Liigu edasi põhisisu juurde

Juurdepääsetavus

Lehe loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Rohkem infot juurdepääsetavuse kohta on leitav siit. 

Teksti suurus

Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja samal ajal vajutada kas "+"- või "-"-klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl-klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl- ja 0-klahvile.

Kontrast

Juurdepääsetavus
  • EST
  • ENG
EST
ESTENG
Logo
    • Valitsuse töö planeerimine
      ja korraldamine
      Valitsuse töö toetamine
      Säästev areng
      Strateegia "Eesti 2035"
      Avatud valitsemise partnerlus
      Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine
      Rakke- ja ekspertrühmad
      Istung ja kabinetinõupidamine
      Valitsuse istungi korraldus
      Kabinetinõupidamise korraldus
      Eelnõude ettevalmistamine
      Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda
      Avaliku sektori innovatsioon
      Innovatsiooni rahastamine
      Innovatsiooniprojektid
      Innovatsiooniprojektide juhtimine
      Innovatsiooni toetavad meetodid ja juhendid
      Innovatsiooniauhinnad
      Poliitikakujundamise tööriistad
      Kaasamine ja osalemine
      Mõjude hindamine
      Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess
      Strateegiline tulevikeseire
      Koosloomeranits
      Valitsuskommunikatsioon
      Meediasuhtlus
      Valitsuskommunikatsiooni arendamine ja koostöö asutustega
      Suhtluskanalid
      Kriisikommunikatsioon
      Visuaalne identiteet
      Strateegiline kommunikatsioon
      Eesti.ai algatus
      Tiim
      Nõukoda
      Avaliku teenistuse tippjuhid
      Värbamine ja valik
      Valikukomisjoni töö
      Avalikud konkursid
      Kompetentsimudel
      Arendamine
      Kompetentsikeskus
      Tippjuhtide järelkasv
      Järelkasvuprogramm NEWTON
    • EL poliitika, julgeolek
      ja riigikaitse
      Eesti Euroopa Liidus
      Eesti ELi poliitika
      Ametniku Euroopa Liidu käsiraamat
      Seisukohtade kujundamine ELi asjade kohta
      Peaministri ELi poliitika kõne Riigikogus
      Direktiivide ülevõtmine
      Töötamine ELi institutsioonides
      Eesti eesistumine ELis
      Uuring "Suhtumine ELi"
      Lai riigikaitse
      Riigikaitse arengukava 2022-2031
      Eesti julgeolekupoliitika alused
      Riigikaitseülesanded
      Laia riigikaitse rahastamine
      Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus
      Hädaolukordadeks valmistumine
      Eesti mehitamata sõidukite teekaart 2026-2030
      Riigi riskipilt
      Keskkond meie ümber
      Riskihinnangud
      Riskianalüüsi metoodika
      Kriisideks valmistumine
      Suurõppus ILVES 2026
      Viimaste aastate tegevused
      Igaühe roll kriisis
      Vabatahtlikuna tegutsemise võimalused
      Elutähtsad teenused

      18. oktoobril 2024 jõustunud hädaolukorra seaduse muudatused laiendasid elutähtsa teenuse osutajate ringi: Eestis on nüüd kokku 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Kõik nad peavad kindlustama oma teenuste kättesaadavuse ka kriisi ajal. Loe lähemalt

    • Riiklikud sümbolid,
      preemiad ja tähtpäevad
      Riigisümbolid
      Eesti lipp
      Riigivapp
      Hümn
      Riiklikud sümbolid ja tunnustused
      Maakondade vapid, lipud ja teenetemärgid
      Ametkondlikud teenetemärgid
      Pühad ja tähtpäevad
      Rahvuspüha
      Riigipühad
      Riiklikud tähtpäevad
    • Asutus, uudised
      ja kontakt
      Stenbocki maja
      Peaministri esindus- ja tööruumid
      Istungite saal
      Riigivanemate saal
      Riigipitsati saal
      Rüütelkonna hoone
      Esindusruumid
      Organisatsioon
      Ülesanded ja struktuur
      Riigikantselei strateegia 2024 - 2027
      Riigisekretär
      Riigikantseleis töötamine
      Riigikantselei ajalugu
      Riigisekretärid läbi aegade
      Stipendium "Eesti riigijuhid 1918-1992"
      Dokumendiregister
      Isikuandmete töötlemine
      Majandus- ja personaliteave
      Uudised, pressikontakt
      Uudised
      Uuringud
      Pressikontakt
      Lobitegevus
      Lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele
      Lobistidega kohtumised
      Kontaktid
      Kõik kontaktid
      Teabenõue
    • Eesti.ai
    • Majanduskasvu
      nõukoda
Leivapuru
  1. Avaleht
  2. Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele

Eesti Maanõukogu Vanemate Nõukogu poolt 1918 heaks kiidetud manifest, mille avaldamisega 24. veebruaril 1918 kuulutas Eestimaa Päästekomitee Eesti Vabariigi välja.

Manifest

kõigile Eestimaa rahvastele

Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".

Nüüd on see aeg käes.

Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõige pealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta.

Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enese määramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda:

EESTIMAA

tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale

ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.

Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. Vabariigi piiride lõpulik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud.

Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim Eestimaa Päästmise Komitee näol.

Kõigi naaberriikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlaste, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse.

Eesti sõjavägi vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseeritakse.

Kuni Eesti Asutav Kogu, kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionaalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valitsemise korra lõpulikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses järgmiste juhtmõtete järele peab käima:

1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees.

2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused.

3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.

4. Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada.

5. Linna- ja maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama.

6. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsioonid linnades ja maal.

7. Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokratilistel alustel.

E e s t i ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista,
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!

Elagu iseseisev demokratiline Eesti vabariik!

Elagu rahvaste rahu!

Omariikluse saalis eksponeeritud iseseisvusmanifest

Rahvusarhiiv on deponeerinud Eesti esindushoonesse ühe iseseisvusmanifesti eksemplari. Tegu on 19. veebruaril 1918 Tallinnas trükitud manifestiga, mille pealkiri on veel "Manifest Eestimaa rahvastele". Kõik hilisemad trükid kasutasid juba nimetust "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele".

Eesti Vabariigi väljakuulutamise manifeste on säilinud kümneid eksemplare. 

K. J. Petersoni luuleread "Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"
rüütelkonna hoone artefakt

Püsi kursis!

Sotsiaalmeedia ja uudiskirjaga liitumine

Liitu uudiskirjaga

Riigikantselei

  • Stenbocki maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn
  • +372 693 5555 .
  • [email protected] .
Ligipääsetavuse teatis Privaatsussätted Küpsised

Liitu uudiskirjaga

Soovite saada lehel valitsus.ee avaldatavaid uudiseid ja teateid e-postiga? Märkige, milliseid teated soovite ning kirjutage lahtritesse oma e-posti aadress. Teile saadetakse seejärel tellimuse kinnitamiseks e-kiri koos juhistega, kuidas saate oma tellimust hiljem soovi korral muuta või lõpetada.

Uudiskirja kategooriad