Mis on hädaolukord ja selle oht?
Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, samuti elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab ulatuslikku varalist või keskkonnakahju või häirib tõsiselt elutähtsate teenuste (näiteks elekter, side) toimimist.
Hädaolukorra oht on olukord, kus on tõenäoline, et olemasolevad asjaolud võivad peagi viia hädaolukorra tekkeni. See tähendab, et riskid on juba avaldunud ning ohutase võib kiiresti tõusta.
Eestis on hädaolukord ametlikult välja kuulutatud 12. märtsil 2020 seoses COVID-19 pandeemiaga. Vabariigi Valitsus kuulutas sel päeval välja eriolukorra, kuna viiruse levik ohustas paljude inimeste elu ja tervist ning häiris oluliselt elutähtsate teenuste toimimist. Eriolukord kehtis algselt kuni 1. maini 2020, kuid seda pikendati 17. maini 2020. Eriolukorra väljakuulutamine võimaldas valitsusel rakendada täiendavaid meetmeid hädaolukorra lahendamiseks. Eriolukorra ajal kehtestati mitmeid piiranguid, sealhulgas avalike ürituste keelustamine, koolide sulgemine ja distantsõppele üleminek, muuseumide ja kinode sulgemine ning piiridel sanitaarkontrolli kehtestamine. Eriolukord lõpetati ametlikult 18. mail 2020, kui valitsus tunnistas kehtetuks eriolukorra väljakuulutamise ja rakendamisega seotud korraldused.
Pärast COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorra lõppu ei ole Eestis ametlikult uusi hädaolukordi välja kuulutatud. Küll aga kehtestas 2021. aastal Terviseamet hädaolukorra ohu, mis tähendas kõrgendatud valmisolekut tervishoiusüsteemis, sealhulgas haiglate kohustust tagada lisavoodikohad võimaliku nakkushaigete arvu kasvu korral. Hädaolukorra ohu tase lõpetati 2023. aastal, kui epidemioloogiline olukord oli stabiliseerunud ja haiglaravi vajajate arv ei ohustanud enam tervishoiuteenuse osutajate tavapärast töövõimet.
Mis on hädaolukorra lahendamise plaan?
Hädaolukorra lahendamise plaan on koostöökokkulepe, kus on kirjas, kes vastutab lahendamise eest; millised on peamised tegevused ja ülesanded; kuidas erinevad asutused ja organisatsioonid koostööd teevad. Plaani koostab ülesannete jäävuse põhimõttel* asutus, kes on vastava sündmuse lahendamise eest vastutav igapäevaselt. Üldjuhul on sama asutus ka hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Hädaolukorra lahendamise plaani võib rakendada ka olukorras, kus hädaolukorda ei ole veel välja kuulutatud, kuid esinevad piisavad eeldused või ohumärgid, mis viitavad võimalikule hädaolukorra tekkimisele.
* “Ülesannete jäävuse põhimõte“ tähendab, et hädaolukorras jäävad asutuste ülesanded samaks nagu tavaolukorras – lihtsalt tuleb neid täita keerulisemates tingimustes.
Miks on hädaolukorra lahendamise plaane vaja?
Plaanid loovad selguse ja süsteemsuse. Ühine valmistumine võimalikeks hädaolukordadeks aitab ära hoida dubleerimist, vastuolulisi otsuseid ja kaotatud aega ning toetavad ühist arusaamist ja tegutsemist kõikide osapoolte vahel – riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted, vabatahtlikud jne.
Hädaolukorra lahendamise plaanid ei ole avalikud dokumendid – nende minimaalne juurdepääsupiirang on „asutusesiseseks kasutamiseks“.
Hädaolukorra lahendamise plaanide eesmärk
Plaanide eesmärk on tagada, et kõik teavad oma rolli ja tegevusi, et kriisile kiiresti ja tõhusalt reageerida: lõppeesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada ühiskonna toimimine hädaolukorra ajal ja selle järel. Plaan peab tagama ühise arusaama rollidest ja tegevusest, kirjeldades, kuidas sündmust lahendav asutus koostöös kaasatud osapooltega olukorda lahendab.
Kes peab koostama hädaolukorra lahendamise plaani?
Plaanid tuleb koostada neil, kelle pädevuses on hädaolukorra lahendamise juhtimine, s.o riigi- ja omavalitsusasutused, samuti elutähtsate teenuste osutajad (nt elekter, side, makseteenused), kui teenuse katkemine võib põhjustada hädaolukorra.
Kui tihti peab hädaolukorra lahendamise plaane uuendama ja neid testima?
Plaane tuleb uuendada vähemalt kord kahe aasta jooksul või sagedamini, kui asjaolud muutuvad. Vähemalt iga kahe aasta tagant korraldatakse ka kriisireguleerimise õppus, kus testitakse plaani toimimist praktikas.
Millised plaanid meil on ja kes nende eest vastutavad?
|
Eesti Pank |
Makseteenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan Sularaharingluse katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Kaitsepolitseiamet |
Keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Politsei- ja Piirivalveamet |
Äkkrünnaku hädaolukorra lahendamise plaan Massilise korratuse hädaolukorra lahendamise plaan Massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaan Ulatusliku merepäästesündmuse, sh reostus piiriveekogus hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Päästeamet |
Ulatusliku tööstusõnnetuse hädaolukorra lahendamise plaan Üleujutus tiheasustusalal hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Kaitsevägi |
Eesti merealal merereostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Põllumajandus- ja Toiduamet |
Loomataudi hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Kliimaministeerium |
Elektriga varustamise katkemisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan Vedelkütusega varustamise katkemisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan Maagaasiga varustamise katkemisest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Keskkonnaamet |
Kiirgusõnnetus naaberriigis ja riigisisese kiirgusõnnetuse hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Transpordiamet |
Riigiteede sõidetavuse hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Terviseamet |
Tervishoiusündmuse hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Justiits- ja Digiministeerium |
Ulatusliku sidekatkestuse hädaolukorra lahendamise plaan |
|
Riigi Infosüsteemi Amet |
Küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan |
Kõiki hädaolukorra lahendamise plaane hoitakse ajakohastena.
Viimati uuendatud 17.06.2025
