Lai riigikaitse

Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on riigikaitse. Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille kohaselt riigi kaitsmine ning selleks valmistumine on paljude asutuste ja inimeste ülesanne.

Julgeolekut ja riigikaitset koordineeriv roll on riigikaitseseaduse alusel antud Riigikantseleile, kuna riigikaitse hõlmab kõiki täidesaatva võimu poolt eri valdkondades elluviidavaid tegevusi, mille eesmärk on hoida ära ja vajaduse korral tõrjuda Eesti-vastaseid ründeid.

Riigikantselei ülesanne on korraldada ametkondadeülest koostööd riigikaitse eri planeerimisprotsessides ning esitada vajaduse korral ettepanekuid poliitilisel tasandil otsuste tegemiseks.

Rollijaotus laias riigikaitses

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on Vabariigi President Eesti riigikaitse kõrgeim juht. Vabariigi President teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks. Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni.

Vabariigi Presidendi juures tegutseb nõuandva organina Riigikaitse nõukogu. Riigikaitse nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja. Riigikaitse nõukogu töökorra kinnitab ja selle koosolekuid juhatab Vabariigi President.

Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Vabariigi Valitsus otsustab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit.

Vabariigi Valitsuse juures tegutseb julgeolekukomisjon, mis analüüsib ja hindab riigi julgeoleku olukorda ning koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel. Komisjoni juhib peaminister, lisaks kuuluvad komisjoni ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister ja välisminister. Komisjoni sekretär on julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor.

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

  • kujundab Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi seisukohti;
  • juhib julgeolekupoliitika aluste ja riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist
  • koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel;
  • koordineerib julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust;
  • analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda;
  • kavandab Eesti Vabariigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ja koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist;
  • täidab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega komisjonile pandud ülesandeid riigisaladuse kaitse korraldamisel;
  • täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.
Eesti piiripost
Julgeolekukomisjon

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel.

Riigikantselei nõustab peaministrit riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes, korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ning koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist. 

Riigikantselei korraldab valitsusele 2014. aastast ka kriisiõppusi. Õppuste eesmärk on riigisisese otsustusprotsessi harjutamine kiirelt arenevas keerulises julgeolekusituatsioonis.

Riigi situatsioonikeskus

Riigi situatsioonikeskus (SITKE) loodi Riigikantselei juurde valitsuse ja riigi strateegiliste juhtide situatsiooniteadlikkuse tõstmiseks. SITKE monitoorib riigi julgeoleku ja kriiside seisukohalt olulisi arenguid, et anda rahvusvahelistest ning siseriiklikest sündmustest operatiivne ülevaade.

Riigikaitse arengukava 2022-2031

Riigikaitse arengukava on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, mille eesmärk on lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumidest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused.

Loe edasi

Eesti julgeolekupoliitika alused

Eesti julgeolekupoliitika aluseid (JPA) on koostatud alates 2001.a. aastast. JPA on tervikjuhis, kus on sõnastatud Eesti julgeoleku põhimõtted, julgeolekukeskkond ja kajastatud valdkondi, mis on riigi julgeoleku seisukohast olulised.

Loe edasi

Riigikaitseülesanded ja planeerimine

Alates 2023. aastast kehtivas julgeolekupoliitika alustes on riigi tegevus julgeoleku kindlustamiseks ja riigikaitse tagamiseks jaotatud viide tegevusliini: ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse, rahvusvageline tegevus. Riigi kaitsetegevuse planeerimise aluseks on kaitsetegevuse kava.

Loe edasi

Laia riigikaitse rahastamine

2025. aasta NATO tippkohtumisel Haagis leppisid liitlased kokku, et liikmesriigid suunavad riigikaitsele kokku 5 protsenti SKP-st. Sellest vähemalt 3,5 protsenti suunatakse sõjalise kaitse rahastamiseks: Eesti täidab selle eesmärgi juba 2025. aastal.

Loe edasi

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus

Valitsus kiitis 29. mail 2025 heaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Uus seadus suurendab Eesti kriisivalmidust ühtse ja selge laia riigikaitse ja kriisikindluse õigusruumi loomisega. Riigikogu võttis eelnõu menetlusse 2. juunil. Eelnõu läbis I lugemise 10. septembril 2025. aastal.

Loe edasi

Hädaolukordadeks valmistumine

Riik, omavalitsused ja olulised teenusepakkujad (nt elektri- või sideettevõtted) mõtlevad ette, kuidas tegutseda olukorras, kus inimeste elu, tervis või ühiskonna toimimine on ohus. Hädaolukordade lahendamiseks koostatakse plaanid, harjutatakse ja töötatakse koos, et kriisiolukorras kiirelt, koordineeritult ja tõhusalt reageerida.

Loe edasi

Olulised dokumendid

1 | 1

Uudised

Riigikantselei saatis avalikule kooskõlastamisele „Eesti julgeolekupoliitika alused 2026“
Riigikantselei saatis täna avalikule kooskõlastamisele „Eesti julgeolekupoliitika alused 2026“, mis on meie julgeolekupoliitika kujundamise strateegiline raamdokument  ning aluseks valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisel.
Droonide tuvastamine ja tõrjumine saab tänapäevased reeglid
Riigisekretär saatis kooskõlastusele eelnõu, millega laiendatakse mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimalusi rahuajal, kõrvaldades näiteks senised takistused riigikaitseobjektide või elutähtsa teenuse osutajate taristu kaitsmisel.
Taskusireeni tehnoloogiat hakkavad arendama ja testima Levira ja TalTech
Riigikantselei läbiviidud avaliku sektori innovatsiooni hanke võitsid Levira ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), kes hakkavad arendama ja testima taskusireeni ehk 5G meediaedastuse edendamist Eestis. Projekti tulemusena saadetakse olulised ja piirkonnapõhised hädaabiteateid kaasaegsetesse nutitelefonidesse ka siis, kui mobiilsideoperaatori võrk ei tööta või on seade vaiksel režiimil.
Eesti valmistub kriisideks: politsei kriisireserv, tugev idapiir ja varud
Valitsus otsustas 2025. aasta riigieelarve koostamisel eraldada täiendavad 219 miljonit eurot laia riigikaitsesse, et aastatel 2025-2027 riigi valmisolekut erinevateks kriisideks.

Viimati uuendatud 05.03.2025

open graph image