Kambja valla lipp
Tartumaa omavalitsuse üksus. 1819. aasta talurahvaseadusega asutati Äksi kirikukihelkonnas mõisavallad. 1892-1893 moodustati Suur-Kambjast, Vastse-Kambjast ja Raanitsast Kambja vald. 1939. aastal liideti Kodijärve vald Kambjaga. 1945. aastal asutati vallas külanõukogud ja vallad likvideeriti. 16. mail 1991. aastal taastati Kambja vald.
Kirjeldus
Rohelisel väljal on kollast värvi püstine helihark ja seda ümbritsev viljateradest moodustuv võru.
- Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 3:2
- Lipu tavasuurus on 100x150 cm
Selgitus: Roheline värv sümboliseerib loodust, põllundust, noorust ja elu. Roheline on harmoonia, tunnete ja kasvamise värv. Kuldne värv sümboliseerib küpsust ja viljakust ning rikkalikku ajalugu. Kuldne on nii väärikuse, püsivate väärtuste kui ka uuenemise ja uuendamise värv.
Helihark viitab Eesti esimesele laulukoorile. Kambjast on alguse saanud Eesti koorilaul, mistõttu võib Kambjat uhkusega nimetada Eesti koorilaulu hälliks. Lisaks koorilaulu sünnipaigale on vallas hinnatud ja väga kõrgel tasemel Ülenurme muusikakool, mida samuti sümboliseerib helihark.
Viljapeasõõris olevad nelikümmend viis viljatera märgivad ära valla viis alevikku ning nelikümmend küla. Samuti on see viide põlluharimisele ja põllumajandusmuuseumile. Kambja valla suurim nn kullafond on oma kodukohta austavad ning seda väärindavad inimesed.
Kuldne värv vapil sümboliseerib Kambja valla heal tasemel koole ning esinduslikke asutusi: lennunduskõrgkooli ja vallas asuvat rahvusvahelist lennujaama - Tartu lennujaama.
Lipp on kasutusel 2020. aasta 18. augustist.
Värvid
| Põhivärv 355 PMS C94/M0/Y100/K0 R0/G155/B58 |
| Kõrvalvärv Yellow PMS C0/M1/Y100/K0 R254/G223/B0 |