistes riikides nagu USA ja Ukraina on Venemaa küberkurjategijad võtnud sihtmärgiks rünnakud tööstusautomaatikat kasutavate sektorite vastu, kuna nende kaudu on võimalik otseselt mõjutada reaalset maailma. Tööstusautomaatika süsteemide vastu suunatud küberrünnakutel võivad olla laastavad tagajärjed, mis ulatuvad seadmete kahjustamisest kuni elutähtsate teenuste ulatuslike häireteni.

Rahvatervis

Eesti rahvastik vananeb. Inimeste oodatav eluiga on viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. 2023. aastal tõusis oodatav eluiga sünnihetkel Eestis 78,89 eluaastani (2022. aastal oli oodatav eluiga 78,1 eluaastat). Seejuures on Statistikaameti andmetel tervena elada jäänud aastate arv sünnihetkel keskmiselt 58, mis on kaks protsenti vähem kui eelneval aastal.

Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Olulisteks riskifaktoriteks on alkoholi liigtarvitamine, tubaka ja nikotiini tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene liikumine. Suure panuse lisavad vaimse tervise häired, vigastused ja nakkushaigused.

• Umbes pooled Eesti surmadest ehk 7500 surma 2023. aastal olid tingitud vereringeelundite haigustest, neist omakorda moodustas 43% kõrgvererõhktõbi ning 27% südame isheemiatõbi.
• 22% Eesti surmadest ehk 3391 surma põhjustasid pahaloomulised kasvajad.

Tervisekäitumise riskitegurite suur osakaal mõjutab otseselt elanike valmisolekut kriiside ja suurõnnetuste korral ennast aidata ning seab seetõttu suuremad ootused reageerivatele asutustele. Tasakaalustamata toitumine, alkoholi ning nikotiini- ja tubakatoodete tarvitamine ja vähene kehaline aktiivsus on põhilised käitumuslikud tegurid, mis põhjustavad ennetatavaid surmasid. Selliste surmade hulk on viimase kümne aastaga kahanenud 12%, kuid see arv on endiselt 1,5 korda suurem kui EL-is keskmiselt.

Kriisideks valmisoleku seisukohast on sümboolse tähendusega ka kutsealuste tervisenõuetele vastavus. 2024. aastal vastas tervisenõuetele 43% kutsealustest, ajutiselt ei vastanud 33% ning tervisenõuetele ei vastanud 24%. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga on tervisenõuetele vastavate osakaal jäänud samaks, ajutiselt mittevastavate osakaal on suurenenud (2023. a 29%) ning tervisenõuetele mittevastavate osakaal on vähenenud (2023. a 28%). Peamised diagnoosigrupid, millega kutsealused on tunnistatud tervisenõuetele vastavaks või mittevastavaks, on jäänud samaks ehk psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused.

Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad suurt osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäitumine. Eesti elanike vaimse tervise olulisteks mõjutajateks on nii tavapärased olukorrad nagu majanduslik toimetulek, ebapiisav sissetulek, töökaotus, ebakindlus tuleviku suhtes, üksildus ja stress kui ka erakorralised mõjutajad, nagu näiteks pandeemiad, sõjaoht, rahvusvahelised pinged või muud kriisiolukorrad ning ühiskondlikud sündmused. Kui enne COVID-19 pandeemiat diagnoosisid psühhiaatrid keskmiselt 17 uut juhtu 1000 inimese kohta aastas, siis pärast pandeemiat keskmiselt 20 juhtu 1000 inimese kohta aastas. Rahvastiku vaimse tervise uuringu tulemused näitavad, et pärast pandeemiat on igal viiendal Eesti inimesel ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel (18–24-aastased). Suurima levimusega neist on meeleolu- ja ärevushäired, mida esineb sagedamini naistel ja noortel. Madal haridustase ja väike sissetulek on samuti vaimse tervise riskitegurid. Ka töötutel on suurem depressiooni- ja ärevuserisk ning väiksem vaimse tervisega seotud heaolu.

Laste vaimse tervise uuringu tulemused näitavad, et mida vanemaks lapsed saavad, seda enam on neil depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning madalam hinnang oma heaolule. Enamik uuringus analüüsitud vaimse tervise probleeme nagu depressiooni ja ärevuse sümptomid, liigsöömine, tähelepanuprobleemid, tahtlik enesevigastamine olid tüdrukute seas rohkem levinud. Ka teiste riikide uuringud on näidanud, et tüdrukud hindavad oma heaolu madalamalt.

Uuringust selgus, et laste vaimse tervise probleemid seostuvad järgmiste riskiteguritega: sagedasemad perekonfliktid, vanemate stress, kiusamine, koolistress, raskused oma emotsioonidega toimetulekul, pidev muretsemine, liigne nutiseadmete kasutamine ja mõnedel juhtudel ka uimastite, sh nikotiini ja alkoholi tarvitamine. Laste vaimset tervist aga toetavad head suhted pereliikmete ja sõpradega, rahulolu kooli ja vaba aja veetmisega, osalemine trennis ja huviringides, tugev eneseusk, oskus raskustega toime tulla, hea füüsiline tervis ning piisav ja kvaliteetne uni. 

