Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel

Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise aluseks on kompetentsimudel.

Eesti avalikus teenistuses on 96 tippjuhti, kes töötavad koos parema Eesti nimel. Avaliku teenistuse tippjuhtideks on ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid, Riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid, Häirekeskuse peadirektor, riigiarhivaar ning Kaitseväe juhataja.

Avaliku teenistuse tippjuht loob organisatsiooni juhina selgust, on inimestele eeskujuks ja sildade ehitajaks partneritega. Teadvustades ettenägematuks osutunud kriise ja maailma muutumist ennustamatuks ning rabedaks, keskendume mudelis ajahambale hästi vastu pidanud juhtimistegevustele, toetudes inspireerivale, eetilisele, kaasavale, autentsele, vastutustundlikule, tugevustele ja väärtustele põhinevale juhtimisele. Tippjuhi kompetentsimudel kirjeldab hea tippjuhi igapäevased tegevused, mille elluviimise eelduseks on teadmised, oskused, riigimehelikkus ja lugupidamine nii iseenda kui ka teiste inimeste ja keskkonna suhtes.

Panime need kompetentsid kirja, loomaks ühist arusaama, milline on hea avaliku teenistuse juhtimine, millist juhtimiskvaliteeti töötajatele lubatakse. Kompetentsid aitavad eristada ka olulisi juhtimistegevusi vähem olulistest ning loovad selged aluspõhimõtted tippjuhtide värbamiseks ja arendamiseks. Kompetentsimudel on erinevate juhtimiskäekirjade ühisosa, kajastades tänaste tippjuhtide nägemust ja kogemust. 

Joonis kirjeldab kolme tippjuhile vajalikku kompetentsi: organisatsiooni juhtimine, suhete juhtimine ja inimeste juhtimine

Tippjuhi kompetentsid

Organisatsiooni juhtimine: pikaajalise sihi seadmine, strateegia kujundamine, tööjaotuse korraldamine, kriisivõimekuse loomine, vahendite hankimine
  • Seab koos töötajate ja partneritega, keskkonda analüüsides ning poliitilise tahtega arvestades asutusele või valdkonnale pikaajalise sihi
  • Kavandab strateegia ja läbimõeldud tööplaanid sihi saavutamiseks, hoiab need ajakohasena
  • Kujundab uuenduslikkust ja tõhusust soosiva töökorralduse, mis arvestab tehnoloogia arenguga
  • Arendab oma ametikohal kriisideks valmisolekut, luues nii ajalise reservi ootamatusteks kui ka harjutades koos töötajatega kriisiolukorras käitumist
  • Hangib sihi saavutamiseks vajalikud vahendid, kasutab neid heaperemehelikult
Inimeste juhtimine: meeskonna loomine, inimeste arengu toetamine, otsustamine, tagasisidestamine, isikliku eeskuju pakkumine
  • Loob võimeka, mitmekesise ja hästi koostöötava meeskonna
  • Toetab töötajate heaolu, arengut ja tulemuste saavutamist väljakutsete kujundamise, kaasamise ja usaldamise ning innustava tagasiside andmise kaudu
  • Otsustab faktipõhisele infole tuginedes, õigel ajal ja selgelt määratletud vastutusega
  • Küsib tagasisidet ja vajadusel muudab oma juhtimisstiili
  • Õpib uusi oskusi, kujundab endale laia silmaringi, räägib oma õppetundidest
Suhete juhtimine: partnersuhete loomine ja hoidmine, organisatsioonikultuuri kujundamine, kommunikatsiooni korraldamine, avatud valitsemine, koostöö poliitikutega
  • Võimestab koostöövõrgustikke (sh rahvusvahelisi) ja peab partneritega regulaarselt sisulisi arutelusid
  • Veab eest organisatsiooni väärtuste ja traditsioonide hoidmist ja kujundamist
  • Korraldab proaktiivselt kommunikatsiooni nii organisatsioonis sees kui väljaspoole
  • Muudab valdkonna, organisatsiooni ja selle tulemused nähtavaks poliitikutele ja ühiskonnale laiemalt
  • Kaasab seadusloomesse või oma asutuse tegevuse planeerimisse erinevaid sihtrühmi (sh poliitikuid) ja suurendab nende huvide ühisosa

Avaliku teenistuse juhtimist mõjutavad globaalsed trendid

Tippjuhtide kompetentsimudel kirjeldab tippjuhti, kes nende väljakutsetega edukalt toime tuleb. Edukas tippjuht kujundab julgelt tulevikku, veab innustavalt innovatsiooni, loob sihtrühmadele väärtust, hoiab töötajate tööõnne, arendab ennast süsteemselt ning saavutab väga häid tulemusi.

Globaliseerumine

Riikide ja regioonide sidususe kasv toob kaasa riigiülese koostöö suurenemise. Aktiivne piiriülene suhtlemine suurendab julgeolekuriske nii globaalselt kui lokaalselt. Suurenev globaalne loodusvarade kasutamine põhjustab kliimasoojenemist ja ohustab keskkonna jätkusuutlikkust.

Riikide konkurents

Riikide ja regioonide vahelise konkurentsi kese nihkub Aasiasse. Konkurentsieelise loovad globaalne haare, nišikompetents või paindlikud võrgustikud. Edukad riigid konkureerivad ressursside, investeeringute ja talentide pärast.

Uued tehnoloogiad

Informatsiooni, kognitiiv-, bio- ja nanoteaduste koondumine loob täiesti uusi tooteid ja teenuseid. Tehnoloogiate arengu tulemusel levivad avalikud virtuaalteenused, suurandmed, analüütikad, automatiseerimine, robotteenused, targad linnad jms. Tehnoloogiapõhise innovatsiooni kõrvale tõuseb teaduspõhine innovatsioon. Tehnoloogiate kasutamise levik suurendab küberrünnakute ja -terrorismi ohtu.    

Sihtrühmade nõudlikkus

Kodanike teadlikkus oma õigustest ja soov avaliku teenistuse avatuse ning läbipaistvuse järele suureneb. Nõudlikkus individuaalsete ja kasutajakesksete avalike teenuste järele ning soov nende loomisel kaasa rääkida suureneb. Sotsiaalmeedia vähendab suurorganisatsioonide võimu ja tõstab aktivistide mõjukust.

Uued töömustrid

Globaliseerumine ja tehnoloogiate areng suurendavad töötajate valikuvõimalusi ning toovad kaasa uute ja paindlike töömustrite tekke. Kasvab individualism ja väheneb tööle pühendumine, üha enam nähakse töös elustiili ja eneseväljendust. Rutiinsed tööd asenduvad automatiseerimisega, mis suurendab töötust tehnoloogiliselt vähekompetentsete töötajate seas. 

Demograafia muutused

Linnastumise kasv jätkub. Ühiskond vananeb, suurenevad tervishoiu, ümberõppe ja sotsiaalkulutused. Traditsioonilise perekonna kõrval levivad uued kooseluvormid, mis tekitavad sotsiaalseid pingeid. Kultuuride vahelised pinged teravnevad. 

Määramatuse kasv

Suured muutused toimuvad äkki ja kiiresti, mistõttu suureneb ebakindlus ettevõtluses, töös ja sissetulekutes. Loodusõnnetused, pandeemiad, terrorism ja turgu muutvad tehnoloogiad põhjustavad ebastabiilsust ja ebaturvalisust.

Viimati uuendatud 21.02.2024