Strateegiline kommunikatsioon

Eesti strateegilise kommunikatsiooni eelduseks on demokraatlik riigikord ja sõnavabadus, mis tähendab, et valitsuskommunikatsioon on ühiskonnas vaid üks paljudest võistlevatest häältest opositsiooniliste erakondade, äriorganisatsioonide, kodanikeühenduste ja välisriikide kommunikatsiooni kõrval.

Strateegilise kommunikatsiooni tugevdamise vajadus tuleneb julgeolekupoliitilistest kaalutlustest – Eestit ähvardavad ohud on tihedalt seotud vaenuliku õõnestustegevusega, ühiskonna lõhestamisega ning liitlaste silmis meie usaldusväärsuse kahjustamisega.

Eesti julgeolekupoliitika alused ja riigikaitse arengukava 2017-2026 määratlevad strateegilise kommunikatsiooni ühena kuuest laiapindse riigikaitse arendussuunast, kirjeldavad vajalike võimearendusi ja annavad sellesisulisteks tegevusteks mandaadi. Strateegilise kommunikatsiooni eesmärk riigikaitse arengukava tähenduses on Eesti julgeolekupoliitikale toetuse tagamine, avalikkuse julgeolekuolukorrast teadlikkuse hoidmine ja paanika vältimine, vaenuliku mõjutustegevuse neutraliseerimine ning valeinfo paljastamine ja selle leviku takistamine.

Strateegilise kommunikatsiooni põhimõtted
 

• Dialoog tähendab suhestumist nii ühiskonda tervikuna, kui sihtauditooriumitesse eraldi. Dialoog võib toimuda väga erinevates vormides, näiteks meedia vahendusel, avaliku arvamuse küsitlustena või otsesuhtlusena.
• Väärtused, mis määravad tegusid, selguvad dialoogis ühiskonnaga. Väärtuste teadvustamine määrab selle, kuidas riik olukordi lahendab.
• Teod on olulisemad kui sõnad. Sõnad saavad tegusid vaid toetada. Tegusid on võimalik erinevalt mõista, mistõttu väljendub sõnumiedastaja mõte just tegude ja kommunikatsiooni terviklikus koosmõjus.
• Osalus tähendab elanikkonna võimalikult laiapindset kaasamist strateegilise kommunikatsiooni eesmärkide saavutamisse.

Strateegilise kommunikatsiooni tegevussuunad
 

• Analüüs. Monitoorida meediaruumi ja teostada avaliku arvamuse seiret julgeolekuteemalistes küsimustes.
• Koordinatsioon ja planeerimine. Koordineerida ning planeerida asutuste kommunikatsiooni, et valitsuskommunikatsioon esindaks julgeoleku teemadel ühtseid seisukohti nii Eesti sees kui väljapoole suunatult. Viia läbi kommunikatsioonitegevusi, et saavutada ühiskonna suurem ühtehoid ning tagada toetus Eesti julgeolekupoliitilistele valikutele.
• Valitsuskommunikatsioon kriisi ajal. Arendada valitsuskommunikatsiooni võimet reageerida julgeolekukriisidele.
• Avalikkuse teavitamine. Informeerida avalikkust pahatahtlikust desinformatsioonist ja aidata kaasa selle mõju vähendamisele Eesti ühiskonnas.

Kriiside korral intensiivistuvad inforünnakud Eesti kuvandi vastu. Kiires infoühiskonnas ei piisa üksnes reageerimisest ning riigi strateegiline kommunikatsioon peab võtma proaktiivse suuna Eestile oluliste sõnumite mõjulepääsemiseks nii Eesti sees kui meie liitlasriikide inforuumis. Tuleb teha palju tööd selle nimel, et meil oleks maailmas palju mõjukaid sõpru kellele Eesti käekäik korda läheb, kes meid mõistavad, kes on informeeritud ja kelle toetusele kriisi ajal loota saame. Edukas strateegiline kommunikatsioon suurendab riigi võimet julgeolekuga seotud riske, ohte ja kriise teavitusega hallata ning sellega pakkuda suuremat kindlustunnet meie inimestele.

Sarnaste eesmärkide nimel arendatakse strateegilist kommunikatsiooni ka NATO-s, Euroopa Liidu institutsioonides ning liikmesriikides. Näiteks on riigikantselei Eesti kontaktasutuseks 2014. aastal Riias asutatud NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskusele. Samamoodi osaleb Eesti Euroopa Liidu välisteenistuse juures tegutseva idasuunalise strateegilise kommunikatsiooni rakkerühma töös ühe lähetatud eksperdiga. Lisaks on Eesti asutustel tihedad kontaktid meie lähiriikide – Läti, Leedu, Poola ja Põhjala riikide – strateegilise kommunikatsiooni kolleegidega ning aktiivselt osaletakse infovahetuses ja ühistes ettevõtmistes.

Strateegilise kommunikatsiooni elluviimises osalevad kõik asutused. Soovitud tulemust on keeruline saavutada igal asutusel eraldi, mistõttu on otsustatud, et valdkonna arendamist juhib ja koordineerib riigikantselei.