Kliima

2024. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta mõõtmiste ajaloos ning esmakordselt püsis maailmas temperatuur kogu aasta vältel üle 1,5 kraadi tööstusrevolutsioonieelsest tasemest. Samuti sündis 2024. aastal ookeanide pinnatemperatuuri rekord: aasta keskmine temperatuur küündis ligi 21 kraadini.

Kliimamuutuste uurimisel on selgelt näha, et CO2 kontsentratsiooni ja temperatuuri muutused on omavahel seotud. Enamik teadlasi on ka seisukohal, et praegustes enneolematult kiiretes kliimamuutustes on inimesel oluliselt suurem roll kui mistahes looduslikel põhjustel. Muutuste peamine ajend on heitgaaside paiskamine atmosfääri – lisaks CO2-le on märkimisväärse mõjuga ka metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ning fluoreeritud gaasid (F-gaasid).

Kliimamuutuste tõttu sagenevad ja tugevnevad ekstreemsed ilmastikunähtused (tormid, põuad, üleujutused), põhjustades inimohvreid ning majanduslikku kahju. 2024. aastal põhjustasid äärmuslikud vihmasajud Euroopas laastavaid üleujutusi, mis tõid endaga kaasa enam kui 300 inimese surma ja 13,8 miljardi euro ulatuses kahjusid. Kõige enam räsisid ekstreemsed ilmaolud Hispaaniat, mõjutatud olid aga ka Saksamaa ja mitmed teised Kesk-Euroopa riigid, nagu näiteks Poola ja Tšehhi. Läänemere regioonis tõid erinevad tormid mullu kaasa tugeva vihma ja tuule, põhjustades elektrikatkestusi ning häirides transporti Skandinaavias ja Baltimaades. Põhjala-Balti regiooni mõjutab kliimamuutuste kontekstis tugevalt ka Läänemere halvenev seisund. Mullu jätkus Läänemere soojenemine, mis soodustas hapnikukadu ja vetikate vohamist ning sellest tulenevalt mereökosüsteemide seisukorra halvenemist. Kuna Läänemeri on viimastel kümnenditel olnud üks kiiremini soojenevaid meresid ning paralleelselt jätkub inimtegevuse tulemina selle ökosüsteemi seisukorra halvenemine, satuvad muu hulgas ohtu erinevad kalaliigid, mis võib pikemas perspektiivis avaldada mõju kalandussektorile ja toiduga varustamisele.

Viimase 40 aasta jooksul on ekstreemsed ilmastikuolud põhjustanud Euroopa Liidu liikmesriikidele üle 700 miljardi euro ulatuses majanduslikku kahju, seejuures on kahjud kasvanud eriti just viimastel aastatel – vahemikus 2021–2023 põhjustasid äärmuslikud ilmaolud üle Euroopa enam kui 162 miljardi euro ulatuses kahju. Kliimamuutustega kaasnevatest väljakutsetest tingituna on üleilmselt valitsuste toetus näiteks põllumajandussektorile võrreldes sajandi algusega kasvanud 2,5 korda ning tõenäoliselt see trend järgnevatel aastatel jätkub. Veel kiireneb kliima muutudes ja ökosüsteemide hävinedes mets- ja koduloomade nakkushaiguste levik, ohustades rahvatervist ning toiduainetööstust. Samuti on kliimamuutustest üha enam mõjutatud ka energeetikasektor – loodusõnnetused on arenenud riikides peamiseks elektrikatkestuste põhjustajaks ning viimastel kümnenditel on Euroopas täheldatud sääraste katkestuste sagenemist.

Eestis on ilmaandmeid kogutud juba üle 150 aasta. Nende andmete põhjal teame, et aasta keskmine õhutemperatuur on tõusnud 1,5 kraadi. Eriti on muutunud soojemaks kevad ja talv. See tähendab, et ka lumega talvepäevi on jäänud palju vähemaks ning seda peaaegu terve kuu jagu. Eestis on aasta keskmise temperatuuri tõus alates möödunud sajandi keskpaigast olnud natuke kiirem kui maakeral tervikuna.

Eesti on seni olnud suurtest looduskatastroofidest puutumata ja üsna turvaline koht elamiseks. Otseselt või kaudselt ohtlikke loodusnähtusi esineb siiski ka Eestis: tormid, trombid, üleujutused, tuisk, tihe udu jm. Globaalsed kliimamuutused mõjutavad üha enam ka meid, mistõttu sagenevad ka siin äärmuslikud ilmastikunähtused. Praktikas jõuavad meieni kliimamuutused praegu ka toidukaupade kõrgemate hindade ja migratsioonilainete näol.